Aitab ka näiteks mediteerimine: tuleb välja mõelda paar mantrat ja korrata neid endale vaikselt. Tuleb otsida midagi, mis enesehinnangut tõstaks, mõtted ebaõnnestunud suhtelt eemale viiks ning tulevikus edukalt toimivale suhtele mõtlema paneks. Kui inimene ei suuda ekskallimale mitte mõelda, siis tuleb keskenduda tema negatiivsetele omadustele. Veel aitab täiusliku partneri väljamõtlemine. Väga tähtis on end tegutsemas hoida, sest oma tähelepanu tuleb mujale viia. Eriti kasulik on trennitegemine, sest see parandab tuju. Päike on veel üks erguti depressiivsetele armunutele. Põhiline on see, et tuleb naeratada, isegi kui sisemiselt nutad, sest näolihaste närvid aktiveerivad ajus asuvad juhteteed, mis võivad inimeses tekitada heaaolutunnet. 13 3.2.1 Antidepressantide võtmine
seda niikuinii. E. Hubbard Oskus meeldida on tegelikult oskus petta. Vauvenargues Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt. W. Shakespeare Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele.
Skisoidsus võib väljenduda selles, et elatakse ennast teiste kulul halastamatult välja. Väärtustatakse kontaktitust kõige rohkem. Mitmesugused diktaatorid ja valitsejad on skisoidsete joontega. Nii skisoidne kui sundustega tüüp hindavad võimu, kuid erinevatel põhjustel. Skisoidne inimene hindab võimu distantsi tõttu, sest ta saab seda ise määrata. Kõige olulisem, kõige tähtsam on, et inimesed ei sööbiks isolatsiooni, kontaktitusse. Kontaktitul inimesel on kõige kergem ebainimlikuks muutuda. Partnersuhted Kõige problemaatilisemad on seda tüüpi inimese jaoks need eluetapid, kus tuleb tegemist inimestevaheliste kontaktide loomisega. Sinna hulka kuuluvad nt lasteaeda, kooli minek, puderteedieas esimesed kokkupuuted vastassoo esindajatega ja üldse inimestevahelised kontaktid. Lähedus vallandab sellel inimesel hirmu, mis paneb teda eemale tõmbuma, kuna ta kardab oma sõltumatust kaotada. Selle pärast on skisoidsele inimesele partnersuhted väga keerulised
kompenseerivad teisi, olulised on koostöö ja ühtsus.) psühhoanalüüsilt (võtab üle ema-lapse suhted, ei võta üle seksuaalsust ja Oidipuse kompleksi), Nietzchelt (terminid, mõisted), holismilt ja Smutsilt (filosoofiline baas, süsteemidel on omadused, mis puuduvad nende üksikutelt osadelt). Isiksuseteooria tähtsaim mõiste on alaväärsuskompleks. Tugev pidurdab, mõõdukas motiveerib. See on olems kõigil inimestel, tekib, kuna lapsed on väiksemad ning neil on piirangud. Tugev alaväärsuskompleks tekitab üleolekupüüdusi. Üleolek võib olla positiivne ja negatiivne. Positiivne hõlmab hoolitsemist enda ja teiste heaolu eest, see on oskuste ja võimete arendamine. Negatiivse puhul võitleb inimene isikliku üleoleku eest, allutamine, valitsemine. Elueesmärgid on alaväärsuskompleksi kompenseerimine (surmahirm -> arst)m enamasti valitud alateadlikult ning need annavad inimesele suuna ja ülesanded
Olen ennemini pime kui kujutluseta nägija. Juhtimine on keskendunud TEGUTSEMINE olulise eesmärgi nimel. (57). Juhtimine tähendab mõistmist, et võimatuks peetud asjad on üldiselt need, mida lihtsalt pole proovitud teha. Juhtimine ei eelda positsiooni (mees, naine,tegevdirektor), see eeldab tegutsemist. Juhtimine on innustamine, ergutamine, mõjutamine. Juhtimises pole peamine asjade korraldamine, vaid inimeste arendamine. Juhtimine on see, kui aitad täiel määral anded valla päästa inimestel, kes püüdlevad visiooni poole, mille väärtust ja tähendust oled aidanud neil mõista. Juhtimine on oskus, mitte anne (58). Selle oskuse täiustamiseks töötavad nad enda kallal pidevalt. Nad (juhid) peavad elama nii olevikus kui tulevikus (võime kaugemale näha). Joogi Raman ,,Sisekaemuslik juht on see, kes on õppinud keskenduma mäetipule, raiudes samal ajal puhtaks tippu viivat rada." Ettevõte, millel puudub fanaatiline pühendumus tegevuse täiustamisele, jääb varsti
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
Kui aga teine inimene kannatab stressi käes või inimeste vahel on olnud riid, võib loogiliste lahendite pakkumine hoopis vihale ajada. Kuigi võib tunduda, et just neil hetkil vajame loogilist mõtlemist, kaasneb sellega suur risk kaaslasest kaugeneda. Üks peamisi loogikast tulenevaid hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Loogika keskendub faktidele ja ignoreerib tundeid. Kuid kui inimestel on probleeme või kui suhe kannatab probleemide käes, on peateemaks ennekõike tunded. Kui loogikat kasutatakse selleks, et hoiduda emotsionaalsest sekkumisest, tõmbuvad inimesed tagasi just kõige ebasobivamal momendil (Bolton 2007: 44). Rahustamine- Rahustamine tundub teist inimest lohutavat, tegelikult teeb ta aga hoopis vastupidist. "Lohutama" tuleneb kahest ladinakeelsest sõnast, con ja fortis. Sõna-sõnalt tähendab see"tugevam olema kellegagi koos olles."
ühiskonna rolli (Fromm, Erikson, Horney). ,,Inimese tundmine". Mõjutused: 1. Darwinilt, kuid ta teeb selle teooria natukene ümber- inimene üritab ennast pidevalt täiustada ja seetõttu on keskkonnaga olevusvõitluses. Inimese mittetäiuslikus (alaväärsus) võib teda stimuleerida võitlema, treenima, kõrgemaid saavutusi saama. Seega ta väidab, et mõõdukas alaväärsus on hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Ta leiab, et koostöö ja ühtsus võib olla palju tähtsam inimese jaoks kui kokurenti võistlus. 2. Psühhoanalüüs- Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine
Kõik kommentaarid