Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ühiskonnaõpetus II kursusele (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida on vaja demokraatia püsimiseks ?
 
Säutsu twitteris

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE
ÕPIJUHIS
Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele
Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd)
Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased
Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine
Kursuse sisu
Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine.
Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus . Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine.
Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik , autonoomia , föderatsioon, konföderatsioon.
Õigusriik ja võimude lahusus . Riigivormid: monarhia , piiratud monarhiad , vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised režiimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism . Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid : parlament , valitsus, president , maavalitsus , teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused .
Kodanike osalemine avalikus elus.
Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad . Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised.
Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad .
Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsustsentrismvasakpoolsus . Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud ( sotsiaaldemokraatia , ”kolmas tee”). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism , sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud ( konservatism , kristlik demokraatia, neokonservatism ). Fašism ja natsism . Erakonnad. Konservatiivsed , liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine .
Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks:
A. Toots – “Ühiskonnaõpetus”. Gümnaasiumiõpik.
P. Kama , V. Peep – “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile” (Tallinna Ehituskooli raamatukogus)
M. Varik – “Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile”
M. Hagopian “Režiimid, liikumised, ideoloogiad”
T. Varrak - “Üldine poliitikateadus”
T. Varrak - “Poliitika- ja riigiteadus
http://koit.pri.ee/lisad/
http://www.parnu.ee/raulpage/kodaniku/
http://www.ut.ee/SOPL/01s/kursused/riho2.doc
Konspektile lisanduvad kordamisküsimused, mis aitavad kontrolltööks valmistumisel. Iga teema järel toimub kontrolltöö (kokku kolm). Kontrolltööd tehes abimaterjali kasutada ei tohi. Iseseisvad tööd antakse jooksvalt. Tähtajaks on üks nädal töö andmisest alates, kui õpetaja ei ütle teisiti. Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Õpilasele tuleb kasuks pidev kursisolek ajakirjanduses avaldatuga.
Kohustuslikud nõuded
Kõik kursusel ettenähtud tööd on kohustuslikud. Tunnis osalemise eest saadavad hinded ei ole arvestuslikud. Poolaasta- ja aastahindega “4” ja “5” hinnatakse õppureid, kes on sooritanud kõik arvestuslikud tööd õigeaegselt ning hindele “hea” või “eeskujulik”. Sooritamata tööd hinnatakse hindega “1”, mis omakorda ei võimalda õpilasel saada poolaasta- ja aastahindeks kõrgemat hinnet kui “3”. Õpilasel on õigus tegemata või ebaõnnestunud tööd järele vastata kümne päeva jooksul. Selle aja möödumisel ei pea õpetaja enam tööd järele teha laskma . Hinde “1” parandamisel on võimalik saada maksimaalselt hinne “3”, sh aasta- ja poolaastahindeks. Kui õpilane on puudunud üle 50% tundidest, ei saa talle aasta- või poolaastahinnet panna. Aastahindega “2” või hindamata õpilane saab hinnet parandada, kui sooritab suuliselt hindelise arvestuse (maksimaalselt võimalik saada hinne “3”).
Hindamine toimub Haridus - ja Teadusministeeriumi ettenähtud korras. Hindamisel arvestatakse õppurite erivajadusi.
Loodetavad õpitulemused
Õpilane oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ning mõista;
oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse;
oskab end määratleda kodanikuna;
tunneb ühiskonnaalast terminoloogiat;
oskab leida, edastada , hinnata ja üldistada ühiskonda puudutavat teavet;
teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi;
oskab leida infot ühiskonna kohta;
oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja ühiskonnas, kaitsta oma huve ja õigusi;
kujundab välja oma seisukohad käsitletavate teemade kohta ja oskab neid kaitsta;
suhtub kriitiliselt massimeedias avaldatusse.
MÕISTED
Advokaat jurist , kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus
Anarhia – kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle.
Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele
Demograafia - rahvastikuteadus
Denonsseerima – parlamendi poolt (välislepingut) tühistama
Diferentseeritud e astmeline  tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust , sama mis progressiivne tulumaks
Dotatsioon – riiklik toetus (nt bussiettevõtetele)
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel
Egalitaarne - võrdsustav
Inflatsioon – riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus
Kantsler – ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik)
Koalitsioon – valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks
Kodakondsus – õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel
Kodanik – põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga
Kodanikuühiskond – ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus
Kohtunik – valitud või nimetatud erapooletu ametnik , kes teostab õigusmõistmist
Kompromiss – otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi
Konsensus – otsus, mis langetatakse üksmeelselt
Konstitutsioon – põhiseadus
Korruptsioon – riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine).
Portfellita minister – minister, kellel pole ministeeriumi
Referendum – rahvaküsitlus
Rojalism – kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal
Mittekodanik – riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta
Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale)
Naturalisatsioon – vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks
Nulltolerants – täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand
Ombudsman – usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte
Oportunism - olupoliitika
Opositsioon – vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid
Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel
Pluralism - ideede ja vaadete paljusus
Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused
Poliitika - riigivalitsemiskunst
Prokurör – jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine
Proportsionaalne tulumaks – üksikisiku tulumaks on kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga
Progressiivne tulumaks - vt diferentseeritud tulumaks
Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel
Ratifitseerima – parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma
Senat
(ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda.
Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua , kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust
Teokraatia – kreeka k theos ‘jumal’, kratos – valitsus. Valitsusvorm , mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal.
Tolerantsus - sallivus
Topeltkodakondsusega isik – isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba)
Tsensuur – trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll
Utoopia - teostamatu unistus , väljamõeldud ühiskond ( Thomas More’i teose järgi)
Välismaalane – välisriigi kodanik
RIIK
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon , mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste ( status – ladina k ‘ seisukord , seisund, olukord’ → inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka ‘ kodanikkond ’, ‘kodanikkonna osavõtt linnriigi elust’ → poliitika) , civitas (ladina ‘linn’, ‘kodanikkond’) ning res publica (ladina ‘avalikud asjad’, ‘poliitika’). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine .
Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Praegu on maailmas 194 riiki, millest kõige viimasena saavutas iseseisvuse Montenegro (2006. a).
Peab olema kolm põhitunnust:
1) maa-ala ehk territoorium
2) rahvas e elanikkond
Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Välismaalased
Kodakondsuseta isikud
Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad)
Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus – laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased.
b) jus solis e päikeseõigus – laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina-Ameerikas.
Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Kodakondsuse saamise tingimused:
a.      eesti keele eksami sooritamine
b.      põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamine
c.       vähemalt 15-aastane
d.      vähemalt 5 aastat Eestis elanud
e.       riigitruudusvanne
f.        seaduslik sissetulekuallikas
Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel.
Kodakondsuse taotlemine teise riiki elamaasumisel pole kohustuslik, samuti võivad Eestis elavad välismaalased elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas.
Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes.
3) iseseisev (suveräänne) riigivõim – ladina k supremus – ‘kõrgeim, ülim’. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus.
Riikluse ajaloost
Vana-Kreeka ja Vana- Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte ( patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega ( polis - linnriik ). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet “õigus”, see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet “seadus”, mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest , poliitika, õiguse ja õigluse samasusest.
Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees võrdsed. Ladinakeelsest sõnast libertas on tulnud inglise liberty ‘vabadus’. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva võimu kooskõlastatust, mida Cicero pidaski parimaks. Rooma keisririigi ajastul lisandus antiiksele riigikäsitlusele kristlik maailmavaade, mille kohaselt on jumal maailma ja inimese looja, tema seadused inimese ja ühiskonnaelu korralduse aluseks. Religioon jäi domineerima. Rooma riigi hävitasid germaani hõimud, keda iseloomustas külaühiskonnas elamine. Asemele tuli ühiskond, mis koosnes vähestest vabadest feodaalisandatest ja suurest arvust talupoegadest, kes olid feodaalist sõltuvad. Riiklikust võimust kõrgem võim kuulus aga teoloogide arvates jumalale , kelle esindajaks maa peal oli paavst . Tegelikud riigid, võimusuhted, valitsemisvormid jne keskaegset poliitikat ei huvitanud, ainult ideaalne riik, mida peeti kõrgeimaks eesmärgiks. Algas ristiusu levitamine.
14.-16. sajandil e renessansiajal kristliku kiriku mõju ühiskonnas nõrgenes. Hakkasid tekkima rahvusriigid, usulis-poliitilised liikumised ( reformatsioon ). Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad.
Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli . Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks “riik”. Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d’état (‘riiklikud huvid’).
18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus.
Jean- Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on “Ühiskondlik leping”. Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku.
EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE
Muinas-Eestis oli u 40 kihelkonda, kümmekond maakonda , ühtne riigivõim puudus. Henriku Liivimaa kroonika andmeil korraldati Raikkülas iga-aastasi ühisnõupidamisi (parlamendilaadne).
13. saj oli Eesti samuti ühtse riigivõimuta, ordu, piiskoppide , nende vasallide ning linnade lõdvalt seotud konföderatsioon. Ühisküsimusi lahendati konsensuse alusel Liivimaa üldistel maapäevadel, kus talurahva esindajad ei osalenud. Eestlased säilitasid isikliku vabaduse ja relvakandmisõiguse 1507. a-ni.
Liivi sõjas (1558-1583) Vana-Liivimaa konföderatsioon purustati, ordu- ja piiskopiriigid kadusid , nende vasallid ühinesid Poola, Rootsi ja Taani ülemvõimu all mõisnike koondisteks – rüütelkondadeks. Kohaliku aadli seisuslikel privileegidel põhinevat autonoomset omavalitsussüsteemi hakati nimetama Balti erikorraks, see säilis ka Vene võimu all (alates 1710). Pärast 1917. a Veebruarirevolutsiooni oli Venemaa Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia. Võim läks Eestimaa kubermangu Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale), mis kuulutas end 28. nov 1917 kõrgeimaks võimuorganiks Eestis. Kuigi bolševikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolševike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon . 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.
RIIGIKORRALDUSE VORMID
Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II maailmasõda olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana . Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar.
Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik.
Enklaav – riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium ( Hispaania enklaavid on Ceuta ja Melilla Marokost ümbritsetuna, Venemaa enklaav Kaliningradi oblast, Aserbaidžaani enklaav Nahhitševan).
Ühtne e unitaarriik – sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus , tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia).
Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus , võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus.
Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne). Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse , välispoliitika, rahandus jm. Muus osas säilitavad osariigid oma siseasjade korraldamisel suveräänsuse. Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina , Mehhiko , Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada , Šveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus.
Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO , Euroopa Liit
Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia , Uus- Meremaa , Bahama saared).
ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS
Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus.
Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse:
1. põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid ;
2. garanteeritud kodanikuõigusi;
3. ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil;
4. seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule;
5. õigus informatsioonile ja selle levitamisele;
6. kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest.
Valitsemisvormilt ja poliitiliselt režiimilt on õigusriik demokraatia.
Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus (valgustusfilosoof Charles de Montesquieu määratlus). Rahva valitud esinduskogu (parlament, Eestis Riigikogu) tegeleb seadusandlusega – seadusandlik riigivõim, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Ükski neist ei saa täita teiste riigiorganite ülesandeid, st üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult sel viisil on võimalik riigivõimu seaduse piires hoida. Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike vabadus, seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel.
RIIGIVORMID
Monarhia (kreeka k – ‘ainuvalitsus’) - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser , vürst, sultan ). Absoluutses monarhias on monarhil on laialdased volitused seadusandluse, täitevvõimu ja kohtuvõimu vallas. Ta annab seadusi välja oma nimel. Puuduvad valitud esindusorganid. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV ehk Päikesekuningas : “Riik - see olen mina.”
Tänapäeval vähelevinud. Saudi Araabias on absoluutne teokraatlik monarhia, riigipeaks on kuningas, kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, usuline ja kohtuvõim. Põhiseaduse asemel kasutatakse siiani koraani, erakonnad pole lubatud, kohalikud valimised korraldati esmakordselt 2005. a ja need polnud vabad valimised. Ka Araabia Ühendemiraadid, Brunei sultaniriik Kagu-Aasias Vaikse ookeani saarestikus, Katar , Omaan , Bahrein .
Piiratud monarhiad
Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav parlament. Valitsus vastutab oma töös päriliku monarhi ees. Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg , Monaco , Kuveit
Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja . Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland , Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia .
Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel – tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil.
1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. President nimetab ametisse valitsuse, tal on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi ja vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto , kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu kätte – eelkõige presidendi kätte. Kui riigis peetakse kinni konstitutsioonist, siis on valitsus väga stabiilne ja ka parlamendil on suured volitused, mida ei ole parlamentaarsetes riikides. Presidentaalriigi nõrkus on ka seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud presidentaalsed riigid, mille presidendivõim on tugev, sisuliselt sõltumatu, kohtu ja seadusandliku organi poolt nõrgalt kontrollitav ( Venezuela , Boliivia jt). Kuna rahva valitud president saab ära kasutada oma mandaati
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetus II kursusele #1 Ühiskonnaõpetus II kursusele #2 Ühiskonnaõpetus II kursusele #3 Ühiskonnaõpetus II kursusele #4 Ühiskonnaõpetus II kursusele #5 Ühiskonnaõpetus II kursusele #6 Ühiskonnaõpetus II kursusele #7 Ühiskonnaõpetus II kursusele #8 Ühiskonnaõpetus II kursusele #9 Ühiskonnaõpetus II kursusele #10 Ühiskonnaõpetus II kursusele #11 Ühiskonnaõpetus II kursusele #12 Ühiskonnaõpetus II kursusele #13 Ühiskonnaõpetus II kursusele #14 Ühiskonnaõpetus II kursusele #15 Ühiskonnaõpetus II kursusele #16 Ühiskonnaõpetus II kursusele #17 Ühiskonnaõpetus II kursusele #18 Ühiskonnaõpetus II kursusele #19 Ühiskonnaõpetus II kursusele #20 Ühiskonnaõpetus II kursusele #21 Ühiskonnaõpetus II kursusele #22 Ühiskonnaõpetus II kursusele #23 Ühiskonnaõpetus II kursusele #24 Ühiskonnaõpetus II kursusele #25 Ühiskonnaõpetus II kursusele #26 Ühiskonnaõpetus II kursusele #27 Ühiskonnaõpetus II kursusele #28 Ühiskonnaõpetus II kursusele #29 Ühiskonnaõpetus II kursusele #30 Ühiskonnaõpetus II kursusele #31 Ühiskonnaõpetus II kursusele #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maczeth Õppematerjali autor

Lisainfo

Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine.
Kodanike osalemine avalikus elus.
Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad.

Ühiskonnaõpetus ii kursusele

Mõisted

parempoolsus, toots, peep, tähtajaks, tähtajast, advokaat, anarhia, apelleerimine, denonsseerima, dotatsioon, esindusdemokraatia, inflatsioon, kantsler, kodakondsus, kodanikuühiskond, kompromiss, konsensus, korruptsioon, rojalism, mittekodanik, monarhia, naturalisatsioon, ombudsman, opositsioon, pluralism, prokurör, ratifitseerima, süütuse presumptsioon, teokraatia, tolerantsus, tsensuur, utoopia, välismaalane, eesti kodanikud, naturalisatsioon, libertas, protektoraat, enklaav, riigivõim, parlamendid, osariikidel, louis iv, saudi araabias, monarhil, parlamentaarne monarhia, monarh, presidentaalriigi nõrkus, riigipea, presidendi võimupiirid, parlamentaarsed riigid, parlamentarismi juures, leppedemokraatia, opositsioon, režiim, vaheldumine, demokraatia sisuks, diktatuur, diktaatorid, võimu säilitamiseks, riigipeaks, valimistulemused, autokraatia, sõjaväel, sõjaväelised valitsused, kesksel kohal, kogu ühiskonnaelu, teokraatlik, hõimliku diktatuuriga, 57 riiki, seevastu lähis, kuus riiki, erakonna registreerimisel, riigipäev, riigipeaks, hääleõiguslik kodanik, vähemalt 21, riigikogu liige, kvoorumi, ev presidendid, ülesseadmise õigus, vabariigi president, õiguskantsleril, riigikontroll, riigikontrolli ülesanded, igas maakonnas, kooskõlastamiseks, kohalikul omavalitsusel, kohalikul omavalitsusel, kohalikel omavalitsustel, kohtualune, kriminaalõigus, põhiseadus, kriminaalprotsessi ülesandeks, ringkonnakohtud, riigikohtu otsus, seisuste esindusest, kuberneril, poliitikutel, koosolekute, uuringute järgi, valitsusvälised ühendused, kodanikuühiskonda, huvigruppide erivormiks, vabad valimised, kodanike enamusele, otsesed, salajased, vabad valimised, nt küprosel, oluline mõju, valimissüsteem, ringkonnad, enamusvalimiste tulemuseks, killustatuse vältimiseks, hääletamisõigus, lihtkvoot, lihtkvoot, hääletamisõigus, kandideerimisõigus, liitriikides, parlamentaarsetes riikides, toimuma rahulikult, humanismi, k communis, kommunism, poliitilisel teljel, parempoolsus, üldmudelist kõrvalekaldeid, põhiteemad, kõrgeid maksud, toetavad tarbimis, liberaalidel, sotsiaalpoliitika, traditsionalism, kehtivad institutsioonid, hegeli järgi, fašismil, vallutused, paremäärmusluseks, paremäärmuslus, neonatsid, mõnes riigis, rahvuslik paremäärmuslus, edukaim, sisserändega, paremäärmuslastel, erinevused vasak, uusparempoolsed, erakonnaseaduse järgi, erakonnad, kaadri, üheparteisüsteemis, konkureerivaid erakondi, mitmeparteisüsteemis, saksamaa liitvabariigis

Kommentaarid (2)

yaya1 profiilipilt
yaya1: väga mahukas...
16:41 05-01-2010
ilen profiilipilt
ilen: rootsi
19:25 12-04-2015


Sarnased materjalid

54
doc
Kodanikuõpetuse kursus
34
doc
Kodanikuõpetus III kursusele
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
18
docx
Ühiskonnaõpetuse konspekt
24
odt
Ühiskonnaõpetus - Riik
52
doc
Ühiskonnaõpetuse konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun