Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust ?
  • Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika ?
  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused ?
  • Millised on riigivalitsemise vormid ?
  • Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki ?
  • Millised on riikliku korralduse vormid ?
  • Mida mõistetakse poliitilise reziimi all ?
  • Mis on riigi funktsioonid ?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ?
  • Kuidas liigitatakse riigiorganeid ?
  • Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust ?
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust ?
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos ?
  • Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik ?
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika ?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed ?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine ?
  • Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes ?
  • Milline norm on sotsiaalne norm ?
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid ?
  • Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ?
  • Kuidas määratleda Õigusnormi mõistet ?
  • Milline on õigusnormi loogiline strukutuur ?
  • Miks just selline ?
  • Mis on õigusnormi hüpotees ?
  • Kuidas hüpoteese liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon ?
  • Kuidas neid liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon ?
  • Kuidas neid liigitatakse ?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õiguaktides ?
  • Milles seisneb õigusnormi viitav esitamine ?
  • Mis on õigusharu ?
  • Milliste kriteeriumide alused liigitatakse õigusnormid õigusharudesse ?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest ?
  • Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga ?
  • Mis on õigussüsteem ?
  • Mis on õigusperekond ?
  • Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda ?
  • Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest ?
  • Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse ?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ?
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes ?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud ?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem ?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohus-tavad ?
  • Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus ?
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem ?
  • Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis ?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis ?
  • Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud ?
  • Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud ?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord ?
  • Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud ?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses ?
  • Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid ?
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonna-suhetest ?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur ?
  • Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt ?
  • Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad ?
  • Mis on õigussuhte objekt ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid ?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus ?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seineb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest ?
  • Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamise protsess ?
  • Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse, otstarbekohasuse ja õigluse seisukohalt ?
  • Millistele nõuetele peavad vastama õiguse rakendamise akti rekvisiidid ja struktuur ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte ?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest ?
  • Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad ?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks ?
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje tunnusena etendab süü ?
  • Mis on õigusrikkumise objekt ?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga ?
  • Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ?
  • Kuidas liigitatakse iseloomu järgi õigusrikkumised ?
 
Säutsu twitteris
Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus"
Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus":
1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad.
2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika?
Kuna tava on käitumisreegel , mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate.
3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab oma territooriumil iseseisvat võimu.
4.Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki?
Riigivalitsemise vormid on: monarhia , piiramata monarhia, piiratud monarhia (seisuslik- esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia), vabariik (sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presidentaalne vabariik, parlamentaalne vabariik).
Parlamentaalse vabariigi presidendil on, erinevalt presidentaalsest vabariigist, rohkem esindusfunktsioon ja tal puudub seadusandlik võim. Presidentaalses vabariigis on võim koondunud Presidendi kätte.
5.Millised on riikliku korralduse vormid?
Riikliku korralduse vormid on: föderatsioon (lepingulised ja konstitutsioonilised), lihtriik , konföderatsioon, autonoomia
6.Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.
7.Mis on riigi funktsioonid?
Riigi funktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mis liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelises suhtlemises. Nt: sisefunkts. on õiguskorra tagamise funktsioon ja riigivõimu säilitamise funktsioon; välisfunkts. on kaitsefunktsioon ja vastastikku abistamise ja koostöö funktsioon.
8.Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid?
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganil on riigivõimualased volitused, mille funktsioon on õigusaktidega kindlaksmääratud ning mille kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. Riigiorgan liigendub struktuuriüksusteks, kus töötavad riigiteenistujad. Neid liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinumaks on liigitamine võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandlik (kõrgeimaks ja kohalikuks), täidesaatev (keskhaldus- ja kohalik haldusorgan ) ja kohtuvõimu organ. Lisaks liigitatakse riigiorganeid veel lähtudes nende kohast ja tähendusest riigiaparaadis esmasteks (nt: Riigikogu) ja teisesteks (tuletatud) ning moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Kestuse järgi liigitatakse riigiorganid alalisteks ja ajutisteks (nt: riigikogu uurimiskomisjon).
9.Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust?
Õigust iseloomustab: Õigus on käitumisreeglite kogum; Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; Õiguses väljendub riigi tahe; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi-sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
Ehk õigus on ühiskonna õiglustundele vastav käitumisreeglite ehk normide kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigisunniga.
10.Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
Õiguse juriidilise käsitluse kohaselt on õiguseks riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides.
Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord.
Õiguse loomuõigusliku käsitluse kohaselt on õigus normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid.
11.Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta ja riik vajab õigust, sest õigus on riigivõimu teostamise vahend. Riik ja õigus on kujundatud ühiskonna arengu käigus.
12.Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik ?
Õigusriik on riigivõimukorraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.
Politseiriigi puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ja muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik, inimeste eraelu on reglementeeritud.
Haldusriigis etendavad kõige tähtsamat osa riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui kohtuvõimu tegevust.
13.Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Lisaks on õigus riigi poliitika teostamise ja ohjeldamise vahend.
14.Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Teisalt on õigus aga majanduse peegeldus, kuna majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses. Kõik tootmise, vahetuse , jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega.
Küsimused lk.60. "Õigusnormid ja õigussüsteem":
1.Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, idiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist.
2.Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
Individuaalse reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta vastu iga kord uus otsus, võrdse kohtlemise põhimõte ei ole tagatud.
Normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutab sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsuse ning vähendab juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Kuid ta ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.
3.Milline norm on sotsiaalne norm?
Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (riigiga, kollektiiviga jne).
4.Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
Õigusnormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, tavad ja traditsioonid, regigiooninormid, välise kultuuri normid.
5.Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile?
Õigusnorm lähtub riigist, ta täitmine tagatakse riigi sunniga, ta on üldkohustuslik käitumisreegel, ta annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, ta on formaalselt määratletud reegel
6.Kuidas määratleda
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguse entsüklopeedia --Õigusõpetus #1 Õiguse entsüklopeedia --Õigusõpetus #2 Õiguse entsüklopeedia --Õigusõpetus #3 Õiguse entsüklopeedia --Õigusõpetus #4 Õiguse entsüklopeedia --Õigusõpetus #5 Õiguse entsüklopeedia --Õigusõpetus #6 Õiguse entsüklopeedia --Õigusõpetus #7 Õiguse entsüklopeedia --Õigusõpetus #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kattuu Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

45
docx
Õiguse entsüklopeedia
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
107
doc
Õiguse alused põhjalik konspekt
28
doc
ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
100
doc
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS
21
doc
Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun