Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


ÜLDHISTOLOOGIA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks nad moodustavad kogumikke ?
 
Säutsu twitteris
ÜLDHISTOLOOGIA
Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest.
Histoloogia jaotus:
Õpetamise järgi:
- Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused
- Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur.
Uurimisviis ja -suund:
- võrdlev (evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa
- Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi.(põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa.
- Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia, biokeemia , molekulaarbioloogiaga.
Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks( histo ) nimetatavaid kogumeid.
Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed?
Kudede heterogeensus
Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad( apoptoos ,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud ).
Talituslik heterogeensus:
- näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas
- peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned , närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis võime leida lümfotsüüte, eosinofiile,makofaage, närvilõpmeid. Sidekoes on tavaliselt makrofaagid, koebasofiilid jne.
Histoloogia vajalikkus
Annab üldpildi – kõik on kõigega seotud.Normaalne histoloogia aitab mõista morfoloogiat.
Morfoloogia -teadus elu struktuursetest alustest ehk elusolevuste spetsiifilisest organisatsioonist,käsitleb eelkõige organi ja organismi üldehituse seaduspärasusi.
Patohistoloogia uurib harmoonia ebakõlasid ehk patoloogiaid.
Normaalne ja patoloogiline histoloogia täiendavad üksteist organismi mõistmisel.
Histoloogia uuritavad probleemid
- Rakkude, kudede ja organite morfogeneesi,ehituse ja talitluse uurimine ,üldiste omaduste ja seaduspärasuste väljaselgitamine normi, eksperimendi ja patoloogia korral. Sellesse lõiku mahub suurem osa teadustööst histoloogias.
- Rakkude determinatsiooni, proliferatsiooni ja diferentseerimise, kudede füsioloogilise ja reparatiivse regeneratsiooni uurimine, histogeneeside uurimine
- ealiste muutuste uurimine
- koe meta - ja neoplaasia
Metaplaasia- ka koe muundus ,koe teisumine -ühe diferentseerunud koe asendumine teist tüüpi diferentseerunud koega.Tekib tavaliselt kroonilise ärrituse tagajärjel.
Nimetatakse teatud väljakujunenud koeliigi muutumist teiseks, morfoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks,uutele funktsionaalsetele tingimustele või muutunud keskkonnale kohanenud koeliigiks. Sellist,peamiselt epiteel - ja sidekoe liikide puhul esinevat nähtust põhjustavad tavaliselt mitmekesised pikemat aega toimivad patoloogilised protsessid(infektsioonid, avitaminoos , suitsetamine jt)
-võib mitmerealine ripsepiteel asenduda mitmekihilise lameepiteeliga või kiulise sidekoe asemele võib tekkida kõhr -võiluukude.
Neoplaasia- ebanormaalne, kontrollimatu rakkude kasvuprotsess(kasvaja – neoplasma).
Histoloogia uurimine
Uurimise põhialused
- Koe ja sellest tulenevalt ka rakustruktuurid on erakordselt väikesed. Selleks, et neid uurida on histoloogia põhitööriistaks mikroskoop . Laias laastus siis kasutatakse erinevad valgus-ja elektronmikroskoope
- Valgusmikroskoopia lahutus üle 0,2mikromeetri
- Elektronmikroskoopia lahutus 1-2nanomeetrit
-Lisaks veel spetsiifilised täpsustavad meetodid, mida kasutatakse vastavalt vajadusele:
nt histokeemilised ja immunohistokeemilised töötlused , in situ hübridisatsioon jne.
Histoloogilised preparaadid
Sõltuvalt materjali iseloomust ja uurimise eesmärgist prepareeritakse rakke ja kudesid väga erinevatel viisidel .
Elupuhune uurimine – kõige ideaalsem. Elusas organis enamikel juhtudel keeruline või võimatu, sest organid on hulkraksed , enamasti paksud,valgusele ja elektronkiirtele läbimatud. Nii saab uurida ainult pindmisi rakukihte. Seetõttu ongi vajalik lõikude tegemine, et näha sinna ''musta kasti'' sisse.
Võimalused:
Konfokaalmikroskoobiga ca 100 µm sügavusele
Kahe-footonikonfokaalmikroskoobis ca 1mm sügavusele
Erinevad koestruktuurid mõjutavad valgust või elektronkiiri üsna sarnaselt. Seetõttu vajavad värvimist(elupuhusel uurimisel kasutatavad vitaal- ja fluorestsentsvärvid).
Et näha lähemalt meid huvitavaid protsesse elupuhuselt, siis kasutatakse sageli in vitro meetodeid .
*Tükkeksplantaadid – biopsia (pigem diagnostika )
*Kudede kultiveerimine rakkude suspensioonina,koekultuurid, organkultuurid
Miinuseks: üldpildi ehk terviku kadumine, seoste lõhkumine ümbritsevatest kudedest, kunstlik
Fikseeritud(surnud)kudede uurimine -Fikseerimine- sisestamine -lõikamine- värvimine .
Erinevat tüüpi preparaadid:
Äigepreparaadid- verepreparaadid Lõikepreparaadid
Puutepreparaadid – suuõõne limaskesta preparaadid
Vajutuspreparaadidrasvkoe uurimiseks
Lõikepreparaadid
Valdav enamik meie ettekujutusest organismide koe ja rakkude ehitusest on saadud lõikepreparaate uurides,kas valgusmikroskoopi või elektronmikroskoopi kasutades.
Sellepärast kasutatakse sageli terminid organismide mikroskoopiline struktuur, mikroskoopiline anatoomia. Ka meie praktikumide preparaadid on enamuses lõikepreparaadid.
Üldprintsiip : õhemas lõigus on võimalik saada suuremat lahutusvõimet, paksemas lõigus suuremat kontrasti.
Enamlevinud fiksaatorid
Lõigata ei saa elusaid kudesid,vaid peame nad fikseerima võimalikult elupuhusetena.
Lihtfiksaatorid:
* 4%PFA
*Absoluutne alkohol (enamasti metanool)
*Glutaaraldehüüd
*Os-hape
Liitfiksaatorid:
*Bouini lahus: Jää- äädikas -Formaliin- Pikriinhape 1:5:15
*Carnoy vedelik:jää-äädikas-kloroform-absoluutne alkohol 1:5:15
Histokeemia
Kogu koega läbi viidud keemiline töötlemine on laiemalt võetud histokeemia. Kuid kitsamalt mõeldakse selle all neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad erinevate ainete tuvastamiseks koelõikudes, mida enamasti nimetatakse lihtsalt rakkude värvimiseks või kontrasteerimiseks, sest töötlemata koe kontrastsus on väga väike.
Segavad faktorid
Lõikamisel tekkinud moonutused, fikseerimisel tekkinud moonutused , Artefaktid – igasuguse töötluse käigus tekkinud tehislikud struktuurid nt. Neurofibrillid
Klassikalised rakkude või kudede värvimised
* hematoksüliin ja eosiin (HE) – kõige enam kasutatud histoloogiliste värvide kombinatsioon. Hematoksüliin värvib tuumad siniseks. Seondub hästi tuumavalkudega(arginiinrikaste histoonidega) kuid võivad värvuda ka mõned tsütoplasmavalgud.
Eosiin värvib eosinofiilsed struktuurid, põhiliselt tsütoplasmas, erinevat tooni punaseks, roosaks või oranziks.
*Massoni trikroom – sobib hästi rakkude eristamiseks ümbritsevast rakuvaheainest.
-ECM
-Keratiini ja lihaskiud värvuvad punaseks, kollageen siniseks või roheliseks
- Tsütoplasma helepunane v roosa
-Tuumad varieeruvad pruunist kuni mustani
*Heidenhaini hematoksüliin – toob esile ristivöödilisuse skeletilihasrakkudes
*Giemsa värvid(verevärvinguks)- koosneb metüleensinisest, eosinist ja asuur B-st.
*Kulla või hõbedaga impregneerimine Cajali meetod
Embrüonaalne histogenees .Kudede geneesil rajanev kudede süsteem.
Morfoloogilis- füsioloogiline süsteem
Koed on hulkraksete organismide pika evolutsiooni tulemus.Arengu käigus piiristus ja eraldus sisekeskkond väliskeskkonnast. Liikumise ja muude adaptiivsetefunktsioonide tagamiseks täiustusid organismi reaktiivsusja regulatsioonimehhanismid. Vastavalt organismi nendele neljale elementaarfunktsioonile või omadusele – piiristumisele, sisekeskkonnale, liikumisele ja reaktiivsusele – jaotatakse koed nelja suurde rühma ja järgmisteks alaliikideks .
Epiteelkude Side-ehk tugikude .Troofilised koed
-pinnaepiteel - veri ja lümf - rasvkude
- näärmeepiteel - retikulaarne sidekude -kohev sidekude
Side- ehk tugikude.Toestuskoed. Lihaskoed
-tihe sidekude - silelihaskude
- kõhrkude - vöötlihaskude e.skeletilihaskude
-luukude -südamelihaskude
Närvikude
- närvikude kitsamas mõttes
- neurogliia
2.NÄRVIKUDE
Närvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ÜLDHISTOLOOGIA #1 ÜLDHISTOLOOGIA #2 ÜLDHISTOLOOGIA #3 ÜLDHISTOLOOGIA #4 ÜLDHISTOLOOGIA #5 ÜLDHISTOLOOGIA #6 ÜLDHISTOLOOGIA #7 ÜLDHISTOLOOGIA #8 ÜLDHISTOLOOGIA #9 ÜLDHISTOLOOGIA #10 ÜLDHISTOLOOGIA #11 ÜLDHISTOLOOGIA #12 ÜLDHISTOLOOGIA #13 ÜLDHISTOLOOGIA #14 ÜLDHISTOLOOGIA #15 ÜLDHISTOLOOGIA #16 ÜLDHISTOLOOGIA #17 ÜLDHISTOLOOGIA #18 ÜLDHISTOLOOGIA #19 ÜLDHISTOLOOGIA #20 ÜLDHISTOLOOGIA #21 ÜLDHISTOLOOGIA #22 ÜLDHISTOLOOGIA #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MirellJ Õppematerjali autor

Lisainfo


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

29
doc
Füsioloogia
148
docx
NEUROPSÜHHOLOOGIA
17
doc
Kordamisküsimused histoloogias
62
doc
Üldbioloogia materjal
60
docx
Veterinaarne histoloogia
33
doc
Füsioloogia
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
98
docx
Kordamine füsioloogia eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun