Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT
ÜLDMÕÕTMISED
Töö eesmärk: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Töövahendid: Nihik, kruvik , mõõdetavad esemed
Skeem
Töö teoreetilised alused
Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist
teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on
mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips,
mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine.
Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on
lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse
mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips.
Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid . Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala
jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust nimetatakse nooniuse täpsuseks. Kui nooniuse nullkriips
(mõõtekriips) asetada kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, siis
nooniuse esimene kriips ei ühti mõõteskaala järgmise kriipsuga,
vaid jääb sellest maha võrra, teine kriips jääb maha võrra jne. Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala
kriipsuga, kuna Mõõtmisel määratakse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
280 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
100 punkti
~ 9 lehte
280 laadimist
1 arvamus 
Kõik kommentaarid