Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust ?
  • Mille poolest argument erineb väitest, kirjeldusest ja seletusest ?
  • Milles see seletus sarnaneb argumendiga ?
  • Mis on argumendi esitus (retooriline vorm) ?
  • Mis tingimustel (3) on mingi lause informatiivne ?
  • Mis on argumendi informatiivne sisu ?
  • Mida argumendis tähendab algteave (algandmed) ja tuletatud teave ?
  • Mille järgi saab argumente tuvastada ?
  • Mis on argumendi indikaatorid ?
  • Kuidas argumente „analüütiliselt“ tuvastada (kaks põhimeetodit) ?
  • Mis on lubamatud argumendid ja mis on valeargumendid ?
  • Mida tähendavad „puuduvad argumendid“ ja „mitteargumendid“ ?
  • Mis on hüpotees: põhilised tunnused (3) ja võimalik asend argumendi struktuuris ?
  • Mis on vastuargument ?
  • Millised on argumendi korrektsuse ning tugevuse ja nõrkuse kriteeriumid (nn ARG-IT tingimused) ?
  • Mida see tähendab ?
  • Mida see tähendab ?
  • Kui sellest saab teha parajasti ühe järelduse. 14. Argument peab olema testitav (kontrollitav) – mida see tähendab ?
  • Mille poolest argumentatsioon erineb argumendist, ehk nö suur argument erineb väikesest argumendist ?
  • Millised on üldised argumenteerimise sammud ?
  • Milline peab olema kohtuotsuse sisu ja struktuur TsMS § 442 järgi ?
  • Mis on metakeel ja objektkeel ?
  • Mis seos on nendel mõistetel argumentatsiooni teooria ja praktikaga ?
  • Mille poolest erinevad deduktiivsed ja induktiivsed järeldused ?
  • Mis on diskursus – lihtne määratlus tähendusüksuste loetelu kaudu ?
  • Mis on lause tähendus ja osutus ?
  • Mis on lause „vestlustähendus“ ?
  • Mis on mõiste? Mõiste nimi, tähendus (sisu) ja osutus (maht) ?
  • Millised on keelekasutuse põhiprintsiibid moodsa pragmaatilise tähendusteooria järgi ?
  • Mis on kontekst – kitsas ja laias tähenduses ?
  • Milliste taustategurite mõjul ja mil viisil kujuneb kõneteo tähendus (ehk lause vestlustähendus - kokku 11 tegurit) ?
  • Millised on tekstist arusaamise kolm mõeldavat heuristilist alust ( Umberto Eco järgi) ?
  • Kui jutt oleks sündmuskoha protokollist, siis kas need kolm peaks olema sarnased või kattuma ?
  • Miks me üldse võime teiste inimeste väiteid uskuda ?
  • Kuidas liigitatakse kõnetegusid kõneakti teoorias ?
  • Milline loogiline omadus eristab faktiväiteid ja hüpoteese normilausetest ja ettepanekutest ?
  • Mis on kavatsus ?
  • Millised on põhilised tõe ( filosoofilised ) teooriad ?
  • Miks ei ole mõttekas õigusemõistmises tõe mõistest täiesti loobuda ?
  • Mis on teadmine nn standardkäsitluses (teadmise tarvilikud tingimused) ?
  • Kuidas teadmise allikad (teadasaamise viisid) on seotud teadmise mõistega ?
  • Mis on teadmise loogiline ja sisuline vastand ?
  • Mida tähendab eraõiguse seadustes väljend teadis või pidi teadma ?
  • Mis on intuitsioon, selle allikad ja kuidas kasutada seda argumenteerimises ?
  • Mis ei ole teadmiste allikaks ?
  • Mille poolest erinevad tõenäosus ja tõepärasus ?
  • Mille poolest erinevad eesmärk ja otstarve ?
  • Mida tähendab normipropositsioon kujul K{N} ?
  • Milline on EL direktiivide roll Eesti (siseriiklikus) õiguses ?
  • Kes on seadusandja ?
  • Mis on tema õigusliku tähendusega eesmärk ?
  • Milline on Dworkini järgi õiguse printsiipide asend õiguse süsteemis ?
  • Mis on õigusprintsiipide allikad ?
  • Mida tähendab lünk seaduses ja kuidas (milliste põhjendamise meetoditega) seaduse lünka täidetakse ?
  • Mille poolest erineb lünk seaduses õiguse lüngast ?
  • Millised on normianaloogia rakendatavuse tingimused TsÜS § 4 järgi ?
  • Miks ja mil määral õigusemõistmine on argumentatiivne ehk järelduslik tegevus ?
  • Mis tüüpi argumente kasutatakse õigusemõistmises ?
  • Millised võivad olla tõendiargumendi lõppotsustused ?
  • Mida tähendab õigusemõistmises ’asjaolu’ ?
  • Mis on asjaolu ja tõendi seos ?
  • Mis on ’tõendamisese’ ?
  • Mis määrab tõendamiseseme kriminaalmenetluses ?
  • Milliseid tõendeid (tõendite liike) käsitlevad Eesti kriminaal - ja tsiviilmenetluse seadused ?
  • Kuidas mainitud seadused määratlevad tõendite tõendamisjõudu ?
  • Miks on vaja õigust (õiguse tekstiallikaid) tõlgendada, ehk miks ei õnnestu kirjutada ammendava tähendusrikkusega seadusi, mida polekski vaja tõlgendada ?
  • Millised kaanonid kirjutab lepingute tõlgendamisele ette VÕS § 29 ?
  • Millist mõju evib lepingute tõlgendamisele VÕS § 31 (Välistav tingimus) ?
  • Milliste hulka kuuluvad esimese astme kohtute otsused ?
  • Kes on seadusandja ?
  • Mis on tema õigusliku tähendusega eesmärk ?
  • Millised on tõlgendusargumentide allikad A. Aarnio järgi ?
  • Millised on õiguse realiseerimise viisid ja õigusnormi rakendamise staadiumid ?
  • Milliseid raskusi esineb õiguse realiseerimisel ?
  • Kui nende uurimisese on muutuv ?
  • Mida mõni põhiväärtustest õiguspoolest ikka tähendab ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171
Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.
===========================================================================
  • Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust?
    Argument on hulk väiteid , mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks.
    Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus , millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused.
    Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine . A on argumentatsiooni komponent , kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks.
    Näide:
    E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas.
    E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle.
    JO: Malle käib Kallega.
    Järeldusotsused on tehtud aluste ehk eelduste põhjal. Ühes aluses võib sisalduda mitu eeldust. Näiteks ühest tõendist ei piisa kohtus reeglina süüdimõistmiseks. Kas see, et Malle käib Kallega, on tees või hüpotees ? Järeldusseos on see, et kui inimesed käivad, siis nad käivad käsikäes ja meeldivad üksteisele. Järeldusseos on varjatud kujul, ei tulene otseselt tekstist.
    Argumendi mõte tuleneb esitusest (tähendamistegu) ja sisust (sõnum). Nendest on välja loetavad argumendi struktuur ja funktsioon ehk argumendi loogika. Argumendi struktuur ja funktsioon on kõige tähtsamad argumendi tunnused – loogika peab olemas olema.
    Argumendi leidmiseks tuleb leida selle esitusest loogilise struktuuri elemendid 1) tees, seejärel 2) eeldused, püstitada mingi hüpotees ja siis otsustada selgelt funktsiooni ja sisu üle. Argumendis on alus (üks või mitu eeldust) ning tees ehk järeldusotsus ning järeldusseos.
    Argumendis on alati olemas järeldus - PÕHITUNNUS. Järeldustega täidetakse kaemuslikkuse (tunnetatu) lünklikkust. Teatud argumentides ei kasutata sõnu. Näiteks jõuga ähvardamine on ka argumenteerimine. Röövel ähvardab püssiga ohvrit ja ütleb „anna raha siia”. Relva ähvarduse juures on vaikivad otsustused: ohver teab, mida relv võib talle teha. Riik ähvardab kõiki kurjategijaid sellega, et ähvardab neid vanglaga. Kogu kord ühiskonnas toetub jõuga ähvardamisele. Sõltuvalt kontekstis on need lubatud (nt rahuvalvajad, politsei), teistel juhtudel mitte.
  • Kirjeldage argumendi struktuuri ja otstarvet. Mille poolest argument erineb väitest, kirjeldusest ja seletusest?
    Argumendi struktuur on argumendi loogiline vorm. Loogiline vorm on argumendi nö sisemine, retooriline kuju selle välimine vorm.
    Iga (tõelise) argumendi struktuuris on seega kolm põhikomponenti:
  • eeldused ehk alus,
  • järeldusotsustus ehk tees,
  • 3) järeldusseos eelduste ja järeldusotsustuse vahel.
    Argumendi otstarve on
    • veenda kuulajat mingi kaheldava, mittekindla, uudse, uskumusi kummutava teesi tõesuses või õiguses või esitada hüpotees.
    • Teadmislünga täitmine
    • Argumenteerija enda positsiooni parandamine
    • Vastuargumendi ülesanne on argumendi kritiseerimine või täiesti ümberlükkamine
    • Allargumendi põjendav funktsioon suuremas argumentatsioonis

    Nii kirjeldusel kui Al on hulk väiteid. Kuid kirjeldusel on kirjeldamise ülesanne, mitte veenmiseül. A-l on veenmisfunktsioon. Ja kirjeldusel puudub struktuur.
    Kõigepealt – milles see seletus sarnaneb argumendiga? Esiteks, seletustel on teadaandmise ja teadmiste korrastamise otstarve ning selles mõttes on seletamine veenmine.
    Teiseks, seletuse loogikas leidub (meile juba tuttav) järeldustehe.
    Kolmandaks , seletuse „tõlkes“ kasutatud sõnaühend ’sellepärast, et’ on sarnane järelduse indikaatoriga.
    Neljandaks, nii nagu kirjeldus, võib ka seletus olla argumendi eelduseks .
    Seletusel on isesugune loogiline struktuur. Seletus koosneb kahest osast: seletatava tõsiasja või sündmuse kirjeldusest ja teatavale seaduspärasusele (nt põhjuslikule seosele) rajanevast “seletajast” . Seletus on suunatud minevikku.
    Nt Malle ja Kalle väljusid käsikäes kinost.
    Hüpoteetilised võistlevad seletused:
  • Malle ja Kalle on õde-venda
  • Malle ja Kalle on head sõbrad
  • Malle ja Kalle käivad ja armastavad üksteist
    Seletuse aluseks ehk seletajaks on teatav kulturoloogiline reeglipärasus: tavaliselt käivad käest kinni üksteisele lähedased inimesed – õed-vennad, sõbrad, armastajad.
    Seletusel puudub järeldusotsus, seega ka erinevus otstarbes.
    Kirjeldus, seletus, väide
      • Väide – üksik ilma eeldusteta järeldusotsus. Kui see ei toimi varjatud eeldustega järeldusotsusena, siis ei ole see argument.
      • Kirjeldus – kirjeldus on hulk väiteid, millel ei ole mitte argumenteerimise funktsioon, vaid kirjeldamise funktsioon. Argumendi eeldused on reeglina kirjeldused.
                  • Seletus – sarnaselt argumendiga on tal teadaandmise ja seletamise funktsioon, kuid seletusel on teistsugune loogiline struktuur: tõsiasja kirjeldamine ja seaduspärasusele viitamine .

  • Mis on argumendi esitus (retooriline vorm)?
    Argumendi esitus on selle välimine ehk retooriline vorm.
    See on sõnavaraline protsess, mis kannab ja annab edasi A tähendust ja sõnumit k.a. mittesõnaliselt (n relvaähvardus). Al on sisu ja vorm ning struktuur ja otstarve.
    A retooriline vorm koosneb:
    a)Kõneteo sündmus –iga kõnetegu on sündmus. kirjutatud tekst on ka sündmus, aga ta kestab läbi aja. b)Kõneteo kuju suuline , kirjalik, aga ka liigsõnaline, lakooniline, kirjastiil jne.
    c)Kõneteo kontekst –kogu üldine taust, millega seoses ja milleks seda öeldakse.
    A võib olla esitatud: 1) sõnaselges otsetähendusega kõnes – nt räägime nii selgelt kui võimalik juristina.2) kaudse tähendusega mõistukõnes – problemaatiline koht – öeldakse, et vanasõnad ei ole Ad, kuigi retooriliselt saab neid kasutada. Nt võta näpust. 3) mittesõnalise teo või märgiga, mille Aatiivne mõte on põhimõtteliselt sõnastatav – mh ka audiovisuaalsed tõendid kohtus.
    A kirjaliku esituse eelised:
    1)Kirjutamisel on mõtlemine täpsem ja öeldut (st kirjutatut) saab muuta, enne kui sellest saab kõnetegu.
    2)Teksti sisu püsivus – võimalik korduvalt ja süvenemisega lugeda.
    3)Teksti vormi püsivus – tõendina tavaliselt kindlam kui suuline kõne.
    A suulise esituse eelised:
    1)Rõhuasetused, hääletoon, kõnemeloodia, viiped, „kehakeel“ jt mittesõnalised märgid kõneteo tähenduse loojatena.
    2)Võimalik vastaspoolt psüühiliselt mõjutada.
    3)Võimalik kiiresti reageerida. Näiteks rõhuasetused
  • Mis tingimustel (3) on mingi lause informatiivne? Mis on argumendi informatiivne sisu? Mida argumendis tähendab algteave (algandmed) ja tuletatud teave?
    Argument võib olla esitatud:
  • Sõnaselges otsetähendusega kõneaktis
  • Kaudse tähendusega mõistukõnes
  • Mittesõnalise teo või märgiga, mille argumentatiivne tähendus on mõtteliselt sõnastatav (nt röövel näitab nuga , see sõnastab selgelt et anna raha ja mobiil siia).
    Argumendi mõtte osaks on esitusviis. Argument peab olema informatiivne, esitades midagi uut. Argumedi struktuur kannab kahesugust teavet: eeldustega kinnitatavast ja nendest tuletatavat. Informatsioon on kvantitatiivne ja kvalitatiivne. Argument peaks olema selge ja veenev, loogilise struktuuriga. Kui üksik väide ei toimi varjatud eeldustega järeldusotsusena, siis ei ole see argument. Varjatud eeldusi ei tohi juurde ise mõelda. Esitusviisi juures tuleb esitada kriitiline küsimus: kas tegemist on tõlkega?
    Näide: iseenda valitsemine on suurim võit. Vaikiv eeldus on, et iseenda valitsemine on ilmselt raske. Psühholoogiale saab anda uurimisülesande, kas iseenda valitsemine on siis raske või mitte, empiiriliselt uuritav.
  • Mille järgi saab argumente tuvastada? Mis on argumendi indikaatorid? Kuidas argumente „analüütiliselt“ tuvastada (kaks põhimeetodit)?
    Indikaatorid – argumendi välised sõnalised tunnused, mis võivad viidata argumendi olemasolule. Näiteks järelikult, sellepärast et, sest, kuna....siis, on alust arvata, on võimalik teha, on alus teha jne. Indikaatorite korral ei ole alati argumenti. Samuti ei ole argumendil alati indikaatoreid. Indikaatoreid kasutatakse sageli demagoogitsemise eesmärgil.
    Nt
    ... järelikult käivad
    ... ilmselt käivad.
    „ilmselt“argikeeles väljendab tõenäosust.
  • Mis on lubamatud argumendid ja mis on valeargumendid? Mida tähendavad „puuduvad argumendid“ ja „mitteargumendid“?
    Lubamatud argumendid on väärtushinnangu alusel seaduse, moraali või sotsiaalsete normidega keelatud. Tegemist ei ole valeargumendiga, mis on loogiliselt paratamatud, vaid need on väärtushinnangute alusel lubamatud. Näiteks sõjalise jõu kasutamine ei ole üldiselt lubatud, kuid NATO võib seda kasutada.
    Valeargumendid on järgmised loogiliselt valed argumendid:
    • Väärate eeldustega järeldusotsus jms (mitteparandatav)
    • Mittevasturääkivuse seadust rikkuv (mitteparandatav)
    • Indikaatorite poolest sarnased, kuid sisult mitteargumendid (pole midagi parandada, soovitaksegi järeldusindikaatoreid kasutades viia kuulajat eksitusse, demagoogia)
    • Muul kujul loogikaseadusi rikkuv järeldus (parandatav)
    • Puudub argumentatiivne funktsioon (parandatav)

    Mittearguendid - Nali, arvamus, faktiväide, vanasõna, küsimus, tundeväljendus, ettekanne
    valeargumentide hulgas eristagem: a) vääraid mitteargumente kui lihtsalt valesid; b) argumendisarnaseid mitteargumente, mis ei ole väärad ehk ei valeta, kuid mida ekslikult võetakse või tahtlikult esitatakse kui argumente. (Siin mitteväär ei tähenda, et tõene, sest argumenditeoorias on mõttekas lähtuda 3-valentsest tõeväärtusest: kolmas tõeväärtus on alamääratud või vaegkirjeldav;
  • Mida tähendavad eraõiguse seadustes tingimused „võib tugineda [teatud asjaolule]“ ja „ei või tugineda [teatud asjaolule]“?
  • Mis on hüpotees: põhilised tunnused (3) ja võimalik asend argumendi struktuuris? Mis eristab hüpoteesi ettepanekust (normi eelnõust)?
    Hüpotees on (põhjendatud oletus ) mõtlemise vorm, milles avaldatakse põhjendatud oletus nähtuse esinemise või kogemuse seaduspärasuse kohta, või mittekogetud nähtuse esinemise või kogemise võimalikkuse kohta, kusjuures oletusega võib kaasneda nõue seaduspärasust kinnitada või võimalikkust aktualiseerida. Argumendi tees võib olla ka hüpotees ehk uurimisversioon, mis nõuab täiendavat kinnitamist. Ka enamik teadusteooriaid on hüpoteesid, see tuleb ka selgelt välja tuua, et tegemist ei ole tõsikindla argumendiga.
    Hüpotees on:
  • eelotsustus – doksastilises hierarhias oletus eelneb uskumusele, on sellest nõrgem;
  • tõdemus – hüpotees evib tõeväärtust tõene või väär (kahevalentses tõeväärtusruumis; kolmevalentses võib hüpotees olla ka alamääratud ehk arusaamatu);
  • uurimisülesande püstitus – hüpoteesiga kaasneb küsimus või nõue puuduva kinnituse saamiseks ja teadmise saavutamiseks.
    Hüpoteesi tunnused:
    • Positiivne või negatiivne oletus
    • Eelotsustus, uurimisülesanne, tõdemus
    • Võib olla kaasas ka nõue vastata uurimisülesandele
    • Asukoht ei ole määrav, kuid järeldusotsustuses peaks ta asuma

  • Mis on vastuargument ? Tooge näiteid argumentidest argumentide vastu.
    Mõneti erinev on vastuargumendi otstarve. Jutt vastuargumendist tähendab, et sellele eelneb mingi kritiseeritav väide või argument või muu diskursus.
    Otsustav ehk radikaalne vastuargument on sihitud kritiseeritava väite või diskursuse täielikule ümberlükkamisele ehk kummutamisele.
    Mõõdukas vastuargument on suunatud kahtluse või küsimuse tekitamisele. Küsimus või kahtluseavaldus iseenesest mõistagi ei ole vastuargumendid: vastuargument – olemaks argument– peab samuti vastama kõigile argumendi tarvilikele tingimustele. Kuid vastuargumendis lisandub tavalisele veenmise otstarbele kritiseerimise otstarve.
    Otstarve on kinnitava, positiivse veenmise suhtes „miinusmärgiga“ – negatiivne veenmine, sest on suunatud väite või diskursuse eitamisele (eitus – negatsioon). Kui vastuargumendi kriitika objektiks on mingi eelnev argument (mis kriitika tõttu muutub „pooltargumendiks“), siis saab kriitika olla sihitud kritiseeritava argumendi mõne üksiku eelduse, kogu aluse, teesi või järeldamisreegli(te) vastu. Nende üksikute „sihtmärkide“ kaudu kritiseeritakse mõistagi kogu argumenti.
    Näide: Kalle käib Mallega. Vastuargument: Aga Kalle käib juba Veeliksiga ja naised talle pole kunagi meeldinud.
  • Millised on argumendi korrektsuse ning tugevuse ja nõrkuse kriteeriumid (nn ARG-IT tingimused)?
    A Aksepteeritavad eeldused ehk sõltumatus, usaldusväärne teabeallikas
    R Relevantsed eeldused
    K Küllaldase aluse moodustavad eeldused
    ja lisaks Õ – järeldusseosest õige järeldusotsus.
    Argument on korrektne ja tugev, kui:
  • eeldused on aktsepteeritavad (kontrollitult tõesed, intuitiivselt ilmsed või loogiliselt kehtivad – nt tõendatud väited , üldteada tõigad, aksioomid, teoreemid jne);
  • eeldused on järeldusotsustuse suhtes relevantsed ( asjakohased , käivad teesi kohta);
  • eeldused moodustavad järeldusotsustusele küllaldase aluse;
  • järeldamisreegel (seos aluse ja teesi vahel) õigustab järeldusotsustust.
  • Argumendi eeldused peavad olema aktsepteeritavad – mida see tähendab ning millised väited või diskursused üldiselt rahuldavad seda nõuet?
    Argumendi eeldus on aksepteeritav, kui vähemalt üks tingimustest on rahuldatud:
  • Eelduseks on tõend (sündmuse jälg ), mille fikseering ja protokoll ning informatiivsus ja kontrollitavus vastab üldtunnustatud või antud tüüpi diskursustele kehtestatud tõendamise nõuetele.
  • Eelduseks on tugev allargument, mida täielikult korratakse antud argumendi aluses, või mille allikale on aluses viidatud .
  • Eeldus on mõne usaldusväärse isiku või institutsiooni poolt uuritud, kontrollitud ja protokollitud või avaldatud ning sellele on argumendi aluses viidatud (teabeallikas).
  • Eeldus on tõene a priori (aksioom).
  • Eeldus on üldteada tõik (lisaeeldusel, et sellele ei leidu arvestatavaid vastuväiteid).
  • Eeldus on erialaline truism (vastava eriala asjatundjate poolt üldtunnustatud).
  • Eelduseks on argumenteerija või tema tunnistaja meeleline kogemus (lisaeeldusel, et üks või teine ei ole ebausaldusväärne).
  • Argumendi eeldused peavad olema relevantsed ehk asjakohased – mida see tähendab? Millistel tingimustel (kokku 5) saame öelda, et empiiriline diskursus on tõepärane?
    Argumendi eeldus on relevantne:
    - Deduktiivse järelduse eeldused on järeldusotsustuse suhtes relevantsed paratamatult. Kui eeldused ei ole relevantsed, siis kõnesolev järeldus ei kehti.
    Mõistagi on võimalik, et kehtiva järelduse alusesse on meelevaldselt lülitatud mõni tõestamiseks mittetarvilik lause. Tõestuses mittetarvilik lause on mitterelevantne.
    - Induktiivse järelduse empiirilised eeldused on järeldusotsustuse suhtes relevantsed ehk asjakohased siis, kui:
    1) eeldused ja tees räägivad ühest ja samast asjast (ehk osutavad ühele ja samale asjade seisule) ja 2) kõnesoleva asjade seisu tõenäosus on suurem nullist
    Empiiriline diskursus on ’tõepärane’, kui on täidetud neli tingimust:
  • Diskursuse kõik väited on negatiivselt sidusad, st ei ole üksteisega vasturääkivad või vastuolulised.
  • Diskursuse mõned väited on positiivselt sidusad, st mingil viisil ja määral kinnitavad üksteist.
  • Diskursuse väited on asjakohased, st räägivad ühest ja samast asjast (sündmusest).
  • Diskursuses kõnesoleva sündmuse tõenäosus on suurem nullist.
  • Vähemalt üks väide diskursuses on tõene (näiteks sündmuse nullist suurem tõenäosus on kinnitatud vähemalt ühe fikseeritud juhtumiga); eelnevate tingimuste täidetuse korral tõene väide „haarab tõepärastena kaasa“ teised väited ja kogu diskursuse.
    Diskursus on ’tõepäratu’, kui ükski loetletud tingimustest on täitmata.
  • Argumendi eeldused peavad moodustama küllaldase aluse – mida see tähendab?
  • eeldused, mis kokku moodustavad aluse,
  • eeldustest on tuletatav järeldusotsustus1 ja
  • järeldus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #1 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #2 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #3 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #4 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #5 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #6 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #7 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #8 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #9 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #10 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #11 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #12 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #13 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #14 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #15 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #16 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #17 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #18 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #19 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #20 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #21 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #22 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #23 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #24 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014 2015 õppeaastal #25
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 229 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katikuus6 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    190
    pdf
    Õiguse üldteooria
    348
    pdf
    LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    25
    doc
    Õiguslik analüüs ja argumentatsioon
    46
    odt
    Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks
    110
    doc
    Õigusfilosoofia ajalugu
    80
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun