Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link

"õhupidavad" - 5 õppematerjali

232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Sellised võimalused on soojustagastiga sisspuhke-väljatõmbe ventilatsioonil või väljatõmbeõhu soojuspump-lahendusel. Soojustagastiga ventilatsiooni alg- investeering on suurem, kuid arvestades lisaks ka pikaajalisi kulusid hoone kütmiseks ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks, on soojustagastita lahendused kallimad. Soojustagastuse mõju tuleb rohkem esile, kui hoonepiirded on õhupidavad ja enamus õhku vahetub soojus- tagasti kaudu. Ventilatsioon võib olla nii loomulik kui ka mehaaniline. Tähtis on, et ventilatsioon tagaks piisava õhuvahetuse. Hea ventilatsioon tagab piisava õhuvahetuse, on energiatõhus, vaikne, ei tekita tõmbust ning on kergelt reguleeritav. Joonis 9.15 ja Joonis 9.16-l on toodud sissepuhke-väljatõmbeventilatsiooni põhimõttelised skeemid hoonele, millele tehti ka energiaarvutused. Esimesel varian...

Ehitiste renoveerimine - Tallinna Tehnikaülikool
43 allalaadimist
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Siiski ei saa hoonepiirete ebapiisavat õhupidavust käsitleda kui loomulikku ventilatsiooni. Läbi piirde ebatiheduste toimuv õhu liikumine ei ole kontrollitav, juhitav ega vajadusel filtreeritav. Kui näiteks niiskuskahjustuste tagajärjel on piirdesse tekkinud hallitust või mädanikku, kannab õhk hallituse eosed siseruumi. Ka loomuliku ventilatsiooniga hoonete piirded saavad olla õhupidavad. Värske õhk pääseb sel juhul ruumi läbi piisaval arvu värskeõhuklappide (tagada tuleb nende piisav hulk ja ka õhu eelsoojendus). Õhuvahetus on sel juhul reguleeritav, kontrollitav ja õhk vajadusel filtreeritav. Kvaliteetse sisekliima kujundamisel mängivad peamist rolli eelkõige toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem ning ehitusfüüsikaliselt korrektselt toimivad hoonepiirded. Võimaliku tulekahju puhkemise korral peab tul...

Ehitusfüüsika - Tallinna Tehnikaülikool
26 allalaadimist
22
docx

EHITUS KONTUKTSIOONID

Maja nurkades on diagonaalpalgid.  Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga.  Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad .  Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein  14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid.  Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832 Vahvärk sein  Vagvärk (saksa keeles Fachwerk) on puidust seinatarind, mille on kandev palksõrestik ning tellistest või savist täide karkassi vahe...

Ehitus - Kutsekool
12 allalaadimist
102
docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

Maja nurkades on diagonaalpalgid.  Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga.  Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad .  Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein  14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid.  Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832 Vahvärk sein  Vagvärk (saksa keeles Fachwerk) on puidust seinatarind, mille on kandev palksõrestik ning tellistest või savist täide karkassi vahe...

Ehitus materjalid ja... - Kutsekool
22 allalaadimist
98
pdf

Seinad

Maja nurkades on diagonaalpalgid. „ Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud sooned, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisontaalpalkreaga. „ Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad . „ Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed palkide vahel veelgi suureneda. Seetõttu tuleb need majad alati lisasoojustada ja lisavooderdada. 78 39 Püstpalksein 79 Puitkarkasssein „ 1...

Ehitus - Keskkool
19 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun