Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Õiguse aluste kordamisküsimused (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused ?
  • Millised on riigivalitsemise vormid ?
  • Millised on riikliku korralduse vormid ?
  • Mida mõistetakse poliitilise reziimi all ?
  • Mis on riigi funktsioonid ?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ?
  • Kuidas riigiorganeid liigitatakse ?
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos ?
  • Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik ?
  • Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki ?
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika ?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed ?
  • Kuidas defineerida õigust ?
  • Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust ?
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust ?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine ?
  • Milline norm on sotsiaalne norm ?
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid ?
  • Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet ?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur ?
  • Miks just selline ?
  • Mis on õigusnormi hüpotees ?
  • Kuidas hüpoteese liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon ?
  • Kuidas dispositsioone liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon ?
  • Kuidas sanktsioone liigitatakse ?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides ?
  • Mis on õigusharu ?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse ?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod ?
  • Mis on õigusinstituut ?
  • Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga ?
  • Mis on õigussüsteem ?
  • Mis on õigusperekond ?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse ?
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes ?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all ?
  • Mis on tänapäevased õiguse allikad ?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem ?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele ?
  • Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus ?
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem ?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis ?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord ?
  • Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud ?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses ?
  • Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid ?
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur ?
  • Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt ?
  • Mis on õiguse ja õigussuhte objekt ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid ?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid ?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte ?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest ?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks ?
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ?
  • Mis on õigusrikkumise objekt ?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Mis on juriidiline vastutus ?
  • Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ?
  • Mida hõlmab riigiõigus ?
  • Mis on riigiõiguse allikad ?
  • Mis on põhiõigused ?
  • Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata ?
  • Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus ?
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele ?
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid ?
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad ?
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted ?
  • Kes on avaliku halduse kandjad ?
  • Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod ?
  • Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ?
  • Millised on tsiviilõiguse printsiibid ?
  • Mis on hea usu põhimõte ?
  • Mis on mõistlikkuse põhimõte ?
  • Mis on õigusvõime ja teovõime ?
  • Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime ?
  • Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse ?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused ?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus ?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus ?
  • Mis on tingimuslik tehing ?
  • Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes ?
  • Millal volitus lõpeb ?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid ?
  • Mis on aegumine ?
  • Mis tähtsus sellel on ?
  • Millised on aegumise tähtajad ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust ?
  • Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust ?
  • Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel ?
  • Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele ?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule ?
  • Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine ?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule ?
  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt ?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on ?
  • Mis on valdus ja kuidas valdus tekib ?
  • Mis on omand ja millised on omandi liigid ?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand ?
  • Mis on reaalservituut ?
  • Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb ?
  • Mis on kasutusvaldus ?
  • Kuidas see tekib ?
  • Mis on isiklik kasutusõigus ?
  • Mis on hoonestusõigus ?
  • Mis on ostueesõigus ?
  • Kuidas see seatakse ?
  • Mis on pant? Millised on pandi liigid ?
  • Mis on registerpant ?
  • Kuidas toimub transpordivahendi pantimine ?
  • Mis on kommertspant ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Mis on õiguste pantimine ?
  • Mis on hüpoteek ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine ?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek ?
  • Mida reguleerib võlaõigusseadus ?
  • Millele kohaldatakse Võlaõigus-seaduse üldosa sätteid ?
  • Mis on võlasuhe ja millest see tekib ?
  • Mis on tsiviilõiguse allikad ?
  • Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil ?
  • Millised nõuded esitatakse tehingu vormile ?
  • Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel ?
  • Mis on eelleping ?
  • Mida tähendab seaduse diskpositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi) ?
  • Mis on lepingute siduvuse põhimõte ?
  • Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted ?
  • Millega määratakse lepingupoolte kohustused ?
  • Kuidas toimub lepingu sõlmimine ?
  • Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud ?
  • Kuidas võib lepingut muuta ?
  • Millal loetakse kohustus täidetuks ?
  • Mis on kohustuse rikkumine ja millised on rikkumise korral rakendatavad õiguskaitsevahendid ?
  • Kui võlgnik on kohustust rikkunud ?
  • Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju ?
  • Mis on kõrvalkohustused ?
  • Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine ?
  • Mis on käsiraha ?
  • Mis on leppetrahv ?
  • Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek ?
  • Mis on müügileping (mõiste) ?
  • Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused ?
  • Mis on vahetusleping ?
  • Mis on faktooringleping ?
  • Mis on kinkeleping ?
  • Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe ?
  • Mis on üür ja kõrvalkulud ?
  • Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja ­võtja kohustused ?
  • Mis on litsentsileping ?
  • Mis on frantsiisileping ?
  • Mis on ehitise ajutise kasutamise leping ?
  • Mis on tasuta kasutamise leping ?
  • Mis eristab laenu- ja krediidilepingut ?
  • Mis on laenuintress ?
  • Mis on elurendis ja ülalpidamisleping ?
  • Mis on kompromissleping ?
  • Mis on seltsinguleping ?
  • Mis on käsundusleping ?
  • Mis on töövõtuleping ?
  • Mis seda iseloomustab ?
  • Mis leping on maaklerileping ?
  • Mis on agendileping ?
  • Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad ?
  • Mis on komisjonileping ?
  • Mis on maksekäsund ja arveldusleping ?
  • Mis on reisijaveo leping, tsarterleping, pagas ?
  • Mis on ekspedeerimisleping ?
  • Mis on pakettreisileping ?
  • Mis on hoiuleping ?
  • Mis on hoiutasu ?
  • Milles seisneb hoidja vastutus ?
  • Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele ?
  • Mida reguleerib äriseadustik ?
  • Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala ?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada ?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja ?
  • Mis on ärinimi ?
  • Kuidas neid eristatakse ?
  • Kuidas neid kaitsta saab ?
  • Mis on prokuura ?
  • Mis andmeid saab äriregistrist ?
  • Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine ?
  • Kuidas toimub osaühingu asutamine ?
  • Millised on osaühingu asutamisdokumendid ?
  • Kuidas toimub osaühingu juhtimine ?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine ?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid ?
  • Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted ?
  • Missugune on aktsiaseltsi struktuur ?
  • Mis on aktsiaseltsi juhtorganid ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine ?
  • Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted ?
  • Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted ?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud ?
  • Millised on äriühingute juhtimisorganid ?
  • Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus ?
  • Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada, jagundada, ümberkujundada ?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord ?
  • Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse ?
  • Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja ?
  • Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus ?
  • Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses ?
  • Millest moodustub pankrotivara ?
  • Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses ?
  • Kuidas toimub pankrotivara valitsemine ?
  • Kuidas pankrotimenetlus lõpeb ?
  • Mis on kompromiss pankrotimenetluses ?
  • Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused ?
  • Mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Mis on saneerimine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus algatatakse ?
  • Millised on saneerimisnõustaja ülesanded ?
  • Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse ?
  • Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad ?
  • Mida reguleerib pärimisseadus ?
  • Mis on pärimisõigus ?
  • Kuidas toimub pärimine seaduse järgi ?
  • Milline on abikaasa seisund pärijana ?
  • Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks ?
  • Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi ?
  • Mis on annak ja selle ese ?
  • Mis on sihtkäsund ja selle ese ?
  • Mis on sihtmäärang ja selle ese ?
  • Kes on testamenditäitja ?
  • Millised on testamenditäitja kohustused ?
  • Mis on testament ja millised on testamendi liigid ?
  • Mille poolest erineb pärimisleping testamendist ?
  • Mis on pärandi avanemine ?
  • Kuidas saab pärandist loobuda ?
  • Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus ?
  • Kuidas toimub testamendi täitmine ?
  • Kes on kaaspärija ?
  • Milles seisneb pärandvara ühisus ?
  • Mida reguleerib perekonnaseadus ?
  • Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed ?
  • Millised on abikaasade võimalikud varasuhted ?
  • Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus ?
  • Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses ?
  • Mida reguleerib töölepingu seadus ?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos ?
  • Mis on tööleping ?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus ?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused ?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping ?
  • Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla ?
  • Millised on töötaja kohustused ?
  • Millised on tööandja kohustused ?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida ?
  • Kuidas saab töölepingut muuta ?
  • Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust ?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused ?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda ?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse ?
  • Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine ?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse ?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis ?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust ?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse ?
  • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes ?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale ?
  • Mis on töölähetus ?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine ?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused ?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded ?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine ?
  • Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas ?
  • Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise kohustus töösuhetes ?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle ?
  • Mis on individuaalne töövaidlus ?
  • Kes lahendab töövaidlusi ?
  • Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused ?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks ?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada ?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid ?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis ?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded ?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid ?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel ?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel ?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus ?
  • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele ?
  • Kellele ei kohaldata karistust ?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu ?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost ?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ?
  • Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Kuidas tulemit hinnata ?
  • Millised on süüteost osavõtu vormid ?
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik ?
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid ?
  • Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele ?
  • Milline on juriidilise isiku karistamise võimalus ?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi ?
  • Millised on karistused väärteo eest ?
  • Kes lahendavad väärteoasju ?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg ?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus ?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus ?
  • Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks ?
  • Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded ?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus ?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid ?
  • Millised on kohtunike kohustused ?
  • Millised on kohtunike sotsiaaltagatised ?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus ?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel ?
  • Millega tegeleb oigusteadus ?
  • Kuidas defineerida oiglust ?
  • Kuidas defineerida oiguskindlust ?
  • Mis on legaaldefinitsioon ?
  • Kuidas toimub nende uletamine ?
  • Millised on ehtsad, naivad ja vaartuslungad ?
  • Mida oodatakse juristilt ?
  • Kusimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid ?
  • Kui tootaja soovib saada kirjalikku toolepingut ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksususteem ?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ulesanne ?
  • Millised on tarbija pohioigused ?
  • Millised on muuja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusu steem ?
  • Midagi sisaldama ?
 
Säutsu twitteris
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
  • Avalik võim
  • Territoorium , millel see avalik võim kehtib
  • Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.

Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
Riigil on 3 põhitunnust:
1)territoorium
Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir , mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse . Riigipiiri rikkumine on alati karistatav .
2)rahvas/elanikkond
Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees.
3)suveräänne riigivõim
Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule.
2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja
presidentaalset vabariiki?
Riigivalitsemise vormid on:
a) Monarhia
b) Vabariik
Parlamentaalses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte.
3. Millised on riikliku korralduse vormid?
Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:
a) Unitaarriik ehk lihtriik
b) Föderatsioon ehk liitriik
4. Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c) totalitaarne.
5. Mis on riigi funktsioonid?
Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse . Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides.
6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on:
a) riigiorganil on riigivõimualased volitused , ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu;
b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ;
c) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga;
d) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;
e) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms);
f) riigiorganites töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad.
7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui kaõiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni.
8. Mis on õigusriik, seadusriik , politseiriik, haldusriik , totalitaarriik ? Mis on
sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki?
a) Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õigulikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikuse.
b) Seadusriik = Õigusriik Seadusriik = Õigusriik.
c) Politseiriik on sellinne riigivõimukorraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud.
d) Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust.
e) Totalitaarriik on nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile . ( http://www.oesel.ee/civics/sonastik.html )
f) Sotsiaalriigi eesmärgina loetakse sotsiaalse õigluse tagamist, mis võiks seisneda sotsiaalsete riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises.
g) Liberaalses riigis seisab esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas
peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja ( http://nk.kaitseliit.ee/index.php?picfile=42 )
9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ( huvigrupid , poliitilised parteid, parlamendisaadikute rühmad) ja indiviidid , teatavatel juhtudel aga kogu rahvas (seaduse vastuvõtmisel rahvahääletusel) ning ta leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss . Sellest aspektist vaadatuna on õigus riigi poliitika väljendus ja selle tulemus.
10. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
Majanduslikud suhted võivad olla objektiivse iseloomuga , nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida mida õigusega muuta ei ole võimalik.Sellest aspektist vaadatuna on õigus majanduse peegeldus , majandussuhete resultaat .. Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses.
Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut, teisel juhul pidurdab seda, takistades mõne majandusseaduse toimet.
11. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu,
orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu?
  • Orgaaniline teooria nägi riigi tekkimise põhjusena neidsamu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi ja käsitleb riiki bioloogilise organismi analoogina. Orgaaniline teooria peab riigi tekkimise põhjuseks võitlust võimu pärast. Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad.
  • Vägivalla teooria seisneb selles, et inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Nende omavahelistest kokkupõrgetest ja võitlustest sünnib riiklus .
  • Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigi.
  • Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks. Selleks, et majanduslikult valitsev klass võiks säilitada ja kindlustada oma eeliseid ülejäänud ühiskonna ees, vajab ta institutsiooni, mis kaitseks olemasolevat olukorda. Niisuguseks institutsiooniks sai riik ja avalik võim.
    Lepinguteooria tekkis XVIII sajandi valgustuslikest ideedest ja tuletas riigivõimu õiguspärase loodusõiguse seisukohast , mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed; riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Lepingu eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, mis kaitseks iga kodaniku vabadust ja varandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga, piiramata samas aga ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi. ( http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html )
    12. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksiooneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
    Õiguse spetsifilised tunnused:
    a) Õigus on käitumisreeglite (normide kogum).
    b) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanksiooneeritud normide kogum.
    c) Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.
    d) Õigus on üldkohustuslike normide kogum.
    e) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga.
    f) Õigus peab vastama rühiskonna õiglustundele
    13. Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
    Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid.
    Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele.
    Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
    .
    14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus
    riigivõimust?
    Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased.
    15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
    Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Reguleerida, see tähendab kindlaks määrata inimeste ja kollektiivide käitumine, anda neile funksioneerimise ja arengu suunad, viia nad raamidesse, korraldada sihipäraselt nende tegevust.
    16. Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise
    eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
    Individuaalse regulatsiooni puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Normatiivse reguleerimise puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.
    17. Milline norm on sotsiaalne norm?
    Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega ( ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga).
    18. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja
    elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
    Sotsiaalseid norme võib liigitadaerinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotiaalset tähtsust etendavad moraalinormid , tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu ( ehk religioosed ) normid, välise kultuuri ( ehk kombestiku) normid ning õigusnormid.
    a) Moraalinormid
    b) Tava
    c) Religioossed normid
    d) Välise kultuuri normid.
    19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi
    funktsioonid?
    Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused:
    1) ta on inimeste käitumise reegel
    2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele
    3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.
    Õigusnormi funksioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk.
    20. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
    Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm :
    1) lähtub riigist
    2) õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik.
    3) õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel.
    4) õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused.
    5) õigusnorm on formaalselt määratletud reegel.
    21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
    Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist.
    1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;
    2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused;
    3) sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul .
    Seega on õigusnorm üles ehitatud tinglausena:
    Kui (hüpotees) – siis ( dispositsioon) – vastasel juhul ( sanktsioon).
    22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
    Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese.
    23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?
    Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik.
    Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad .
    • Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata.
    • Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused.

    Käitumise määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla kas absoluutselt (üheselt) või suhteliselt määratletud.
    • Absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust.
    • Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvarjandi vahel ( alternatiivne alaliik).

    Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone.
    • Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustusek teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul.
    • Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused.

    24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
    Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar - ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone.
    Sanktsiooni määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone.
    • Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit.
    • Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik.
    • Määraltlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada.

    Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht- ja alternatiivseteks sanktsioonideks.
    • Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise ( õigusrikkumise ) eest.
    • Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest.
    • Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.

    25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? ADEKVAATSELT
    Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel ( teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme.
    26. Mis on õigusharu?
    Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid ( näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne)
    27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
    Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod.
    28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset
    reguleerimismeetodit autonoomsest?
    Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.
    • Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis.
    • Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes.

    29. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
    Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
    Õigusinstituut on õigusharu üks osa.
    30. Mis on õigussüsteem?
    Õigussüsteemiks nimetatakse teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid on küll erinevad, kuid sarnasuste järgi liigitatakse neid suuremateks õigussüsteemideks. Tänapäeval domineerivad maailmas mandrieuroopa, anglosaksi ja islami õigussüsteemid. (XIX sajandil eristusid kaks mandrieuroopa õigussüsteemi: romaani ehk prantsuse ja germaani ehk saksa õigussüsteemid. Saksa õigussüsteemi on omaks võtnud ka Eesti.) http://raulpage.org/kodaniku/oigused.html
    Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi.
    31. Mis on õigusperekond?
    Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95igusperekond
    32. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika
    õigusperekonda?
    • Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks.
    • Anglo ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend .

    33. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus.
    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
    Õigus annab ühiskondlikus suhtes osalejale teatud käitumisvõimalused, varustavad konkreetse subjekti „õigusega“ teataval viisil käituda või nõuda mingit käitumist teiselt subjektilt.
    34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse?
    • Avalikku õiguse alla kuuluvad: Tööõigus;rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus.
    • Eraõiguse alla kuuluvad: Tööõigus; Tsiviilõigus ( võlaõigus;asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus); Kaubandus- ja majandusõigus ( ühinguõigus; väärtpaberiõigus; panga- ja börsiõigus; konkurentsi- ja tarbjakaitseõigus; Intellektuaalse omandi õigus). Eraõiguse alla kuuluv Intellektuaalse omandi õigus jaguneb omakorda veel : autoriõiguseks; ttööstusomandiõiguseks ja naaberõiguseks.

    35. Esitage skemaatiliselt:
    a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning
    • Romaani – germaani õigusperekond
    • Anglo – ameerika õigusperekond
    • Islami õigusperekond
    • Hinduistlik õigusperekond
    • Judaistlik õigusperekond
    • Kaug-Ida õigusperekond
    • Aafrika ja Madagaskari õigusperekond
    • Sotsialistlik õigusperekond

    b) kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.
    • Riigiõigus ( konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi.
    • Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest.
    • Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes.
    • Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes.
    • Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel.
    • Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon , riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust).
    • Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel.
    • Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust , sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu.
    • Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid.
    • Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal.

    c) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
    Tänapäeva demokraatlikud tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks.
    36. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme
    on ajaloo jooksul kasutatud?
    Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.
    Õigusteadus (juristide arvamus) etendas õiguse tähendust teatud ajaperioodil (2.-3.saj.) vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud.
    Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel.
    Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina.
    Normatiivakt ehk õigusloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm.
    37. Mis on tänapäevased õiguse allikad?
    Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aksepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid.
    38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
    Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ( ehk primaarset ) ja teisest ( ehk sekundaarset ) õigust.
    39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
    Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta.
    Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused.
    40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?
    • Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikkee käitumisreegleid ehk õigusnorme.
    • Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed ( antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile.

    41. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
    Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud parlamendi poolt või rahvahääletusel. Parlamendi poolt kehtestatud üldaktid (seadused) on kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a)Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega , mis on vastuvõetud: Rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. b)Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad ps. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (vähemalt 51). C) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
    Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt. Seadlus on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister , viimase puudumisel asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet.
    Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud.
    42. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
    Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume:
    • Seaduse algatamine;
    • Seaduseelnõu arutamine;
    • Seaduse vastuvõtmine;
    • Seaduse väljakuulutamine;
    • Seaduse avaldamine Riigiteatajas

    43. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude
    koostamisel?
    Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastuvõetud: Rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena.
    44. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on
    nende aktide juriidiline jõud?
    Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda seaduse alusel ja seaduse täitmiseks – VV õigusaktid on allutatud seadustele. Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja seadlusest. VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ning teenistusliku järelvalve teostamiseks. Määruses peab viitama selle andmise aluseks olevale seadusesättele. Korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Määruse või korralduse andmine otsustatakse VV istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas.
    45. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on
    nende juriidiline jõud?
    Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
    46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
    Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. Sama kord kehtib Vabariigi Presidendi seadluste suhtes.
    Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või 2) uue samanimelise normatiivakti vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks.
    Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte , mis sisaldab erinorme.
    Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega.
    47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
    Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist ( näiteks ei saa inimest vastutusele võtta kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Sellel reeglil on aga kaks erandit:
    1) Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi.
    2) Tagasiulatuva jõuga kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
    48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
    Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ( territoriaalse) ulatusega.
    49. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
    Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid ( kodakondsuseta isikud), bipatriidid ( kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased.
    Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti.
    50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
    Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel.
    Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse ( kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust.
    Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt.
    51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest
    ühiskonnasuhetest?
    Võrreldes kõigi teiste ühiskondlike suhetega on õigussuhtel rida spetsiifilisi tunnuseid.
    1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel.
    2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu.
    3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik.
    4) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
    52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
    • Õigussuhte eeltoodud spetsiifiliste tunnuste alusel ja nende kogumis võib teha järelduse, et õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
    • Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlusest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhtepooled (suhtest osavõtjad) ja 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad.

    53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
    Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime.
    54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle
    moodustavad?

    55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt?
    Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materjaalsed esemed (asjad) alates lihtsaimatest ja toiduainetest ning lõpetades kosmoseaparaatidega. Samuti võivad õigussuhte objektideks olla mitmesugused mittemateriaalsed väärtused, nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. Õiguse abil kaitstakse ja seega kuuluvad õigussuhte objektide hulka sellised mittematerjaalsed väärtused, nagu au ja väärikus, autorsus, nimi jms. Hoolimata konkreetsete õigussuhte objektide rohkusest, ühendab neid kõiki üks tunnus – nad on suhte subjekti jaoks hüveks, nad rahuldavad üksikisikute või organisatsioonide vajadusi.
    56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
    Õigussuhted tekivad erinevates ühiskonnaelu valdkondades eri subjektide vahel erineva õiguste-kohustuste struktuuri ja sisuga, mistõttu nad erinevad ka materjaalse (faktilise ) sisu ja õiguslike omaduste poolest. Sellest tulenevalt võib õigussuhteid liigitada erinevatel alustel.
    Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel.
    Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Seda liigitust võib lugeda õigussuhete kõige olulisemaks liigituseks.
    57. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
    Tegelikuses asetleidvad muutused ( inimese sünd, teisele isikule kahju tekitamine, töölepingu sõlmimine jne ), millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise ning mis on ära toodud õigusnormi hüpoteesis. Nende asjaolude ja tingimuste üldnimetus on juriidilised faktid.
    Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
    58. Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse
    praktiline tähtsus?
    Konkreetsete juriidiliste faktide tohutule mitmekesisusele vaatamata on nad rühmitatavad mitmesuguste ühiste tunnuste alusel rühmadesse, mis mõjutavad subjektide õigusi ja kohustusi erinevalt.
    Juriidilisetel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Alati on õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseke, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt.
    59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
    Õigussuhtes õigus realiseerub suhte subjektide vastastikuses kordineeritud käitumises, kus subjektid ise teostavad oma õigusi ja täidavad kohustusi.
    • Kohtu- ja halduspretsedent
    • Leping
    • Normatiivakt ehk õigusloov akt

    60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse
    realiseerimise teistest vormidest?
    Õiguse rakendamise vajadus tekib 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita; 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikuse üle; 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
    Kui õigussuhtes õigus realiseerub suhte subjektide vastastikus kordineeritud käitumises siis õigusenormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid ( haldusorganid, kohus, politsei jne).
    61. Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess?
    Õiguse rakendamine on keeruline protsess, mille moodustavad õigusnormi elluviimiseks vajalikud toimingud . Mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimiselt õigusnormile ja sealt küsimuse praktilisele lahendamisele ning peab lõpptulemusena viima õigusnormi elluviimisele konkreetses elujuhtumis.
    62. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse , põhistatuse,
    otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
    • Õiguse rakendamine seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul ona ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega.
    • Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele.
    • Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest küllaltki erinevast aspektist. A) Seadus ise annab ainuvõimaliku (seadusandja arvates) otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. B) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev.
    • Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimisest alates.Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemides peab õigust rakendav organ lähtuma õigusest, ta ei saa juriidilise asja lahendamisel teostada väljaspool õigust asuvat õiglust, st õiglust rakendatakse õiguse vahendusel. Ent õiguse rakendamisel on õigluse nõudel mõnevõrra iseseisev tähendus. Õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna.

    63. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
    Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad:
  • Riigi võimuorganite aktid
    • kõrgemate
    • kohalike
  • Riigi valitsemisorganite aktid
  • Kohtuorganite aktid
  • Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid
    64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
    Inimese käitumine õiguslikust aspektist vaadatuna võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine.
    Õigurikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,mille on toimepannund deliktivõimelike isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks.
    65. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse
    koosseisu kuuluvad?
    Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus .
    66. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
    Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon.
    67. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
    Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit , tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Tema psüühilist suhtumist oma teosse ja teo tagajärgedesse.
    Olulised on subjektiivse külje seisukohalt ka teo motiivid ja eesmärgid. Õigusrikkumise puhul omandavad mõnikord iseseisva tähenduse, kui seadusandja pidas oluliseks. Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna , kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses.
    68. Mis on õigusrikkumise objekt?
    Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses.
    69. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
    Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid on erinevate tegude puhul väga erinevad. Kuid objektiivse külje mõned elemendid teatud üldistatuse astmel on võrdselt olulise tähendusega (universaalse tähendusega) kõigi õiguserikkumiste jaoks ja need tuleb täita. Need on:
    1. Teo õigusvastasus
    2. Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema liikmetele
    3. Kausaalne e. põhjuslik seos nende vahel.
    70. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
    Teo, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ütlema, ei ole vaadeldavtema teona ja ta ei kanna sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise inimese käes.
    Teo õigusvastasust välistavad asjaolud
    • Hädakaitse – on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu
    • Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist. Hädaseisundi tegutsemine on aktiivne tegu. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht.
    • Kurjategija kinnipidamine – tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid on suunatud kurjategija kinnipüüdmiseks ja see pole õigusrikkumine.
    • Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitu kuritegu matkida. Selline tegu ei ole kuritegu.
    • Kohustuste kollisioon – tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust,ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita.
    • Eksimus õigusvastasust välistav asjaolu. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toimepannes kujutab endale ekslikut ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.
    • Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises.

    71. Mis on juriidiline vastutus?
    Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks like, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest.
    72. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?
    Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele
    1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi
    2)väärteod
    3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes
    4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
    Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust:
    1)Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole.
    2) Haldusvastutus – järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist.
    3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel.
    4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest.
    73. Mida hõlmab riigiõigus?
    • Riigiõigus (konstitutsiooniline õigus) on õigusnormid- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi.
    • Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon (riigivalitsemise vorm), riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul sätestatud riigi põhiseaduses.
    • Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.
    • Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata.

    74. Mis on riigiõiguse allikad?
    Riigiõiguse allikateks on sellised õigusaktid, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivad norme. Kõige tähtsamaks riigiõiguse allikaks on riigi põhiseadus.
    *Põhiseadus
    *Seadused
    *Täitevvõimu aktid
    *Välislepingud
    * Kohtulahendid
    75. Mis on põhiõigused?
    Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole.
    Absoluutseid õigusi piirata ei saa, nende hulka kuuluvad:
    • õigus elule
    • kedagi ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada
    • kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.

    76. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata?
    Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus , sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus , õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi.
    77. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus?
    Haldusõigus – üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, samuti riigivalisemis organite ja kodanike vahel. Siin kasutatakse autoritaarset meetodit.
    78. Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised
    tunnused ja ülesanded?
    Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile.
    Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused:
    • avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule. Siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid;
    • avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone;
    • avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus .
    Tunnused:
    1. tegemist sotsiaalselt kujundava tegevusega, inimeste sotsiaalne kooselu
    2.orienteeritus avalikele huvidele
    3.aktiivne, tulevikku suunatud tegevus . seaduste täitmine on ju aktiivne ja dünaamiline tegevus. Oma kodanike huvides ehitatakse nt koole, sildu , haiglaid jms.
    4.konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamine .
    5.ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle : riiklik järelvalve, teenistuslik  järelvalve
    6.riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Nt õigus anda haldusakte
    Ülesanded:
    1.avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine – liiklus; politsei; koosolekud; keskkond, elu, töö
    2.üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine.( pension , lasteaed, kool, lastekodu , haigla )
    3.kogu sotsiaalse, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine: teatrite , muuseumite finantseerimine
    4.riigile vajalike vahendite kindlustamine. Maksud , lõivud, trahvid
    5.haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega
    79. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele?
    80. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid?
    avaliku halduse seotus õigusega:
    •seadustele allutatud tegevus
    •seotud kas rangelt või lõdvalt: rangelt->seadusega ettenähtud konkreetse haldustoimingusooritamine
    •diskretsioon ehk nn suvahaldus ehk seadusvaba haldus ->põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset halduse tegevust . puhast seadusvaba haldust aga pole.
    Funktsioonid:
    1.Põhifunktsioonid:
    a)üldfunktsioonid
    b)erifunktsioonid.
    2. Abifunktsioonid.
    1. Põhifunktsioon
    a) Üldfunktsioon
    1.  prognoosimine ja planeerimine = Sündmuste ja protsesside ettenägemine; otsustusprotsess ,mille lõpptulemuseks on plaaan. Plaan sisaldab palju otsuseid.hariduse, eelarve planeerimine
    2.täitmine = teatud ülesannete elluviimine
    3.kontroll = tagasiside funktsioon
    b) Erifunktsioon - selles väljendub VASTAVA haldustegevuse spetsiifiline erisus. Nt mingi tehniline kontroll, metoodiline juhendamine.
    2. Abistavad funktsioonid - nende sisuks on põhifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Asjaajamine, juriidiline teenindamine jms.
    81. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? EI OSKA!!! Väga kahtlane vastus!!!
    Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku nõuded riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad
    -haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused:
    üldistatult on olemas järgmised õigusliku reguleerimise meetodid:
    1. käsud ehk ettekirjutused ->  jur kohustus
    2. keelud -> jur kohustus
    3. õigustused ->  jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid
    negatiivne meetod
    – haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust.
    positiivne meetod
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse aluste kordamisküsimused #1 Õiguse aluste kordamisküsimused #2 Õiguse aluste kordamisküsimused #3 Õiguse aluste kordamisküsimused #4 Õiguse aluste kordamisküsimused #5 Õiguse aluste kordamisküsimused #6 Õiguse aluste kordamisküsimused #7 Õiguse aluste kordamisküsimused #8 Õiguse aluste kordamisküsimused #9 Õiguse aluste kordamisküsimused #10 Õiguse aluste kordamisküsimused #11 Õiguse aluste kordamisküsimused #12 Õiguse aluste kordamisküsimused #13 Õiguse aluste kordamisküsimused #14 Õiguse aluste kordamisküsimused #15 Õiguse aluste kordamisküsimused #16 Õiguse aluste kordamisküsimused #17 Õiguse aluste kordamisküsimused #18 Õiguse aluste kordamisküsimused #19 Õiguse aluste kordamisküsimused #20 Õiguse aluste kordamisküsimused #21 Õiguse aluste kordamisküsimused #22 Õiguse aluste kordamisküsimused #23 Õiguse aluste kordamisküsimused #24 Õiguse aluste kordamisküsimused #25 Õiguse aluste kordamisküsimused #26 Õiguse aluste kordamisküsimused #27 Õiguse aluste kordamisküsimused #28 Õiguse aluste kordamisküsimused #29 Õiguse aluste kordamisküsimused #30 Õiguse aluste kordamisküsimused #31 Õiguse aluste kordamisküsimused #32 Õiguse aluste kordamisküsimused #33 Õiguse aluste kordamisküsimused #34 Õiguse aluste kordamisküsimused #35 Õiguse aluste kordamisküsimused #36 Õiguse aluste kordamisküsimused #37 Õiguse aluste kordamisküsimused #38 Õiguse aluste kordamisküsimused #39 Õiguse aluste kordamisküsimused #40 Õiguse aluste kordamisküsimused #41 Õiguse aluste kordamisküsimused #42 Õiguse aluste kordamisküsimused #43 Õiguse aluste kordamisküsimused #44 Õiguse aluste kordamisküsimused #45 Õiguse aluste kordamisküsimused #46
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mariliise Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    teostaja, põhitüüpideks, missugused tunnused, õigusnormi funksioonid, absoluutselt määratletud, liitsanktsioon, õigusinstituut, õigussüsteemid, saksa õigussüsteemi, anglo ameerika, menetlusega, seadlus, õiguse rakendamine, õiguserikkumise korral, astmel, kausaalne, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, distsiplinaarsüüteod, haldusõigus, põhisätted, avalik haldus, õigusalases kirjanduses, seaduste täitmine, abistavad funktsioonid, üldistatult, negatiivne meetod, positiivne meetod, kandjateks, haldusmenetluse seadus, vormivabadus, haldusorgan, tsiviilõiguse üldosa, pärimis, kõigile osalistele, lepinguvabaduse printsiip, tehingu tegemine, kinnis, kohtulik hüpoteek, tehingu tegemiseks, lepingupoole kutse, ettevõtte üleandja, võõrandamislepingud, kauba üleandmine, erinevuseks, rentnik, rendilepingu puhul, liisinguvõtja, toetamislepingu sisuks, toetamislepingud, maaklerleping, maaklerleping, maakler, agendilepingu sisu, makseteenuse lepingut, esemeks, tvl, tvl, hoiulepingul, tegevusala, usaldusühing, kandmisel, sissemakse suurus, aktsionäril, üldkoosolekud, aktsiaseltsi juhtorganiteks, juhatuse liige, nõukogul, nõukogul, aktsiaseltsi likvideerijateks, likvideerijal, kohustustele, suurendamine, aktsiakapitali vähendamine, aktsiakapitali vähendamisel, ühinemisleping, audiitorkontrolli mõtteks, ühinemiseks, eraldumise erijuht, pankrotivõlausaldajaks, täitedokumendiks, pankrotivara, pankrotivara valitsemine, pärida, seadusjärgseteks pärijateks, testamendijärgne pärija, testamenditäitja, testamenditäitja, testamenditäitja, testaator teo, kirjutatud testamendile, pärimisleping, pärimistunnistus, pärimistunnistust, abikaasad, lahuselu, tööleping, sõlmimise kohta, katseaeg, katseajal, katseaja kestuseks, alaealise töötamiseks, hädavajadusest, osalise tööajaga, lühendatud täistööaeg, puhkuse kestus, individuaalne töövaidlus, lepitaja, lepitajal, karistusõiguse ülesanne, toimepanija, mõjutusvahenditeks, kohtuväline menetleja, missugused süüteod, maakohtud, tagandatud kohtuniku, lahenduse mudeliks, lahendamisel kohaldatavad, börsiõigus konkurentsi, õiglus, lex, eraõigus, mõnedes riikides, eesti õigussüsteemis, tsiviilõigus, õiguskorra normatiivsus, formaalselt, spetsiaal, spetsiaaldelegatsioon, vahenditeks, täiendavad kordamis

    Meedia

    Kommentaarid (1)

    elcier profiilipilt
    Elenor Koemets: Jah midagi ikka:)
    15:29 24-10-2012


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    16
    doc
    Õiguse alused kordamisküsimused
    38
    docx
    Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega
    17
    doc
    Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    28
    doc
    ÕIGUSE ALUSED 2011 2012



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun