Ülevaade psühholoogiast - konspekt (11)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Psüholoogia

4 HEA

AINEPROGRAMM
Õppeaasta: 2008/09
Semester: sügis
Aine kood:
PSP6001
Aine nimetus eesti keeles:
Ülevaade psühholoogiast
Aine nimetus inglise keeles:
Overview of Psychology
Ainepunkte:
3.0
Auditoorse õppetöö maht tundides:
42
Sh loengud:
42
seminarid /
praktikumid :
Hindamisviis:
H

Õppejõud:

Katrin Kullasepp

Ametikoht, kraad:

Lektor
Eeldusaine:
Aine eesmärk ja kuuluvus:
Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine
Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust.
Lühikirjeldus:
Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja –ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad . Tunnetusprotsessid . Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus . Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism , agressiivne käitumine, konformsus ).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja - eetika . Stress ja toimetulek.
Õpimeetodid:
Loengud, diskussioonid, rühmatööd.
Hindamisviis- ja meetodid:
Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test
Kohustuslik kirjandus:
Bachmann , T., Maruste , R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo
Soovituslik kirjandus:
Allik , J., Realo, A. Konstabel , K. (2003). Isiksusepsühholoogia. TÜ Kirjastus
Benson, N.C. (2005). Juhatus psühholoogiasse. Tallinn, Balti Raamat
Butler , G., McManus, F. (2002). Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Tallinn, Kupar
Kalat , J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks /Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA
Tulving , E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar
Õppetöö sisu ja ajakava :
Loengud/
praktikumid
Teema, sisu lühikirjeldus
I
Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest . Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks – psühholoogiliste teemade käsitlusi eri ajajärkudel. Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus.
II
Psühholoogia meetodid: eksperiment , vaatlus , intervjuu , küsimustikud.
III
Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine .
IV
Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud , taju, mälu, tähelepanu.
V
Mõtlemine. Fantaasia , kujutlus . Keel.
VI
Arenguteooriad.
VII
Õppimine erinevate teooriate valguses.
VIII
Intelligentsuse erinevad mudelid. Intelligentsuse mõõtmine eri aegadel .
IX
Isiksuseteooriad
X
Psühhopatoloogia. Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid
XI
Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad.
XII
Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad. Konformsus.
XIII
Altruism. Agressiivsus. Stereotüübid ja eelarvamused vägivaldse käitumise põhjustena.
XIV
Iseseisev töö ja valmistumine arvestuseks . Teema: emotsioonid ja motivatsioon (Allikas: Bachmann, T., Maruste R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo.
XV
Kokkuvõtted. Arvestustöö
Nõuded õppetööst osavõtu osas:
Osalemine loengutes on soovituslik

ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST

I osa
Teadmiseks konspekti kasutajale

Kohustuslikuks kirjanduseks mõeldud raamat “Psühholoogia alused” (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa tervikuma ja detailsema pildi saamiseks teemadest.
Konspektis esitatud alateemade juures olev viide /märge “vt. lisaks” aitab kaasa kohustusliku kirjanduse läbitöötamisele
Tekstis viide “vt. lk” viitab kohustuslikule kirjandusele
Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekti saavad tudengid kasutada arevstustööks valmistumisel.

NB: loengus demonstreeritud pildid peaajust, närvirakust, sünaptilisest kontaktist lisatakse loengukonspekti II osa juurde (lõppu).

Kujunemine teaduslikuks distsipliiniks.

Allikad:
Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo
Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Brooks/Cole Publishing Company: California
Kalat, J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA
Künnapas, T. (1992). Suured mõtlejad, Tallinn: Olion

Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis.
Aristoteles (384–322 e. Kr.) – ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu.
Hippokrates (u. 460–377 e.Kr) – moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron – emakas ) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria – psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri ). Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni
Keskaeg ja demonoloogia .
Psüühilisi häireid seostati vaimude ja saatanaga, kes oli inimese kehasse läinud ning seda ekspluateerima hakanud ("kurjast vaimust vaevatud"). Vastavalt sellele valiti ka meetodid, mida kasutati inimese ravimiseks – inimese piimnamine eesmärgiga ajada saatan kehast välja. 1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 – 1826 ) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks.
Füsioloogilised uurimused.
(19.sajand)
Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest.
Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid . Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting . Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall ) – arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19.saj) püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest ( eugeenika ). Leidis, et populatsiooni intelligentsuse tõstmiseks tuleks soodustada ühiskonnas intellektuaalsete omaduste poolest silmapaistvate inimeste vahelisi abielusid. Nendes abieludes sündivatele lastele tuleks luua eraldi õppeasutused, et loomupärast kõrget intellektuaalset potentsiaali toetaks ka keskkond (idee pärilikkuse ja keskkonna rollist).
Eksperimentaalpsühholoogia teke
Katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. 1879 . aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigisse eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psühholoogia algust.

Suunad psühholoogias

(Lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo)
Psühholoogiale on iseloomulik mitmete paradigmaatiliste lähenemiste tekkimine eri aegadel. Paradigma raames lähtutakse sarnastest eeldustest ja eelistatakse samu meetodeid . Iseloomulik on mitmete suundade samaaegne arendamine. Erinevatel aegadel on domineerinud erinevad suunad.
Näiteks:
Wilhelm Wundt – voluntarism * (Saksamaa) huvitus tähelepanust. Lisaks
mentaalsest kronomeetriast, psüühika elementidest. *Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Nimetab

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla