Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
 1.  Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis
1.1.       Eestikeelse hariduse algus
Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684 . a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tar­tumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usu­õpe­tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa , mille esimene trükk ilmus 1685. a Riias. Et saada oma koolile toetust, võttis ta 1686. a kaks poissi ( Ignatsi Jaak, kes asutas hiljem Kambjas kooli, ja Pakri Hansu Jüri) kaasa ja sõitis nendega Stockholmi, et demonstreerida Rootsi kuningale, et ka eestlasi on võimalik edukalt õpetada. Kuningas jäi poiste lugemis- ja laulmisoskustega rahule ning lubas kooli ja eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid seminari tegevus lakkas 1688. a, kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres. Kuid oma 4 tegutsemisaasta jooksul said seminarist hariduse 160 poissi, kellest paljud asutasid hiljem ka koolid. 1688. aastal oli Eesti alal juba 46 eestikeelset köstri-, mõisa- või kihelkonnakooli (üldse oli tollal 41 kihelkonda).
 
1.2.       XIX sajandi algus
XIX sajandi alguseks oli matemaatika omandanud kindla koha kooli õppekavas. 1795. a ilmunud O.W. Masingu lugemise raamatus oli ilmunud ka 2 lk matemaatilist teksti (ühel lehel numbrite lugemine, teisel 1x1). Esimene eestikeelne matemaatikaõpik ilmus 1806. a. Selleks oli Peter Heinrich von Frey Arropiddamisse ehk Arwamisse- Kunst . Selles raamatus on 7 peatükki :
1)   numeratsioon, numbrite lugemine ja kirjutamine
2)   4 arropiddamisse viisi eelseletus
3)   adition ehk kokkuarvamine
4)   substraktion ehk mahaarvamine
5)   multiplikation
6)   diwision
7)   proportionaalarropiddamine (võrdeline jaotamine).
Kõiki nelja tehet õpetatakse raamatus tegema nii naturaalarvude kui ka harilike murdudega. Õpetatakse võrdeid lahendama ja ka mõõtühikuid kasutama. Eessõnas ütleb raamatu autor: „Tuhatkord parem, kui isa ja ema ise mõistavad õpetust anda oma lastele, kui et neid võõraste inimeste läbi koolitatakse teiste, vahest väga vallatute seltsis“. Kogu raamat on üles ehitatud õpetaja ja laste dialoogi vormis. Frey raamatut peetakse esimeseks ühele õppeainele pühendatud õpikuks eest keeles. 
Vt ka O. Prinits Eesti koolimatemaatika ajalugu I Trt 1992, lk 37-50.
 
1.3.       XIX sajandi teine pool
XIX sajandi keskpaigaks oli ilmunud juba mitmeid aritmeetikaraamatuid eesti keeles (autorid Marpurg, Holter, Schwarz, Masing , Meyer). Raamatutesse toodi sisse ka esimesed geomeetria terminid. 1870ndaid aastaid peetakse eesti rahva ärkamisajaks. Sel ajal alustas tegevust Eesti Kirjameeste Selts  (EKS, tegutses 1872 - 1893) Tartus, kes püstitas loosungi Harige eesti rahvast. EKS tuntumad tegelased olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson ). Matemaatikaõpetusse jättis sel perioodil kõige sügavama jälje Rudolf Gottfried Kallas (1851-1913), kes oli samuti aktiivne EKS liige. R. Kallas sündis Saaremaal Kaarma kihelkonnakooli õpetaja pojana . Ta õppis Tartu Õpetajate Seminaris, seejärel töötas Tartus õpetajana. 24-aastaselt astus ta veel Tallinna gümnaasiumi, selle lõpetamise järel astus ta 1878. a Tartu Ülikooli õppima usuteadust. Juba noore õpetajana töötades alustas ta matemaatikaraamatute kirjutamisega: Mõistlik rehkendaja ilmus 1874 . a, Mõistliku rehkendaja tarvilisemad õpetused 1878. a. Nendes raamatutes esitab ta tegelikult metoodika aritmeetika õpetamiseks. Ta mõistab hukka nn masina moodi rehkendamise, annab soovitusi õpetuse näitlikustamiseks ning arusaamise tagamiseks. Tema huvi aritmeetika õpetamise metoodika vastu ei rauge ka usuteaduse üliõpilasena. Ta kirjutas sel ajal Elementaarse arvutamisõpetuse metoodika saksa keeles, mis 1884. a pälvis üliõpilastööde konkursil kuldauraha. Näiteks soovitab ta selles töös õpetada arvutamist kolmes kontsentris: arvud 1-10,  siis 1-100, lõpuks 1-1000 ja kaugemalegi. Antakse konkreetseid soovitusi iga kontsentri osas. Oma edaspidistel aastatel töötas Kallas pastorina Valgas, Rõuges ja Peterburis. Ta õnnistas sisse ka EÜS sini-must-valge lipu Otepää kirikus 1884.a. R. Kallas on maetud Tartusse Raadi kalmistule.
1878. a ilmus ka esimene eestikeelne geomeetriaraamat Geomeetria kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks, mille autoriks oli Joosep Kapp. Ka tema oli aktiivne EKS liige. Raamat algab kuubi ja silindri vaatlemisega, sealt jõutakse pinna, joone ja punkti mõisteni. Geomeetriaõpetuses peab ta tähtsaks arutlevat õpetust: tundmine ja tegemine, täädmine ja katsumine järele teha - nii peab käima geomeetriaõpetus. Kuid ka põhjendus ja tunnistus (tõestamine) ei tohi geomeetriaõpetuse juures iial puududa, niisama vähe, kui värske õhk inimese elu juures. Aasta hiljem kirjutas Jakob Tülk raamatu Kerged ja lühikesed geomeetria õpetused. Aine käsitlus oli samas mahus nagu Kapi õpikuski, kuid mõnevõrra abstraktsem ja ülesehituselt rangem. Tülk oli õppinud Lääne-Euroopas maamõõtjaks. Autorite Kapi ja Tülgi vahel kujunes ajakirjanduses tõsine avalik diskussioon .
Aastal 1879 ilmus ka esimene eestikeelne algebraõpik Arwuwald, mille autoriks oli Juhan Kurrik. Selles vaadeldakse üks- ja hulkliikmeid, 1. ja 2. astme võrrandeid , võrdeid, progressioone (jadasid) ja natuke geomeetriat.
19. sajandi lõpuks käis  Eestis enamik lapsi koolis. 1881. a rahvaloenduse andmetel oli Liivimaal (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) kirjaoskamatuid (kes ei osanud lugeda ega kirjutada) 6% rahvastikust.
1883. a tuli võimule Aleksander III ja sellest ajast algas Vene tsaaririigis tugev venestamispoliitika . Kõik koolid allutati haridusministeeriumile ja õppekeeleks kinnitati vene keel. 1887.a muudeti vene keel kohustuslikuks õppekeeleks kõigis koolides . Vaid algkoolis võis 2 esimesel aastal mõnevõrra eesti keelt kasutada. Paljud kogenud, kuid vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati. Mitmed koolid suleti. Haridusellu saabus teatud seisak. Kasutuselt kadusid kõik eestikeelsed õpikud. 1893. a suleti Eesti Kirjameeste Selts jne.

Vt ka O. Prinits Eesti koolimatemaatika ajalugu I, Trt 1992, lk57 - 95


 
1.4.       XX sajandi algus
Muutused hariduselus hakkasid toimuma pärast 1905. a revolutsiooni. Esialgu mindi emakeelsele õpetusele tagasi algkoolides ja erakoolides. 1906. a loodi esimene eestikeelne gümnaasium - Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium (praegune Miina Härma Gümnaasium). 1910 . a oli Eestis juba 20 eestikeelset gümnaasiumi. Sellest tingituna oli vaja välja töötada eestikeelne matemaatikaalane terminoloogia. 1909. a ilmuski esimene eesti matemaatika sõnastik, kus oli üle 600 sõna, ka nende vasted saksa ja vene keeles.
1919. alustas eesti keeles tööd ka Tartu Ülikool.
Sellega oli noores Eesti Vabariigis (loodi 1918) kogu koolisüsteem üle viidud eesti keelele.
Koolisüsteem 1920. a (6+2+3):
algkool klassid 1- 6 ,
mittetäielik keskkool klassid 7 - 8 ,
keskkool klassid 9 – 11.  
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #1 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #2 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #3 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #4 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #5 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #6 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #7 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #8 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #9 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #10 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #11 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #12 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #13 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #14 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #15 Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reinomees91 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

816
pdf
Matemaatika - Õhtuõpik
156
pdf
Kõrgem matemaatika
12
pdf
2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused
28
docx
ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt
132
doc
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
197
pdf
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
16
docx
Matemaatika kursused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun