Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Ülevaade psühholoogiast (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • {"0":"Mis on psüühika ?
  • 1":"Kuidas jagunevad psüühilised nähtused ?
  • 2":"Mis on uni? Kuidas seda uuritakse ?
  • 3":"Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte ?
  • 4":"Miks me näeme unenägusid ?
  • 5":"Miks me näeme unenägusid ?
  • 6":"Mis on taju? Aisting ?
  • 7":"Millised on põhilised tajuteooriad ?
  • 8":"Millised on taju omadused ?
  • 9":"Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil ?
  • 10":"Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil ?
  • 11":"Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel ?
  • 12":"Kestvuse alusel ?
  • 13":"Kes on Endel Tulving ?
  • 14":"Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine ja meenutamine ?
  • 15":"Mis on känkimine ; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip ?
  • 17":"Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses ?
  • 18":"Mida uuris Galton ?
  • 19":"Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada IQ testi mingis populatsioonis ?
  • 20":"Mis on motivatsioon ?
  • 21":"Mis on emotsioonide otstarve ?
  • 22":"Mida kujutab endast isiksus ?
  • 23":"Millega tegeleb kliiniline psühholoogia ?
  • 24":"Millised on olnud lähenemised psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele"} ?
 
Säutsu twitteris
Ülevaade psühholoogiast eksam . 6. jaanuar kell 14.00
  • Mis on psühholoogia
    Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat.
  • Mis on psüühika?
    Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides .
  • Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
    Psüühilised nähtused jagunevad:
    Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud , kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt.
    Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud.
    Psüühilisteks omadusteks – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned , iseloomustavad inimese psüühika kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks , mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi.
  • Nimeta psühholoogia harud:
    Psühhofüsioloogia – uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid, tihedalt seotud organismi manustavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele.
    Isiksuse psühholoogia – uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte , mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.
    Sotsiaalpsüüholoogia – uurib inimest ühiskonnas (grupis).
    Arengupsühholoogia – uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud ja millised ühiskonna poolt aretatud jne.
    PSühhofüüsika – uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajaline järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru.
  • Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus . Psühholoogia uurimismeetodid : eksperiment , vaatlus , intervjuu, küsimustik jne
    Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus.
    Valiidsus – Väline hindamine
    Tõenäosuslik valimine- juhuvalim , süstemaatiline, kihiline, klaster
    Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim , kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus.
    Eksperiment – laboratoorne v loomulik, kontrollgrupp, eksperimentaalgrupp, sõltuv muutuja , sõltumatu muutuja.
    Vaatlus - enese või teiste, struktureeritud vaatlus, pool struktureeritud vaatlus, struktureerimata.
    Loomulik vs labor – erinevad keskkonnad
    Osalus v mitteosalus – kõrvaltvaataja v kõrvaltvaatleja
    Mida mõõta – intervall, kestus, intensiivsus nt. 5 palli skaalal.
    • Uurimismeetodid –
    • Intervjuu
    • Struktureeritud – räägime mis tuleb
    • Poolstruktureeritud - osaliselt ettevalmistatud
    • Struktureerimata – korralikult etteantud

    Test:
    • Objektiivtest – hästi kontrollitud
    • Projektiivtest – on rohkem juttu
    • Küsitlus – konkreetsetele küsimustele vastamine

  • W. Wunt ja teadusliku psühholoogia sünd.
    W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879 aastal Leipzigi ülikoolis ja seal uuriti kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilise protsesse ning kas andekus on pärilik.
    7. Kirjelda – Biheivorismi, humanismi , psühhodünaamilist koolkonda , kognitiivset psühholoogiat ja psühhobioloogilist koolkonda.
    • Biheiviorism – tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on suur must kast ja põle vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid , sisemised protsessid, introspektsioon . Lähenemine , milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti ” eksperiment lapse ja rotiga.
    • Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus , võimeline tegema oma valikuid , tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu.
    • PSühhodünaamika – Sigmund Freud ja tema järglased oletasid, et käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul.
    • Kognitiivne psühholoogia – keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ( salvestavad melte infot, töötlevad jne.) ja mõistavad maailma.
    • Psühhobioloogia – e. käitumuslik neuroteadus . Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektrilisste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega.


  • Käitumuslik lähenemine -
    Operantne tingimine – On ära õpitud ses tegevuse ja tagajärje vahel. Seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on teda varem selle tegevuse peale välja viinud.
    Klassikaline tingimine- tegemist on seosega, kus õpitakse ära, et ühele tegevusele järgneb alati teinue. Nt, kell heliseb ja peale seda saab alati süüa. Ehk siis on ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.
  • Närvisüstemi ülesehitus – Jaguneb 2 peamiseks osaks 1- somaatiline ja 2- vegetatiivne .
    Somaatiline närvisüsteem jaguneb omakorda 1- tsentraalseks e. kesknärvisüsteem ( seljaaju ja peaaju ) ja 2- perifeerseks ( motoorne ja sensoorne )
    Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb 1- sümpaatiline ja 2- parasümpaatiline .
    Aju osad ja nende peamised funktsioonid on:
    • Piklikaju - ANS regulatsioon ( vereringe , hingamine ).
    • Kontrollib eluliselt olulisi reflekse –hingamine, südame löögisagedus, oksendamine , süljeeritus, köhimine , aevastamine.
    • Ajusild – Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut ja und.
    • Keskaju – automaatsed liigutused, sensoortsete signaalide ümberlülitamine, temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine.
    • Väikeaju – asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine . Basaalganglionid.
    • Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja , sorteeria, vahendaja ka ANSreguleeria.
    • Suuraju sagarad ja nende funktsioonid.

    Otsmikusagar – seotud liigutuste, planeerimise, teostamise ja kontrollimisega.
    Kiirusagar – seotud naha ja lihastundlikkusega.
    Oimusagar – seotud kuulmisega
    Kuklasagar – seotud nägemisega.
  • Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus.
    Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse.
    Neuron koosneb rakukehast ning 2 liiki jätketest dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendriite ja väljub sealt aksoni kaudu.
  • Mis on teadvus?
    Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti ka seisundit, kus ollakse võimeine seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus).
    Teadvuse omadused:
  • Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „ tunnet “;
  • Subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt;
  • Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki ;
  • Transparentsus – me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena.
    Eneseteadvus :
    Eneseteadvus on teaduse üks vorm – iseendast teadlik olemine ja enesest arusaamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent . See on teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teste isikute, saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatluses ja analüüsis , kujutluses, hinnangutes , enesele omistatud püüdlustes ehk minapildis. Ensetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas vaid see kujuneb esimese paari aasta jooksul.
  • Tähelepanu liigid ja omadused.
    Tähelepanu liigid on
  • Tahteline – Suunatakse objektile v tegevusele tahte abil ning see kujuneb õpetuste ja kasvatuse käigus.
  • Tahtmatu – kandub objektile iseenesest, ilma tahtepingutuseta.
  • Tahtelisjärgne
  • Suundade järgne: fokuseeritud ja jagatud
    Tähelepanu omadused on
  • Välimus
  • Maht – objektide hulk mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Sekundi murdosa vältel võib hõlmata vaid 5-9 objekti. Me ei saa kõike korraga märgata.
  • Püsivus – Täiskasvanu suudab hoida tähelepanu antud objektil või tegevusel tavaliselt 15-20 minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikesel lastel 5 minutit.
  • Jaotuvus – Tähelepanu saab jaotada samaaegselt mitme objekti või tegevuse vahel, ent see võib olla edukas vaid juhul, kui need objektid/tegevused on omavahel seotud. Seostamatute tegevuste korraga sooritamine osutub raskeks või isegi võimatuks.
  • Ümberlülitatavus - me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt teisele üle kanda. Kergemini lülitud tähelepanu ümber uutele ja huvitavatele asjadele.
  • Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab?
    Uni on psühhofüsioloogiline seisund mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üdine pidurdus. Une ajal ei teadvusta subjekt ümbritseva keskkonna ärritajaid, on sellest „ära lõigatud“.
    Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada , kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ülevaade psühholoogiast #1 Ülevaade psühholoogiast #2 Ülevaade psühholoogiast #3 Ülevaade psühholoogiast #4 Ülevaade psühholoogiast #5 Ülevaade psühholoogiast #6 Ülevaade psühholoogiast #7 Ülevaade psühholoogiast #8 Ülevaade psühholoogiast #9 Ülevaade psühholoogiast #10 Ülevaade psühholoogiast #11 Ülevaade psühholoogiast #12 Ülevaade psühholoogiast #13 Ülevaade psühholoogiast #14 Ülevaade psühholoogiast #15 Ülevaade psühholoogiast #16 Ülevaade psühholoogiast #17 Ülevaade psühholoogiast #18 Ülevaade psühholoogiast #19 Ülevaade psühholoogiast #20 Ülevaade psühholoogiast #21 Ülevaade psühholoogiast #22
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rosiliis Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    10
    docx
    Ülevaade psühholoogiast
    22
    doc
    Ülevaade psühholoogiast
    44
    docx
    Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks
    26
    docx
    Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused
    128
    docx
    Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun