Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link

"ülepinnaliselt" - 16 õppematerjali

82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
300 allalaadimist
36
doc

Metsaseadus

peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldu...

Önoloogia - Eesti Maaülikool
33 allalaadimist
15
doc

Üldmetsakasvatus

üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loo...

Dendroloogia - Eesti Maaülikool
73 allalaadimist
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
154 allalaadimist
17
doc

Materjalid metsanduseks

Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
185 allalaadimist
37
pdf

Sooteadus

0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veere...

Geoloogia - Eesti Maaülikool
75 allalaadimist
8
docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Kliimaks on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Kuuse vaheldumine lehtpuudega Üks sagedasemaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui kuusk peaks järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui lehtpuud. Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välj...

Üldmetsakasvatus - Eesti Maaülikool
63 allalaadimist
12
docx

Metsade hindamise konspekt

Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosse...

Mõõtmistulemuste... - Eesti Maaülikool
111 allalaadimist
5
docx

Metsanduse referaat

Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks...

Metsandus - Kutsekool
11 allalaadimist
12
pdf

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveer...

Üldmetsakasvatus - Eesti Maaülikool
43 allalaadimist
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi omaülesaindeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puitaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa kõrvalkasutus on mittepuidulised saadused metsast. Nt. marjad, seened, ravimtaimede korjamine, metsa kasutamine mesilaste koremaana jne. Kõrvalkasutuse tähtsus võib osades piirkondades olla tähtsam kui metsast saadav puit. 6. Puude diferentseerumine ja metsa isehõranemine, kasvuklassid. Diferentseerumine on...

Metsakasvatus - Eesti Maaülikool
32 allalaadimist
24
odt

Metsaökoloogia ja majandus

Metsa majandamine- seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine- tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Vääriselupaik- kuni 7 ha suurune kaitset vajav ala metsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide esinemiseks on suur (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, põlismetsa osad jne.). Metsa majandmaise käigus tuleb vääriselupai...

Metsandus -
14 allalaadimist
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

Allpool, multšitud pindade väetamist käsitlevas osas, pööratakse sellele tähelepanu. Kasutusotstarbe järgi jagunevad multšid  dekoratiivmultšideks,  istutusala- ja pargimultšideks,  maastiku- ja rajatistemultšideks,  tarbeaiamultšideks,  eriotstarbelisteks multšideks. 8.2. Erinevate multšide kasutamine Tavaliselt laotatakse multš suuremale istutusalale ülepinnaliselt . Puude võraalused multšitakse tavaliselt igaüks eraldi. Multš laotatakse umbes 7 cm paksuse kihina (tihenenult) tasandatud istutusalale või istutatud puude võraalustele ringidele, jättes vabaks puutüve vahetu ümbruse 10 cm raadiuses. Multšitavalt pinnalt eemaldatakse umbrohud; eriti hoolikas tuleb olla mitmeaastaste juurumbrohtude eemaldamisel. Multši laotamiseks valitakse aeg, mil kasvupinnases on piisavalt niiskust;...

Aiandus - Kutsekool
18 allalaadimist
44
docx

EESTI METSAD

Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi j...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
17 allalaadimist
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning ke...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
7 allalaadimist
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Metsaomanik on kohustatud kasutama nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt ​viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenemise. Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt: ​1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat ​harilikku mändi ja tamme ​või vähemalt ​1000 0,5 m ​kõrgust ja kõrgemat ​harilikku kuuske ​või vähemalt ​1500 1,0 m ​kõrgust ja kõrgemat ​muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki​. Puud peavad ole...

Eesti metsad - Eesti Maaülikool
2 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun