Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Õiguskantsler (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu kuulub õiguskantsler ?
  • Kui tal puudub võimalus ennast piisavalt informeerida ?
  • Kuid millest ta juhindub ?
 
Säutsu twitteris
Madis  Ernits *1
Õiguskantsler *2 
1. Sissejuhatus
Põhiseaduse XII peatükis sätestatud  õiguskantsleri  instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu
alla.*3  Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus - ja
seaduspärasuse   järelevalve  organeid.  Nendest  sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga
riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole-
vad  põhiseadus - ja seaduspärasuse järelevalve  organid  teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi-
mu üle, ainult Rootsi  justiits - ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII
peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka  unikaalne .*4  Õiguskantsleri unikaalsust iseloomustavad kaks tun-
nust: (1) ta ei tegutse  ühegi  muu riigiorgani juures ja (2) ta  valvab  täitevvõimu aktide kõrval ka  parlamen -
diseaduste üle.*5  Unikaalsus tekitab küsimusi organi süstemaatilise asukoha ning pädevuse ulatuse kohta,
sest otsest eeskuju õiguskantsleri  instituudi   käsitlemisel  pole kusagilt võtta. Samas muudab just see õigus-
kantsleri käsitlemise õigusteadlase jaoks atraktiivseks.
2. Ülevaade õiguskantsleri instituudi ajaloost
2.1. Rahvusvaheline kujunemislugu
Millal täpselt tekkis inimkonna ajaloos avaliku võimu  institutsioon  pädevusega teostada järelevalvet ava-
liku võimu üle, olemata samas selle tipporgan, ei ole üheselt selge. Küsimusega  tegelenud  õigusajaloola-
sed on väitnud, et õiguskantslerile kui ombudsmanile*6  sarnaste funktsioonidega institutsioon esines juba
1
 Töö väljendab autori isiklikke seisukohti.
2
Käesolev  töö sai 2002. aastal Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi, põhiseaduse 10. aastapäeva korralduskomisjoni, Justiitsminis-
teeriumi ja Eesti  Juristide  Liidu korraldatud õigusalaste uurimistööde konkursil teemal „Põhiseaduslikud  institutsioonid  ja riigikorraldus
Eesti põhiseaduses“ magistrantide, doktorantide, õppejõudude ja praktikute kategoorias II koha. Esimest kohta välja ei antud. Autor on
tööd esitamise järel täiendanud.
3
Põhiseaduse kümneaastase jõusoleku jooksul on õiguskantsleri kohta ilmunud terve rida kirjutisi nii eriala- kui ka ajakirjanduses, samuti
üks magistri- ja mitu bakalaureusetööd. Erialakirjanduses ilmunud kirjutistest väärivad nimetamist eelkõige järgmised: T. Annus.  Riigiõigus .
Tallinn:  Juura , 2001, lk 140 jj; P.  Järvelaid . Õiguskantsleri instituut Eestis: ajalugu ja tänapäev. – Akadeemia  Nord  toimetised, 1999, nr 2, lk
19–27; R. Narits. Õiguskantsler. – Eesti konstitutsiooniõigusest. K.  Merusk , R. Narits. Tallinn: Juura, 1998, lk 141–147; H. Schneider.
Õiguskantsler: tema koht  riigiorganite  süsteemis. – Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aastaraamat 1991–1992. Tallinn, 1995, lk 19–25;
E.-J. Truuväli. Õiguskantsleri tegevuse  mõningatest  garantiidest. –  Juridica , 1997, nr 9, lk 440–441. Vt ka vastvalminud Eesti Vabariigi põhisea-
dus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 2002, XII ptk. Õiguskantslerist on kirjutatud üks magistritöö politoloogias: M.
Sarapuu. The  Ombudsman  for Local Government. Tartu Ülikool, 1998. Õiguskantslerit käsitlevad õigusteaduslikud bakalaureusetööd: M.
Altnurme. Õiguskantsler. Eesti Vabariigi põhiseaduse 12. peatüki analüüs. Tartu Ülikool, 1998; A. Habicht. Õiguskantsler – inimõiguste ja
vabaduste kaitsja Eestis. Tartu Ülikool, 2001; S. Sõõrd. Ombudsmani ja õiguskantsleri institutsiooni tekkimine ja areng  Skandinaavia  riikides
ja Eestis. Õigusinstituut, 2001. Üht õiguskantsleri tegevuse võimalikku aspekti on puudutatud bakalaureusetöös: R. Slavinskaite. Soolise
võrdõiguslikkuse Ombudsmani tegevus (Eesti ja Leedu näidetel). Tartu Ülikool, 2001. Protsessuaalset aspekti on puudutanud  bakalaureuse -
töö: L. Maran. Põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamine Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleri taotlusel. Tartu Ülikool, 2000.
4
Sellele viitas esimesena Rootsi ekspert Hans Ragnemalm teoses Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura,
1997, lk 322. Vt ka J. Hirschfeldt. Eesti õiguskantsler. SIGMA ülevaade Eesti põhiseadusest. September 1997. Põhiseaduse juriidilise
ekspertiisi komisjon (seni avaldamata); R. Narits ( viide 3), lk 147.
5
Seaduse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigus on siiski veel näiteks Portugali (Provedor de Justiça) ja  Hispaania  ombudsmanil
(Cortes Generales). Vt M. Mauerer. Die parlamentarischen Ombudsmann-Einrichtungen in den Mitgliedsstaaten des Europarates. –
Ombudsman in  Europe . The Institution. F. Matscher (toim.). Kehl, Strasbourg, Arlington: N. P. Engel, 1994, lk 139 ja 143.
6
Termin „ombudsman“ tuleneb vanast rootsikeelsest sõnast umbup, mis tähendab võimu, autoriteeti. Eesti keeles on  pakutud  ombudsmani
vasteks  terminit  „õigusvahemees“. (T. Erelt. Ombudsman on õigusvahemees. – Keelenõuanne  soovitab , 2000, nr 2, lk 36 jj) Siinses
käsitluses on jäädud erialakirjanduses kasutusel oleva võõrlaenu juurde.
JURIDICA I/2003
Õiguskantsler
Madis Ernits
Vana-Hiinas.*7  Seda on võrreldud Vana- Rooma  tribuuniga*8  ning avaldatud arvamust, et see olevat kan-
dunud Euroopasse islami õigusruumist.*9
Euroopaliku õiguskantsleri institutsiooni alguseks peetakse 1713. aastal Rootsis loodud institutsiooni ni-
mega  Högste Ombudsman, mis nimetati 1719. aastal ümber justiitskantsleriks (Justitiekansler).*10  See
institutsioon on, tõsi küll vahelduvate pädevustega,  toiminud  vahet pidamata juba ligi kolm sajandit.*11
Algselt kuninga juures tegutsenud justiitskantsler allub tänapäeval vastavalt Rootsi 1974. aasta põhisea-
duse  (Regeringsform) 11. peatüki artiklile 6 valitsusele. Tema olulisteks ülesanneteks isikute  kaebuste
läbivaatamise ja ametnikkonna üle järelevalve teostamise kõrval on riigi  esindamine  kohtus riigivastutus-
hagide korral ning valitsusele juriidilise nõu andmine.*12
Parlamendile alluva ombudsmani institutsioon (Justitieombudsman) tekkis ligi sajand hiljem samuti Root-
sis.*13  6. juunil 1809 jõustus tänase Rootsi põhiseaduse eelkäija. Uue põhiseadusega loodud justiits-
ombudsmani institutsiooni eesmärgiks oli võimaldada seadusandliku kogu kontrolli halduse üle ning kaitsta
kodaniku õigusi kuningale alluva täitevvõimu tegevuse eest. Justiitsombudsman pidi täitma tasakaalusta-
vat funktsiooni: ta võimaldas peale kuninga ka parlamendil teostada järelevalvet halduse tegevuse üle.*14
Tänase institutsiooni ametlik nimi on Riksdagens ombudsmän.  Riksdag ’i ombudsmanid alluvad vastavalt
Rootsi põhiseaduse 12. peatüki artiklile 6 Riksdag’ile. Vastavalt Riksdag’i seaduse (Riksdagsordningen)
8. peatüki artiklile 10 on neid arvult neli, kusjuures üks on ülemombudsman. Riksdag’i ombudsmanid
teostavad järelevalvet riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusorganite ning kohtute üle. Järelevalve ei  laiene
valitsusele, ministritele ega poliitilisi otsuseid langetavatele kollegiaalorganitele nagu Riksdag ja kohali-
ku omavalitsuse volikogud.*15
Soomes loodi Rootsi eeskujul justiitskantsleri amet Soome üleminekul Vene riigi koosseisu 19. sajandi
algul. Küll aga ristiti põhjanaabrite justiitskantsler esialgu prokuröriks (prokuraattori) ning lisati talle
süüdistaja   funktsioon.  Iseseisvaks  kuulutamisega  1917.  aastal  sai  prokuraattori’st  õiguskantsler
(oikeuskansleri).*16  Tänase, 1999. aastal vastuvõetud ja 1. jaanuaril 2000 jõustunud Soome põhiseaduse
(perustuslaki) § 69 kohaselt on õiguskantsler valitsuse liige. Paragrahv 48 lõige 2 annab õiguskantslerile
osalemis- ja sõnaõiguse parlamendi täiskogu  istungil . Paragrahv 108 teeb õiguskantslerile ülesandeks
valvata valitsuse ja presidendi tegevuse  seaduslikkuse  üle. Sama  säte  annab tema pädevusse järelevalve
selle üle, kas kohtud, kõik haldusorganid ja ametnikud ning muud avaliku võimu teostajad järgivad sea-
dust  ja täidavad oma kohustusi. Oma ülesannete täitmisel on õiguskantsler kohustatud valvama põhi- ja
inimõiguste realiseerimise üle. Lõpuks annab ta valitsusele ja presidendile juriidilist nõu.
Kodusõja järel 17. juulil 1919 vastuvõetud Soome Hallitusmuoto lõi lisaks õiguskantslerile Rootsi eesku-
jul parlamendi ombudsmani (eduskunnan oikeusasiamies) institutsiooni. Selline ametimees leidub ka tä-
nases põhiseaduses (§ 38). Põhiseaduse § 48 lõige 2 annab õiguskantsleri kõrval ka õigusasjamehele
parlamendi täiskogu istungil osalemis- ja sõnaõiguse. Õigusasjamehe  pädevus  erineb õiguskantsleri pä-
devusest selle poolest, et esimene ei teosta järelevalvet valitsuse ja presidendi üle. Põhiseaduse § 109
sätestab õigusasjamehe pädevuse valvata, kas kohtud, kõik haldusorganid ja ametnikud ning muud avali -
ku võimu teostajad järgivad seadust ja täidavad kohustust. Oma ülesannete täitmisel on õigusasjameeski
kohustatud valvama põhi- ja inimõiguste realiseerimise üle.
Rootsi ja Soome iseäralikud järelevalveorganid jäid rahvusvahelises plaanis pikka aega unikaalseks.*17
Ombudsmani institutsiooni ülemaailmne võidukäik algas alles selle lisamisega Taani uude põhiseadusse
7
P. Järvelaid (viide 3), lk 19. Vt ka S. Owen. The Ombudsman:  Essential  Elements and Common Challenges. – The International
Ombudsman Anthology. L. C. Reif (toim.). The Hague, London, Boston: Kluwer Law International, 1999, lk 52.
8
S. Owen (viide 7), lk 52.
9
V. Pickl. Islamic  Roots  of Ombudsman Systems. – The Ombudsman  Journal , 1987, nr 6, lk 101 jj.
10
Kõrgeima ombudsmani, hilisema justiitskantsleri institutsiooni tekkelugu olevat järgmine. Rootsi kuningas Karl XII põgenes pärast
lüüasaamist Poltaava lahingus 1709. aastal Türki, kus sultan hoidis teda mitu aastat de facto koduarestis. Rootsi  täitevvõim  kannatas
riigipea pika äraoleku all. Et kord majja lüüa, otsustas Karl XII luua organi, kes kujutaks endast ühtaegu nii halduse pead kui ka kuninga
esindajat. Sel  organil  ei tohtinud olla poliitilist võimu, kuid ta pidi valvama selle üle, et seadusi ja määrusi järgitaks ning ametnikud
täidaksid oma ametikohustusi. Rikkumise korral oli tema pädevuses algatada midagi distsiplinaarmenetluse sarnast. Vt B. Wieslander. The
Parlamentary Ombudsman in  Sweden . The Bank of Sweden Tercentenary Foundation & Gidlunds Bokförlag, 1994, lk 13.
11
P. Järvelaid (viide 3), lk 19; vrd ka M. Sarapuu. Ombudsmani arengust kaasaegseks institutsiooniks. – Juridica, 1997, nr 6, lk 305.
Siinkohal on ajaloo pikemast käsitlemisest loobutud. Eesti olukorrast annab hea ülevaate eespool viidatud Peeter Järvelaidi artikkel.
12
H. Ragnemalm. Administrative Justice in Sweden. Stockholm: Juristförlaget, 1991, lk 134 jj.
13
Põhjalik ülevaade ombudsmani institutsiooni tekkimisest ja arengust Rootsis on antud B. Wieslander viidatud teoses (viide 10), lk 11 jj.
14
H. Ragnemalm (viide 12), lk 128.
15
Samas, lk 129 jj; B. Wieslander (viide 10), lk 32 jj.
16
Termin „justiits“ tuleneb ladinakeelsest sõnast  iustitia, mis tähendab õiglust. Tänapäeval kasutatakse terminit „justiits“ eelkõige
õigusemõistmise tähenduses.
17
Teadaolevalt loodi kolmas Rootsi-Soome tüüpi riigipea juures asuv järelevalveorgan Eesti 1938. aastal jõustunud põhiseaduse §-ga
47, mis sätestas presidendi juures asuva õiguskantsleri institutsiooni (vt allpool alapunkt 2.2).
JURIDICA I/2003
Õiguskantsler
Madis Ernits
1953. aastal. Selle artikkel 55 kirjutab ette anda seadus, mille alusel saaks Folketing nimetada üks või
kaks isikut, kes poleks küll ise selle liikmed, kuid kelle ülesandeks oleks teostada järelevalvet riigi tsiviil-
ja militaaradministratsiooni üle. Vahet tsiviil- ja militaaradministratsiooni vahel pole praktikas siiski ku-
nagi  tehtud.*18  Vastavalt uuele, 1996. aastast pärinevale ombudsmani seadusele  teostab  ombudsman
(Folketingets Ombudsmand) järelevalvet kogu avaliku halduse üle (art 7 lg 1). Kohtud on selgesõnaliselt
ombudsmani järelevalve alt välja jäetud (art 7 lg 2). Sama seaduse artikkel 10 sätestab ombudsmani sõltu-
matuse Folketing’ist.
Taanile järgnes arvukalt Lääne-Euroopa riike (järjekorras: Norra, Suurbritannia,  Portugal , Austria, His-
paania, Madalmaad, Iirimaa , Island)*19, ülejäänud vaba maailm (esimesena Uus- Meremaa )*20  ning raudse
eesriide kokkuvarisemise järel ka enamus Kesk- ja Ida-Euroopa maid (esimestena Poola ja Ungari).*21
2.2. Tänase õiguskantsleri eellugu
Taani mõistes parlamendi ombudsmani ei ole Eestis kunagi olnud. 1938. aastal jõustunud põhiseaduses
leidus pigem Rootsi justiitskantslerile või Soome õiguskantslerile sarnanev  põhiseaduslik  institutsioon.*22
Vastavalt selle §-le 47 oli Vabariigi Presidendi juures õiguskantsler, kelle nimetas ametisse ja vabastas
ametist Vabariigi  President  eriõigusel.*23  Õiguskantsleri ülesandeks oli valvata riigi- ja muude avalik-
õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse järele. Ta andis aru Vabariigi Presidendile ning esitas ülevaa-
teid oma tegevusest Riigivolikogule ja Riiginõukogule teadmiseks.*24  Oma ametkonna juhtimisel olid
õiguskantsleril kõik õigused, mis vastavate seadustega olid ette nähtud ministritele. Tal oli sõnaõigus
Vabariigi Valitsuse istungitel. Õiguskantsleri lähemad ülesanded ja tegevus tuli määrata seadusega.*25
Olgugi et õiguskantsleri  esmaseks  eesmärgiks oli võimaldada presidendil teostada sõltumatut järelevalvet
täitevvõimu tegevuse üle, kavandati õiguskantsler algusest peale institutsioonina, mille ülesandeks oli
menetleda ka kodanike kaebusi.*26  Eelnõu väljatöötamisel Rahvuskogus viitas Jüri Uluots kahele juhule,
mil õiguskantsleril tulevat täita erilist rolli: kui kodanik  laseb  kaebetähtaja üle või kui õiguskaitsevahen-
dit  ei  ole.*27  Artur-Tõeleid  Kliimann  viitas lisaks nimetatud kahele juhule veel kolmandagi: „kui riigi
keskasutis, keda on palutud tühistada või muuta temale alluva asutise või ametniku seadusevastane toi-
ming , keeldub säärast palvet rahuldamast“.*28  Vastava ametniku  nimetust  arutati Rahvuskogus, kuid pare-
mat kui õiguskantsler ei leitud.*29  Õiguskantsleri institutsioon likvideeriti 1940. aasta juuli lõpus Riigivoli-
18
L. Busck. The History and Development of the Institution of Ombudsman. – The Danish Ombudsman. H. Gammeltoft-Hansen, F.
Axmark (toim.). Copenhagen: Djøf Publishing, 1995, lk 25.
19
Vt ülevaadet M. Mauerer (viide 5), lk 127 jj ning 134 jj. Michael Mauereri andmetel tekkisid Euroopa ombudsmani institutsioonid
ajaliselt järgmiselt: Norras 1963, Suurbritannias 1967, Portugalis 1976,  Austrias  1977, Hispaanias 1981, Madalmaades 1982, Iirimaal
1984 ja Islandil 1987.
20
J. Robertson. The Danish Ombudsman: New Zealand’s Precedent. – The Danish Ombudsman. H. Gammeltoft-Hansen, F. Axmark
(toim.). Copenhagen: Djøf Publishing, 1995, lk 33 jj. Uus- Meremaal  loodi parlamendi ombudsmani institutsioon 1962. aastal, Rootsi,
Soome ja Taani järel neljandana maailmas.
21
Poola (1988) ja Ungari (1992) kohta vt lühiülevaadet M. Mauerer (viide 5), lk 128 ja 148 jj. M. Oosting. The Ombudsman and His
Environment: A Global View. – The International Ombudsman Anthology. L. C. Reif (toim.). The Hague, London, Boston: Kluwer Law
International, 1999, lk 1. M. Oosting on loetlenud tänaseks 75 riiki, kus esineb ombudsmani  laadne  institutsioon, neist 27 riiki asuvad
Euroopas, 16 Aafrikas, 14 Ladina-Ameerikas, 8 Aasias ja 8 Okeaanias. Neile lisanduvad  Kanada  ja USA, kus ombudsmani institutsioonid
on loodud mõnedes osariikides.
22
J. Uluots viitas instituudi Skandinaavia päritolule. Vt J. Uluots. –  Rahvuskogu . Esimene Koda. Stenograafilised aruanded 19. veeb-
ruarist – 13. augustini 1937. lk 28. Vrd E. Laaman. Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees. Tartu: Noor-Eesti, 1940, lk 259: „Presidendi
juurde toodi Soomest ja Skandinaaviast õiguskantsleri instituut – järelevalveks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguskantsler #1 Õiguskantsler #2 Õiguskantsler #3 Õiguskantsler #4 Õiguskantsler #5 Õiguskantsler #6 Õiguskantsler #7 Õiguskantsler #8 Õiguskantsler #9 Õiguskantsler #10 Õiguskantsler #11 Õiguskantsler #12 Õiguskantsler #13 Õiguskantsler #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor assyk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

125
pdf
Konspekt 2
20
pdf
Teenistuslik järelevalve kohtunike üle
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
24
pdf
Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
18
pdf
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun