Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Õiguspsühholoogia ekspertiis (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Psühholoogia ekspertiisist
Sissejuhatus. Kuriteo asjaolude väljaselgitamise täielikkus ja põhjalikkus sõltub eelkõige kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik ) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda.
Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste osa mitte käsitlenud, kuna selles valdkonnas toimus Eestis intensiivne uute seaduste loomise ja vastuvõtmise protsess ning seetõttu ei olnud võimalik piisavalt täpselt toimuvat analüüsida. Nüüdseks on uued õiguslikud raaamid psühholoogia eriteadmiste kasutamise osas paigas ja olukorra analüüs jällegi võimalik. Õiguslik raam psühholoogia eriteadmiste kasutamise kohta kriminaalmenetluses koosneb valdavalt neljast seadusest, mida loetleme tähtsuse järjekorras. Esiteks karistusseadustik (jõustunud 01. septembril 2002), kohtuekspertiisiseadus (jõustunud 01. jaanuaril 2002), kriminaalmenetluse seadustik (jõustunud 01. juulil 2004) ja alaealiste mõjutusvahendite seadus (jõustunud 01. septembril 1998).
Def. Eriteadmisteks (e. erialasteks teadmiseteks) nimetatakse kriminaalmenetluses mingi eluvaldkonna teaduslike teadmiste ja praktiliste oskuste kogumit, mis on omandatud spetsiaalse kutsealase ettevalmistusega ning mis võimaldavad nende valdajal lahendada kriminaalasjas tähtsaid küsimusi .
Ülaltoodud definitsioon pärineb varasemalt kehtinud kriminaalmenetluse koodeksist. Praegu kehtivatest seadustest (KarS, KrMS -kasutab ilma defineerimata, KeS) eriteadmiste definitsiooni enam ei leia. KeS kasutab aga teaduslikult põhjendatud arvamuse (eksperte ei jagata mitte eriteadmiste alusel vaid teadusvaldkondade kaupa §12) mõistet, mis on paljuski küsitav. Eriteadmiste mõiste on alati laiem kui teaduslike teadmiste mõiste. Spetsiaalse kutsealase ettevalmistuse käigus (kõrghariduse tasemel) omandatakse kõrvuti teaduslike teadmistega ka muid professionaalseid oskusi ja teadmisi, mis ei ole üldlevinud, kuid ometi vältimatult vajalikud spetsialisti kvalifikatsioonile. Näiteks kirurgi väljaõppe juurde kuulub lisaks arstiteaduslikele teadmisele ka operatsioonide läbiviimise praktiline oskus, mis omandatakse vahetult kogemustega kirurgidelt.
Inimpsüühika ja –käitumine on üks niisuguseid valdkondi, millesse süvenemine nõuab eriteadmiste olemasolu. Niisugust seisukohta tavaliselt ei vaidlustata, küll aga polemiseeritakse mõnikord selle üle, kas neid eriteadmisi valdab psühhiaater või psühholoog. Üldine vastus on järgmine. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumise vorme normis , terve psüühika korral. Psühhiaatria meditsiiniteadusena käsitleb psüühilist patoloogiat ja selle ravi. Tegelikkuses on vahekord psühholoogia ja psühhiaatria kompetentsuse vahel keerulisem ja probleemistik puudutab sageli üheaegselt normi ja patoloogiat, mistõttu nende kahe eriala spetsialistid tegutsevad koos (näit. kompleksekspertiisi korral). Samuti määravad psühhiaatria-psühholoogia vahekorda sageli küllalt subjektiivsed faktorid , nagu näiteks juba väljakujunenud praktika, spetsialistide olemasolu, eriala (psühholoogia) teatav läbilöögivõime konkreetses riigis jne.
Peab tunnistama, et ka selles valdkonnas kehtib üldisena psühhiaatria ja psühholoogia vahel nn vanema ja noorema venna suhe, mis viib kergelt arusaamani, kus kõik kriminaalasjas tõusetuvad psüühikaga seotud probleemid antakse kohtupsühhiaatriekspertiisi lahendada. Selle tulemusena võidakse määrata psühhiaatriekspertiise ka juhtudel, kus selleks objektiivset vajadust pole ja koormatakse üle psühhiaatriasutusi. Või, mis veelgi halvem, kõik küsimused, mis jäävad psühhiaatria pädevusest välja, loetakse lahendatavaks juristide enda teadmiste (terve mõistuse) abil. On ebaloogiline lugeda õigusemõistjat ebakompetentseks psüühilise patoloogia küsimustes ja piisavalt kompetentseks terve psüühika tundmisel.
Psühholoogia eriteadmised on teaduslikud ( teoreetilised ja metodoloogilised) ja praktilised teadmised inimese psüühiliste protsesside, seisundite, omaduste ja käitumise kohta, mis omavad juriidilist tähendust. Neid on õpitud praktikasse rakendama (reeglina juba ka rakendatud) ja osatakse kasutada kuritegude eeluurimise ja kohtumenetluse käigus eesmärgiga aidata kaasa tõe tuvastamisele.
Seda tuleb arvestada ekspertiisi määramisel ja läbiviimisel, et kõik esimesel pilgul sinna kuuluv, tegelikult ei kuulu. Sealhulgas:
  • Nähtused, mis pole veel kaasaegse psühholoogia arengu tõttu teaduslikult seletamist leidnud (paranähtused, nõidumised, zombid). Kuigi ka mõnesuguses kirjanduses võib sellelaadsete asjade kohta teoreetilisi seletusi ja kontseptsioone leida, ei aktsepteerita neid enamiku spetsialistide poolt ning neid peetakse pigem hüpoteesideks, mis vajavad veel teaduslikku kontrollimist;
  • Spekulatiivsed , vähetunnustatud ja aprobeerimata teaduslikus psühholoogias ja ekspertiisi praktikas teoreetilised seisukohad ja uurimismeetodid , mis pole üldist tunnustust leidnud (näit. psühhoanalüüs, isiksuse programmeerimine ). Samas peab lisama, et niisugune vahet tegemine võib olla küllalt keerukas ja sõltuda kohalikust olukorrast;
  • Nähtused, mida on võimatu uurida kohtupsühholoogia metoodika spetsiifika tõttu, mis enamasti eeldab varasemalt toimunud psüühiliste protsesside rekonstrueerimist oleviku positsioonilt. Näiteks on võimatu teha ülesandeks retrospektiivselt ühetähenduslikult öelda, kas tunnistaja tegelikult nägi, kuulis (tajus) midagi kuriteo toimepanemise ajal või kas süüdistatav sai aru kannatanu abitusseisundist;
  • Nähtused, mis omavad tähendust uurimise ja kohtu
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguspsühholoogia ekspertiis #1 Õiguspsühholoogia ekspertiis #2 Õiguspsühholoogia ekspertiis #3 Õiguspsühholoogia ekspertiis #4 Õiguspsühholoogia ekspertiis #5 Õiguspsühholoogia ekspertiis #6 Õiguspsühholoogia ekspertiis #7 Õiguspsühholoogia ekspertiis #8 Õiguspsühholoogia ekspertiis #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 218659 Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    31
    doc
    Psühholoogia
    32
    doc
    õiguspsühholoogia
    26
    pdf
    Õiguspsühholoogia konspekt
    53
    doc
    Psühholoogia alused
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    19
    doc
    Kohtupsühholoogia konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun