Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega.
Metsandus on teadusharu , mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi.
Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda:
1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. ( dendroloogia , metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse , metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega.
2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine , metsadele majanduskavade koostamine jne. ( metsatakseerimine , metsakorraldus, kaugseire , geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne)
3. Metsatööstustehniline ja tehnoloogiline suund, mis tegeleb puidu varumise ja töötlemisega. Uurib milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Uurimisobjekt : metsamasinad, - tehnoloogiad . (metsamasinad, metsakeemia, metsasaaduste tootmine ja töötlemine).
Eesti metsasus 50,6% Euroopa (30%) ja maailm (26%) Kaugemas minevikus ( 3500 – 4000 a.) oli Eestis (85%). Metsade pindala hakkas suurenema peale II maailmasõda ning on suurnenud pm 2 korda. 1. Suurenes põllumaade arvel ehk põllumajanduslikus kasutuses olnud maad metsastusid looduslikult. 2. Metsanduse poliitika oli väikesed aastased raiemahud. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine.
SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik.
Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%.
Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud.
Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha.
Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa.
Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu .
Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat.
Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0.
Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK)
Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikudega (peamiselt kase ja halli lepaga).
2009 a. Kaotati ära metsaseadusest metsakategooriate mõiste.
Vääriselupaik – kuni 7 hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti , kus kitsalt kohastunud , ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, põlendikud ja soosaared, liigirikkadmetsalagendikud, metsaservad, astangud jne). Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab keskkonnaminister määrusega. Metsa majandamise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad , kiviaiad ja allikad säilitada.
2. Maailma ja Euroopa metsaressurss
Maailmametsad võtavad enda allapeaaegu 4miljardit hektarit e. ligi ¼ maismaa pindalast. Aga enamik maailmametsadest on loodusliku päritoluga (95%). Kõige rohkemmetsi on Venemaal,Brasiilias, Kanadas ja USAs.
Metsa pindala on tegelikult kogu aeg vähenemas ning seda just arengumaade tõttu. Euroopa pindalast on metsaga kaetud pm kolmandik ning see pärineb pm kõik põhjamaadest. Aga enamus euroopa metsadest on eraomanduses. Umbes pooled E. metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad.
3. Metsa ja puistu mõiste
Mets on kui maastiku osa ja taimekooslus , mis on kujunenud puude koos kasvades, seal ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbristevate keskkonnateguritega.
Puude võrastiku tekkimisel tekib selleallmetsaleomane keskkond: muutuvad valgus, soojus - ja niiskustingimused . Võrastiku liitumiseks peavadpuud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem – mets.
- vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, põramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peeaegu maani , kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt ½.. ¾ tüvekõrguselt, puude tiheda asetusekorral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad .
- erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve ladvamõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt koonusekujuline. Metsas kasvava puu läbimõõtväheneb aeglaselt: tüvi läheneb omakujult rohkem silindrile. Tüve vormiarv on metsas kasvaval puul suurem.
- erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu.
- ka juurestik on vabalt kasvaval puul arenenud.
Erinevused on tingitud sellest, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise võrastiku, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Võrastik laseb lähestiku kasvatele puudele vähe valgust läbi. Mõndades kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, mis toob kaasa neid kandvate okste kuivamise , aga mis kindlal valgustatusel see toimib, oleneb erinevatest puuliikidest ning ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg ). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Ehk tegemist on tüve laasumisega.
Mets on kui seostatud tervik, mis koosneb alustaimestikust, puudest , põõsastest, loomastikust ja mikroorganismidest. Mis tähendab, et kõik on omavahel tihedalt seotud ja mõjutatud ümbritsevast keskkonnast, samal ajalise avaldades mõju ümbritsevalt keskkonnale.
Maa-ala, millel puud kasvavad nii hõredalt, et nende võrad poleliitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, mis EI ole mets.
Metsa juriidiline määratlus:
Mets on ökosüsteem, miskoosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja sealelunevast loomastikust.
Seaduse järgi on mets maa, mis vastab ühele neist nõuetest:
1) on metsamaana maakatastrisse kantud
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.
(metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu , haljasala, marja-ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.
Metsaseadus ei kehti:
1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes.
2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.
3) maatüki suhtes, kui projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted.
Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu.
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisellähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest.
4. Puistu koostisosad
Vastavalt kõrgusele ja eluvormile jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige kõrgema, ehk ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade poolest. Kõige üleval , ehk kõrgetest puudest koosnev rinne on I rinne e. ülarinne, alumised on II või III rinne e. alarinded. Olenevalt mulla viljakusest ja puude valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet (Eestis kolmandat rinnet on väga haruldane kohata). Reegline kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud .
Lihtpuistu e. üherindeline puistu on kui puudel on enam-vähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna.
Lihtpuistu e. mitmerindeline puistuga on tegemist siis, kui puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu. (II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid nt Eestis kuusk, või vahel ka pärn, vaher , jalakalised).
II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinde puude kõrgus on 4.
Tavaline kaherindeline puistu on nt. arukaasik kuuse teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka kuusik , kus nii esimeses kui ka teises rindes kasvavd kuused.
Puistuelementtekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline, üheealine puhtpuistu on selline, mis langeb kokku puistuelemendi mõistega . Kaherindeline segapuistu koosneb nii mitmest elemendist, kui mitu erinevate puuliikide põlkonda on selles puistus.
Järelkasv – noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada . Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla ¼ I rinde kõrgusest.
Alusmetspõõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi.
Alustaimestikmeetsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. NB! Seened EI lähe alustaimestiku alla!!
Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist.
Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või –liikideks.
Puhtpuistu – metsa moodustab ÜKS puuliik. Puhtpuistu EI VÕRDU lihtpuistu
Segapuistu – metsa moodustab kaks või enam puuliiki. Segapuistu E VÕRDU liitpuistu
5. Mõned olulisemad mõisted.
Peapuuliik puuliik, miskõige paremini vastab aintud kasvukohale, samas ka annab pinnaühikult suurima koguse kvaliteetset puitu või täidab kasvukohatingimustes metsa muud funktsiooni paremini.
I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte ( erand kuivendatud sookaasik, rekonstrueeritud hall-lepik).
Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha)
Puistu boneteet e. puistu boniteediklass – puistu tootlikkuse näitaja või kasvukoha sobivuse näitaja vastavale puuliigile. Seega, boniteediklass iseloomustad puude kõrguskasvukoorist, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Erinevaid klasse on seitse , tähistatakse roomanumbritega. Ia, I, II, III, IV, V Va. Kõige kiiremakasvuga puistud kuuluvad Ia bonitediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va klassi. Boniteedi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust.
Metsa korraldamine tegevus, millekäigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsamajandamise kava või soovitused metsa majandamiseks.
Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises metsa kaitses.
Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi omaülesaindeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puitaimede hooldamine.
Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke.
Metsa kõrvalkasutus on mittepuidulised saadused metsast . Nt. marjad , seened, ravimtaimede korjamine , metsa kasutamine mesilaste koremaana jne. Kõrvalkasutuse tähtsus võib osades piirkondades olla tähtsam kui metsast saadav puit.
6. Puude diferentseerumine ja metsa isehõranemine, kasvuklassid.
Diferentseerumine on erinevuste teke samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus.
1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Ka ühe puu generatiivsed järglased on erinevate omadustega, tänu risttolmlemisele.
2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse. Isegi väikestel aladel erinevad tingimused. Erinevused kujunevad välja juba esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud kasoodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord jääb kehvemaks ja lõpuks langevad nad puistu koosseisust välja aka surevad.
Iseharvenemine e. looduslik hõrenemine toimub nende puudega, mis hakkavad halbade tingimuste tõttu kiratsema ja lõpuks hukkuvad ning puude arv pinnaühikul väheneb. Puude arvu vähenemise intensiivsus on kõige suurem noores eas ja oleneb väga palju puuliigist ning kasvukohast. Mida valgusnõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem on puude väljalangemine. Sama lugu ka viljakates kasvukohtades , sest seal toimuvad puistu arengu protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest, mis tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Erinevused võivad kajastuda nii puude välisilmeskui ka füsioloogilistes omadustes.
Loodusliku valiku osa toimub kõigepealt noorte puude väljalangemises.
G. Krafti klassifikatsioon :
I klass – ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämedatüve ja pika laiuva võraga. Latv ulatub kõrgemaleüldisest võrastiku tasapinnast. Sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Puud võivad sageli olla nn. „metsa hundid“. Aga samas võivad olla ka väga kvaliteetsed puud, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neidvalitakse nn. plusspuudeks.
NB! Kõik „metsa hundid“on I kasvuklassi puud, kui kõik I kasvuklassi puud ei ole metsa hundid!
II klass – valitsevad tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus.
III klass – kaasvalitsevad keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võratipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Moodustavad kuni 20% puistu tagavarast. Kui puistu on veel noor, lõplikult välja kujunemata ja diferentseerumine pole lõppenud, siis III kasvuklassi puud langevad aja jooksul välja. Kui aga tegemist on vana, väljakujunenud puistuga, jäävad III kasvuklassi puud alles.
Järgmised kaks klassi asuvad allpool puistu üldist võrastiku tasapinda:
IV klass – allajäänud puud, kitsaste ja hõredate võradega puud. Jaotatakse:
IVa – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega
IVb – ühepoolse võraga
V klass – rõhutud puud tervikuna üldise võrastiku alla jäänud puud, jaotatakse:
Va – surevad
Vb – surnud puud
7. Mets ja keskkond
1. Mets ja valgus.
Fotosünteesi valem:
6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2
Otsekiirgus + hajuskiirgus = summaarne kiirgus.
Kogu kiirgus jaotatakse kolme ossa :
  • ultraviolettkiirgus lainepikkusega (  ) 280...400 nm (neeldub tugevasti atmosfääris)
  • nähtav kiirgus 400...750 nm,
  • infrapunane kiirgus >750 nm.
Erinevad puuliigid vajavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #1 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #2 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #3 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #4 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #5 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #6 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #7 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #8 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #9 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #10 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #11 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #12 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #13 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #14 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #15 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #16 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #17 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #18 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #19 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #20 Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kärt Reedi Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
pdf
Üldmetsakasvatus I osa mõisted
65
pdf
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
67
doc
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
24
odt
Metsaökoloogia ja majandus
34
doc
Metsaükoloogia ja majandamine I Test
17
doc
Materjalid metsanduseks
82
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun