Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest, meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline see seos on) ?
  • Milline see seos on) ?
  • Milline see seos on) ?
 
Säutsu twitteris

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahandus ja majandusteooria instituut
Matemaatika , statistika ja ökonomeetria õppetool
Laura Kallasvee, Liisi Saksakulm
BRUTOPALKADE SEOS HARIDUSE, SOO JA ELUKOHAGA EESTI MAAKONDADE LÕIKES AASTATEL 2005-2008
Ökonoomeetriline projekt
Juhendaja : dotsent Ako Sauga
Tallinn 2014
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1. REGRESSIOONANALÜÜS 7
1.1. Ökonomeetriline mudel 7
1.2. Töös kasutatavad andmed 8
1.3. Esialgse regressioonimudeli hindamine 9
1.4 Klassikalise regressioonmudeli eelduste testimine 10
1.4. Lõplik mudel 12
KOKKUVÕTE 14
VIIDATUD ALLIKAD 16
LISAD 17
Lisa 1. Sõltuva ja sõltumatu tunnuse vaheliste seoste graafikud 17
Lisa 2. Sõltuva ja sõltumatu tunnuse vaheliste seoste graafikud logaritmitud muutujate korral 19
Lisa 3. Analüüsis kasutatud andmed 20
Lisa 3 järg 21
Lisa 4. Kirjeldav statistika 23
Lisa 5. Esialgse mudeli korrelatsioonikordajate maatriks 24
Lisa 6. Korrelatsioonikordajate statistilised olulisused (p-väärtused) 25
Lisa 7. Esialgne hinnatud mudel 26
Lisa 8. Teine hinnatud mudel (ilma meeste osakaaluta) 27
Lisa 9. Kolmas hinnatud mudel (ilma meeste osakaaluta ja linlaste osakaaluta) 28
Lisa 10. Heteroskedastiivsuse test 29
Lisa 11. Multikollineaarsuse test 30
Lisa 12. Jääkliikmete normaaljaotuse testid 31
Lisa 13. Jääkliikmete normaaljaotuse graafik 32
Lisa 14. ANOVA tabel 33
Lisa 15. Mudeli jääkliikmete kirjeldavad statistikud 34
Lisa 16. Lõpliku mudeli regressioonikoefitsientide koovariatsiooni maatriks 35
Lisa 17. Mudeli stabiilsuse test ( Chow test) 36

SISSEJUHATUS


Inimese sissetulek kujuneb mitmete tegurite mõjul, nagu näiteks töö iseloom (raskuaste, töökoormus , töötundide arv), ettevõtte ärimudel ning pidevalt muutuv majanduskeskkond. Need on peamised tegurid, mille põhjal inimene, otsides töökohta, kujundab teatavad eeldused palga suurusele. Üldisemas plaanis mõjutavad elanike palgataset mitmed demograafilised tegurid. Käesolevas töös on vaatluse alla võetud osa võimalikest teguritest, mis rahvastiku palgataset mõjutada võivad ning mis on ka statistikaameti kodulehelt kättesaadavad.
Ühe tegurina mõjutab palgataset kindlasti haridus , eeldades, et kõrgem haridus garanteerib ka kõrgema palga. Tegelikus elus võib muidugi olla, et madalama haridustasemega inimesed töötavad kõrgetel positsioonidel ning kõrgharidusega inimesed lihttöölistena – seda kas siis juhuse läbi või struktuurse tööpuuduse tõttu. Käesolevas töös lähtume siiski toodud eeldusest, et parem haridus viitab kõrgemale palgatasemele. Haridustaseme iseloomustamiseks on ühe sõltumatu muutujana käesolevas töös vaatluse alla võetud kõrgharidusega inimeste osakaal kogu tööealisest rahvastikust.
Palkade erinevus esineb kindlasti ka piirkondade vahel. Palgatase on kõrgem suuremates linnades ning madalam väikesemates linnades ning maakohtades. Linnalises asulas on infrastruktuur paremini arenenud, paljud ettevõtted on koondunud üksteise lähedusse, mis teeb ressursside liikumise kiiremaks. Samuti on tõhus kaubanduse areng, sest inimestele on enamikud kaubad kohe kättesaadavad. Võrreldes maapiirkondadega on linnalises asulas olevad ettevõtted ning tööstused tehnoloogiliselt rohkem arenenud ning oma olemuselt suhteliselt spetsiifilised . Maapiirkondades olevad ettevõtted jäävad enamasti oma arengult alla linnades ja nende lähiümbruses olevatele ettevõtetele. Samuti on maapiirkonnas asustus ning töökohtade arv kümneid kordi väiksem kui linnas. Seetõttu on loogiline oletada, et kui töökoht asub linnalises asulas, on eeldus enamasti ka suuremale keskmisele brutopalgale. Vastava teguri mudelisse lülitamiseks on töö autorid lähendmuutujana kasutanud linnalises asulas elavate inimeste osakaalu kogu maakonna elanikest.
Erinevad uuringud on näidanud, et meeste palgatase on märgatavalt kõrgem kui naistel. Seega võib oletada, et piirkonnad, kus on kõrgem meeste osakaal, on ka kõrgem palgatase. Seega on töö autorid testitavasse mudelisse lülitanud ühe muutujana ka meeste osatähtsuse kogu tööhõivest.
Koostatava ökonomeetrilise projekti eesmärgiks on uurida haridustaseme (kõrgharitute osakaal), töökoha asukoha (linnalises asulas elavate inimeste osakaal) ja meeste osakaalu seost brutopalgaga Eesti 15 maakonna põhjal perioodil 2005-2008. Vastav periood on valitud lähtuvalt andmete kättesaadavusest statistikaameti kodulehel ning pidades silmas ka seda, et töös kasutatav valimi maht oleks regressioonanalüüsi läbiviimiseks piisav.
Lähtuvalt projekti eesmärgist otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele:
  • Kas kõrgharidusega inimeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud (ning milline see seos on)?
  • Kas linnalises asulas elavate inimeste osakaal hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud (ning milline see seos on)?
  • Kas meeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud (ning milline see seos on)?

Modelleeritava uurimisprobleemi majandusteoreetiliseks aluseks on palga sõltuvus inimkapitalist. Lisaks üritatakse selgitada, kas tööga hõivatute elukoht ning suurem meeste osakaal hõivatutes on seotud brutopalgaga. Püstitatud uurimusküsimustele vastuste saamiseks püstitasid autorid järgmised uurimishüpoteeside paarid:
I hüpoteeside paar:
  • H0: Kõrgharidusega inimeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk ei ole omavahel seotud
  • H1: Kõrgharidusega inimeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud

II hüpoteeside paar:
  • H0: Linnalises asulas elavate inimeste osakaal hõivatutes ja brutopalk ei ole omavahel seotud
  • H1: Linnalises asulas elavate inimeste osakaal hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud

III hüpoteeside paar:
  • H0: Meeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk ei ole omavahel seotud
  • H1: Meeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud

IV hüpoteeside paar:
  • H0: Periood ei avalda mõju brutopalgale
  • H1: Periood avaldab brutopalgale mõju

Lähtudes regressioonimudelist eeldame, et kõrgharidusega inimeste osakaal tööjõus suurendab keskmist brutopalka ehk nende kahe näitaja vaheline seos on positiivne. Samuti eeldame, et suurem linnalises asulas olevate hõivatute osatähtsus suurendab keskmist brutopalka. Kuna meeste palk on üldjuhul suurem kui naistel, siis eeldame ka, et seos meeste osakaalu ja brutopalga vahel on positiivne. Lähtuvalt sellest, et suures plaanis hinnad pidevalt kallinevad ja raha väärtus väheneb, tuleb järeldada, et ka inimeste palgad aasta-aastalt tõusevad. Seega peaks ka aasta avaldama mõju palga suurusele – mida kaugperiood praegusest, seda madalam palk.

1. REGRESSIOONANALÜÜS

1.1. Ökonomeetriline mudel


Regressioonimudeli kuju valikul tuleb esiteks uurida milline graafiline seos keskmise
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #1 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #2 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #3 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #4 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #5 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #6 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #7 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #8 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #9 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #10 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #11 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #12 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #13 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #14 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #15 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #16 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #17 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #18 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #19 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #20 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #21 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #22 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #23 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #24 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #25 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #26 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #27 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #28 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #29 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #30 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #31 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #32 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #33 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #34 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #35 Ökonomeetriline projekt - Brutopalga sõltuvus haridustasemest-meeste osakaalust ning linlaste osakaalust maakondade lõikes #36
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LauraKallasvee Õppematerjali autor

Lisainfo


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

5
doc
Ökonomeetria mõisted
343
pdf
Maailmataju uusversioon
85
pdf
Konspekt
14
doc
Ökonomeetria
466
doc
Andmeanalüüsi konspekt
10
pdf
ÖKONOMEETRIA loegn 1
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
70
pdf
Majandusalased uurimismeetodid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun