Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link

"üleujutusalad" - 13 õppematerjali

13
pdf

Eksami materialid

Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest...

Maateadus - Eesti Maaülikool
207 allalaadimist
37
pdf

Veeringe

S U D A E T A A M Veeringe M Evaporatsioon ­ auramine A (eestikeelses erialakirjanduses: kitsamas tähenduses auramine mulla pinnalt A...

Maateadus - Eesti Maaülikool
57 allalaadimist
2
doc

Eesti madalikud

Eesti madalikud Lääne-Eesti madalik, maa stikurajo on Lääne Eestis, hõlma b ka Vorm si saar e; piirneb Põhja Ee sti lavam a a, Kõrve m a a ja Pärnu mad alikuga. Lään e Ee sti mad alik on ulatuslik tasan e ala, mis rannikult sis e m a a suuna s tasapisi tõus e b. Ranniku lähe luiteah...

Geograafia - Põhikool
23 allalaadimist
10
pdf

Maatrikstabel

Muldade maatrikstabeli valik · kallakulised alad, kus esineb pindmise · sood ja soostunud alad, kus esineb > 30 cm · ei esine pindmise kihi kuhjumist või...

Eesti mullastik - Eesti Maaülikool
123 allalaadimist
3
doc

Märgalad

Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mill...

Keskkonnaökoloogia - Keskkool
26 allalaadimist
14
pdf

Mullateaduse loengud

märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustam...

Mullateadus - Eesti Maaülikool
61 allalaadimist
6
docx

EESTI JÕED

Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 j...

Geograafia -
23 allalaadimist
15
doc

MAATEADUS

Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega teg...

Geograafia -
24 allalaadimist
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve p...

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
63 allalaadimist
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

keskjooks (sängorg) – org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid; lang: keskmine; vooluhulk: keskmine, suur; voolukiirus: aeglasem; oru põhi: liiv, kruus, muda; vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit 3. alamjooks (lammorg) – org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad : lamm luht, terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad:  põrkeveerg – sügavam looke väliskülg  kaldamadal – madalam looke sisekülg  haudmik – sügavaim looke ees olev osa  koolmed – madalad alad loogete vahel  lamm – oru lai tasane ala  allu...

Maateadus - Tartu Ülikool
42 allalaadimist
16
docx

Veestik ja majandus

IV PÕHJAVESI Põhjavesi on maa sees olevate kivimite ja setete poorides ning tühimikes olev vesi. Põhjavesi tekib, kui sademete või lumesulavesi imendub maa sisse läbi vett läbilaskvate kivimite kuni vett pidava kihini. V MÄRGALAD Ala, mille pinnas on liigniiskusega küllastunud (nt sood, madalad veekogud, jõeluhad, üleujutusalad). Soo tekib maismaa soostumisel põhjavee taseme tõustes või veekogude kinnikasvamisel. Kõige rohkem on Euroopas soid Põhja-Euroopas, kus sademete hulk on suurem, kui aurumine. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on soid väga vähe alles (neid on kuivendatud). Eesti ja Euroopa majandus Majandussektorid: I PRIMAARNE SEKTOR ehk hankiv majandus (tegeleb hüvede loodusest saamisega) Nt põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus II SEKU...

Geograafia - Põhikool
8 allalaadimist
17
docx

Kahepaiksete ja roomajate eksaminõudmised 2017

Liigid (16) koos ladinakeelsete nimedega; Kahepaiksed: Tähnikvesilik Triturus vulgaris Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria...

Eesti taimestik ja loomastik -
3 allalaadimist
13
pdf

Maateaduse alused

v lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: kiire oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas Keskjooks - jõe keskmine osa (sängorg) org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine, suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus, liiv, muda vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit Alamjooks – jõe lõpuosa (lammorg) org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad : lamm, luht, terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi, liiv, muda vesi soe palju veetaimi, ajupuit üleujutused 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (...

Maateadused - Keskkool
3 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun