Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millele on suunatud õigussuhe ?
 
Säutsu twitteris
ÕIGUSE ALUSED
Kordamisküsimused
  • Riigi ja õiguse tekkimine.
  • Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine ) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi tekkimist iseloomustab: 1.Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel.
  • Avalik võim- Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuste ( armee ,politsei luure ja vastuluure, vanglad –mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev kohtuvõim
  • Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas – elab riigi territooriumil, seega on riigivõimu tegevuse objektiks . Teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodanikud- kellel on riigi kodakondsus .Kodakondsuseta isikud- isikud kes mingil põhjusel asuvad riigi territooriumil ,kuid kellel ei ole riigi ja isiku vahel püsivat poliitilist seost. Kodakondsus :Omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.Eestis omandatakse sünniga – kellel sündimise ajal vähemalt üks vanematest on EESTI kodanik. Kodakondsuse saamise tingimused (naturalisatsioooni korras):1.paiksustsentsus- elanud riigis kindlaksmääratud aja;2. vabatahtlikkus - antakse isiku soovil;3.ustavusvanne riigile.4.keeletundmine;5.põhiseaduse tundmine ;6.võime ennast ja perekonda ülal pidada;7.võlgnevuse puudumine kodakondsuse riigis. Territoorium – ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu:1.riigipiiriga piiratud maismaa osa2.territoriaal- ja siseveed3.õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4.atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7.sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas.
  • Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri -tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas.
  • Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse .1.Sisefunktsioonid – riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid – riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik
  • Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll; ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahenditeläbivaatamine apellatsiooni korras).c)Oma funkts teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega võin seaduse alusel antud madalama õigusaktiga.d)Riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. e)Liigendub struktuuriüksusteks ( osakond , talitus, büroo).f) Riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad
  • Riigivalitsemise vormid.- Riigivalitsemise vorm – riigivõimu seesmine organisatsioon , st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiip ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. 1. Monarhiad – iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. (piiratud ja piiramatu monarhia , seisuslik monarhia (eur 13- 17 saj lisaks monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval)2.Vabariik – riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president
    Poliitiline režiim – poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.1.Demokraatlik – riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas.2.Autoritaarne – rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte.3.Totalitaarne – antidemokraatliku poliitise režiimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile , selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fašism itallias, natsid saksas , kommarid NSVL
  • Monarhia ja vabariik, nende erisused .- Monarhiad – iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. (piiratud ja piiramatu monarhia, seisuslik monarhia (eur 13- 17 saj lisaks monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval) Vabariik – riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president. Presidentaalne v – president on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõneljuhul (USA) ka valitsuse juht, kellel on ühtlasi parlamendi kõrval ka seadusandlik pädevus. Parlamentaarne v – võim parlanendi käeas, presidendil esindusfunkts. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus.
  • Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.- Riiklik korraldus – riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtted. Territoriaal-poliitiline struktuur näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.Unitaarriiklihtriik ehk riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ( oblast , kubermang, provints ) ja jaguneb veel väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon ). Föderatsioon e liitrik – koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid ).Lepinguline föderatsioon – tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits , ÜAE). Konstitutsiooniline föderatsioonluuakse riigivõimu aktide alusel „ülaltpoolt“ (Brasiilia, India, Pakistan). Selle föd subjektil pole ka vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, nende piire võib mõnikord muuta liitriigi keskorganite aktidega. Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määraqtakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega.
  • Autonoomia . – riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes.
  • Õiguse mõiste ja tähtsus.- 1) Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum.2) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.3) Õiguses väljendub riigi tahe, mille kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud. 4) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga- riik kehtestab õigusnormid, et neid täidetaks. 5) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
  • Õiguse mõiste.
  • Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist.- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Tavareeglid kujunesid välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja reliseeris need, siis õigusnormide tekkimine ja nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga
  • Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga.- Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigusriik-võimulahusus, riigi allutatus PS, õiguste tagamine jne. Poliitika on kollektiivne tegevus, mida reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis. Majanduse korraldamisel ei saa läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. Põhilise majanduselu moodustavad suhted, kõik tootmise, vahetuse , tarbimise jt protsessid on reguleeritud õigusega
  • Õigusriigi kontseptsioon .- Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Idee selles, et kui ühele inimesele anda võim teise üle, kipub ta seda pahatihti kuritarvitama, seadus aga oleks erapooletu ja ei teeks kellelegi liiga. Ideaalneõigusriik oleks seega selline riik, kus seaduste roll ning võim on maksimaalne ja üksikisikute oma minimaalne.
  • Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused.- a)Võimude lahusus – seadandlikku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus b)Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena c)Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele d)Põhiseaduses väljakuultatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ja rahvusvahelise õiguse austamine e)Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele f)Seaduse ülemlikkuse täideviimine g)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt
  • Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus.- Juriidiline- õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik , mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogiline - on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalne suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õigust ei tule otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast.
  • Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest
  • Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #1 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #2 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #3 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #4 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #5 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #6 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #7 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #8 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #9 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #10 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #11 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #12 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #13 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #14 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #15 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #16 Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 238 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pekirull123 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kordamisküsimused 99 tk. Õiguse alused.
    õiguse alused , kordamisküsimused , avalik võim , territoorium , riik

    Mõisted


    Kommentaarid (4)

    kuklikemees profiilipilt
    kuklikemees: Jajaja vas is los vas is das :D
    11:06 28-10-2013
    summerbeauty profiilipilt
    summerbeauty: oli abiks
    22:56 11-01-2012
    Enirak profiilipilt
    karine raudvere: oli abiks
    21:22 16-01-2012


    Sarnased materjalid

    18
    docx
    ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted
    16
    doc
    Õiguse alused kordamisküsimused
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun