Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkonda, but so what ?
 
Säutsu twitteris

1. Riigi tunnused ( Õigusõpetus , lk. 11-14)


  • Avalik võim
  • Seadusandlik
  • Täidesaatev
  • Kohtuvõim
  • Territoorium
  • Riigipiiriga piiratud maismaa
  • Territoriaal- ja siseveed
  • Õhuruum nende kohal
  • Maapõu nende all
  • Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid
  • Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all
  • Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes
  • Rahvas
  • Kodanikud
  • Kodakondsuseta isikud
    Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee , politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.
    Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõltudes riigivalitsemise vormist , poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest strurktuurist, ajaloolisest arengust jms)
    • Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused
    • Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad avaliku võmu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone
    Riigivõimu suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ( iseseisvus ) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatus)
    Faktiline suveräänsus – riigi suveräänsusel on relatiivne iseloom; enamik riike seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes määravad tema suveräänsuse tegutsemise piirid.
    Formaalne suveräänsus – riik vahtiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet
    Piiratud suveräänsus – võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (nt mingisse liitu või föderatsiooni astumisel)
    Suveräänne pole riik, kel pole võimalik välis- ega sisepoliitiliste asjaolude analüüsi alusel ise kujundada oma tahet ega väljendada seda oma nimel vastuvõetud otsustes.
    Riigivõimu ülimuslikkus – riigi territooriumil pole sellest võimust kõrgemat võimu ja riik ei jaga oma võimu kellegagi.
    Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu; see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus.
    • Riigipiiriga piiratud maismaa
    • Territoriaal- ja siseveed
    • Õhuruum nende kohal
    • Maapõu nende all
    • Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid
    • Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all
    • Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes
    Eesti riigipiir
    • Riigipiiri seadus – „.. katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum.“
      • Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel EV seaduste ning riikidevaheliste lepingutega, kusjuures Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere välispiir
    • Põhiseadus – Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega
    Eesti territoriaalmere laius – 12 meremiili (merealapiiride seadus).
    Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks.
    Haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust kooseisust, riigi ees seisvatest mitmesugustest konkreetsetest ülesannetest.
    Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks, linnadeks (Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus).
    Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kaht rolli:
    • Ühelt poolt on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks
    • Teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks ja subjektiks
    Demokraatlikes riikides on riigivõim rahva tahte väljendamise vahend ja riikide põhiseadused rõhutavad riigivõimu kuulumist rahvale.
    EV „ teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu“.
    Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi.
    Üldjuhul omandatakse kodakondsus kas sünniga või saadakse naturalisatsiooni käigus
    • Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse
    • Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused kehtestab riik seadustega.
    Tingimused, mis on kodakondsuse saamisel muutunud tavalisteks:
  • Paiksustsensus – nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud sedusega kindlaksmääratud aja
  • Kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus – isiklik avaldus
  • Ustavusvanne uuele riigile
    Paljudes riikides lisanduvad veel:
  • Keele tundmine
  • Riigi põhiseaduse tundmine
  • Võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada
  • Võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis
    Eesti:
    • Sünniga omandab kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik
    • Naturalisatsiooni korras on tingimused üldjoontes vastavad eeltoodud loetelule, kusjuures paiksustsensuse kestuseks on viiis aastat enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva ja üks aasta pärast seda
    • Vastavalt põhiseadusele ei tohi ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast
    • Erakondadesse võivad kuuluda ainult kodanikud
    • Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja KOV-des eeldab kodakondsust
    • Presidendiks võib saada vaid sünnijärgne kodanik
    Riikkondsus – üldmõiste, mis ühendab kodanikuks ja alamaks olemist (monarhias pole kodanikud, on monarhi alamad ).
    Riigi tunnustena on käsitletud ka teisi, nt riigilaenud ja – maksud , riiklik sümboolika , riiklikud tähtpäevad jms. Need tunnused, mille olemasolu riikidel ei saa eitada, ei ole aga esmase tähendusega ega riigi jaoks määravad.

    2. Võimude lahususe printsiip

    [ https://www.eesti.ee/est/mis_on_oiguse_printsiibid/ ]
    Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks:
    • traditsiooniline võimude lahusus
    • personaalne võimude lahusus
    Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust.
    • Seadusandlik võim kuulub parlamendile
    • täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse)
    • kohtuvõimu teostavad kohtud
    Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni (seadusandlikku funktsiooni). Selline valitsuse õigus peab tulenema põhiseadusest ja põhiline seadusandlik funktsioon peab jääma parlamendile. Võib olla ka vastupidi. Seadusandlikule võimule on antud mingis osas täidesaatva riigivõimu funktsioonid. Näiteks põhiseaduse § 65 punktide 7 ja 8 alusel nimetab Riigikogu Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. On vajalik, et iga võimuharu peab tegelema oma põhifunktsiooniga ning teiste funktsioonide täitmine peab olema kooskõlas põhiseadusega. Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega.
    Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt.
    • Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse
    • § 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis.

    3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68)


    Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
    Õigusaktid võivad olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed, sõltuvalt neis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad.
    Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid – igal neist oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate organite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud.
    Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt – suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele; sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme.
    • Õigusnormide sisaldumine õigusaktis on normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium . Nende olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi , mistõttu teda nimetataksegi õiguse üldaktiks
    • Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse ka õigustloovaks aktiks
    • Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus.

    Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt – annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile .
    • Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad iseloomult õiguse rakendamise aktid
    • Nt kohtuotsused , ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad , autasustamise või armuandmise otsused jms üksiksubjekti puudutavad aktid

    Seadus – normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel)
    • Seaduse kõrgeim juriidiline jõud tuleneb seadusi vastu võtva riigiorani kohast riigiorganite süsteemis.
    • Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas – tagatakse seaduste ülimlikkus

    Seadused jagunevad:
    • Põhiseadusriigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid
    • Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis; Eestis võetakse vastu vaid Riigikogu koosseisu häälteenamusega
    • Lihtseadused – moodustavad seaduste põhimassi ja on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend; võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega – Riigikogus vajalik poolthäälteenamus

    Seadusandliku protsessi staadiumid:
  • Seaduse algatamine
  • Seaduseelnõu arutamine
  • Seaduse vastuvõtmine
  • Seaduse väljakuulutamine
  • Seaduse avaldamine

    4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)


    Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
    Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe (lühidalt öeldes)
  • Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel – õigusnormita ei saa tekkikda suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom; õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu ja selle subjektide õigusliku seisundi
  • Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu – ü kehtestab mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli ja annab selle suhte abstraktsetele subjektidele (nt ostjale ja müüjale) mingid kindlad õigused ja paneb paika kohustused
  • Õigussuhe on isikutevaheline seos, mille säilimise tagab riik – kuna riik kehtestab õigusnormid , siis jälgib ta ka nende täitmist ehk õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist; riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite abil
  • Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu – õigussuhete pooled on igal üksikjuhul konkreetsed isikud, nad on alati nimeliselt kindlaks määratud; õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahe- või ühepoolselt
    Õigussuhte struktuursed elemendid
  • Õigussuhte subjektid eht suhte pooled
  • Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte omavahel seovad
  • Õigussuhte objekt materiaalse või mittemateriaalse hüve näol, millele on üheaegselt suuatud suhte subjektide huvi ja mille tõtu nad seovad end õiguste ja kohustustega

    5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)


    Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
    Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega . Lõppeb surmaga. Üldiste õiguspõhimõtete järgi kõigil riigi kodanikel ühesugune. Pole võimalik piirata ega ära võtta, õigusvõimest ei saa ka vabatahtlikult loobuda .
    Teistes õigusharudes võib seadusega kehtestada ka õigusvõime piiranguid, mis võivad olla
    • Looduslikud – vanus, sugu, töövõimetus
    • Karistatavadvangistus , arest , teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine
    • Teatavate õigussuhete sobimatusest tulenevad – keeld Riigikogu liikmel ja Vabariigi Valitsuse liikmel töötada muus riigiametis

    Teovõime
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #1 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #2 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #3 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #4 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #5 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #6 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #7 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #8 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #9 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #10 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #11 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #12 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #13 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #14 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #15 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #16 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #17 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #18 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #19 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #20 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #21 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #22 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #23 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #24 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #25 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #26 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #27 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #28 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #29 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #30 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #31 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #32 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #33 Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused #34
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Katrinza Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    54
    doc
    Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
    22
    docx
    Õiguse alused-Kordamisküsimused
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted
    44
    doc
    Õiguse alused eksami konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun