Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teisedki eesti vanema põlve o
Artur Lemba 1885 – 1963 Liis Reimand Ülenurme Muusikakool 7.klass 2016. Sissejuhatus Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias ja Heino Eller on tuntud Eesti heliloojad ja meie muusikakultuuri kujundajad. Kuid nende kõrval vajab mainimist veel üks helilooja – Artur Lemba. Teda tuntakse andeka pianisti ja hinnatud pedagoogina. Artur Lemba oli hiilgava tehnikaga pianist ja helilooja, kes toetus klassikale. Tema repertuaar on väga lai, kuid tuntuimad lood „Klaverikontsert nr 1“ ja „Poeme D´amour“ on pälvinud harukordse kuulsuse ja esitatakse eriti sageli. Oma töös annan ülevaate Artur Lemba elust, töökäigust ja loomingust . Artur Lemba – lapsepõlv 1885. aasta 24. septembril sündis Tallinnas Gustav ja Marie Lemba perre kolmas laps Artur Lemba. Oma vanemast õest Ludmillast ja vennast Theodorist erines Artur palju. Alates varasest lapseeast kujundas perekonnas valitsev pingeline õhkkond Arturi hingelisi omadusi. Ta elas k
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitustituut Iseseisvad tööd Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Essee.................................................................................................................................. 3 Teedevõrgu skemaatiline planeerimine............................................................................... 6 Elektriliinide skemaatiline planeerimine. ........................................................................... 10 Dokumentide vormistamine............................................................................................... 12 Tutvumine lõpputööga....................................................................................................... 16 Maa jagamine kruntideks..................................................................................................
RAKVERE GÜMNAASIUM Oskar Luts Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8 Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele
Pisuhänd Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. See imelik ,,öökulli
· Samal aastal valiti Soome Näitlejate Liidu auliikmeks ja anti kuldne rinnamärk · 1942. aastal anti Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus Suuremaid rolle · Oscar Wilde "Salome" · A. H. Tammsaare "Juudit" · Nikolai Gogol "Revident" (linnapea) · Eduard Vilde "Pisuhänd" (Vestmann) · Caesar · Tsaar Ivan IV · Napoleon · Claudius · kuningas Lear Kokkuvõte Paul Pinna sündis Tallinnas paljulapselises peres. Tema teised vennad-õed surid noorelt ja ta jäi ainukeseks lapses peres. Peterburis oli tal kasuõde, kes teda suvi- ti hoidis. Juba väikesest peale tundis ta kutsumust teatri poole. Ta sattus korneti- mängijana "Estonia" seltsi orkestrisse, sealt edasi näitelavale. Mõne aja möödu- des sai Paul Pinnast kuulus ja andekas näitleja. Ta vahetas tihti teatreid, esinedes nii Eestis, Venemaal, Saksamaal, Lätis kui ka Soomes
Adolf Hitler 1.1 Sünd Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul ühes võõrastemajas, mis asus Ülem-Austria väikelinnas jõe kaldal. 1.2 Pere Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud. 1.3 Isa Oma isa kirjeldas Hitler äkilise türannina. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küll
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski s
Kõik kommentaarid