Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Õiguse Alused kordamisküsimused (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused ?
  • Millised on riigivalitsemise vormid ?
  • Millised on riikliku korralduse vormid ?
  • Mida mõistetakse poliitilise reziimi all ?
  • Mis on riigi funktsioonid ?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ?
  • Kuidas liigitatakse riigiorganeid ?
  • Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik ?
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika ?
  • Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed ?
  • Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust ?
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogolist ja loomuõguslikku käsitlust ?
  • Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust ?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine ?
  • Milline norm on sotsiaalne norm ?
  • Kuidas määratleda õigusnormi mõistet ?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur ?
  • Miks just selline ?
  • Mis on õigusnormi hüpotees ?
  • Kuidas hüpoteesi liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon ?
  • Kuidas neid liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon ?
  • Kuidas sanktsioone liigitatakse ?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks ?
  • Mis on õigusharu ?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse ?
  • Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga ?
  • Mis on õigussüsteem ?
  • Mis on õigusperekond ?
  • Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda ?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse ?
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes ?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem ?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad ?
  • Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus ?
  • Missugune on Eesti Vabariigi (EV) normatiivaktide süsteem ?
  • Milliseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis ?
  • Milliseid õigusakte annavad kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud ?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord ?
  • Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud ?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses ?
  • Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid ?
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest ?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur ?
  • Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt ?
  • Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad ?
  • Mis on õigussuhte objekt ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid ?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid ?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamiseprotsess ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte ?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest ?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks ?
  • Mis on õigusrikkumise objekt ?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Mis on juriidiline vastutus ja milline on tema seos riigi sunniga ?
  • Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ?
  • Mida hõlmab riigiõigus ?
  • Mis on riigiõiguse allikad ?
  • Mis on põhiõigused ?
  • Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata ?
  • Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus ?
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele ?
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid ?
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad ?
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted ?
  • Kes on avaliku halduse kandjad ?
  • Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod ?
  • Millised on tsiviilõiguse printsiibid ?
  • Mis on õigusvõime ja teovõime ?
  • Kes on avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse ?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja- kohustused ?
  • Mis on tehing ja millised tehingud on tühised ?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus ?
  • Mis on tingimuslik tehing ?
  • Millal lõpeb volitus ?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid ?
  • Millised on nõude aegumistähtajad ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust ?
  • Mida tähendab tagasisaade ja edasiviide ?
  • Millist õigust kohaldatakse füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel ?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse füüsilise isiku õigus- ja teovõimele ?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule ?
  • Millise õiguse järgi määratakse asjaõiguse tekkimine ja lõppemine ?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule ?
  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt ?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel ?
  • Mis on valdus ja kuidas ta tekib ?
  • Mis on omand ja millised on selle liigid ?
  • Kuidas tekib ja lõppeb vallasomand ?
  • Mis on reaalservituut ?
  • Kuidas ta tekib ja lõppeb ?
  • Mis on iskilik kasutusõigus ?
  • Mis on hoonestusõigus, tema ulatus ?
  • Kuidas ta tekib ja lõppeb ?
  • Mis on registerpant ?
  • Kuidas toimub transpordivahendite pantimine ?
  • Mis on kommertspant ?
  • Kuidas see seatakse ja kuidas see lõppeb ?
  • Mis on õiguste pantimine ?
  • Mis on hüpoteek ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine ?
  • Mis on ühishüpoteek ja mis on kohtuhüpoteek ?
  • Mida reguleerib Võlaõigusseadus ?
  • Millele kohaldatakse VÕS seaduse üldosa sätted ?
  • Mis on võlasuhe ?
  • Millest see tekib ?
  • Mis on tsiviilõiguse allikad ?
  • Mis on eelleping ?
  • Mis on lepingute siduvuse põhimõte ?
  • Mis on kohustuse rikkumine ?
  • Mis on kõrvalkohustused ?
  • Mida tähendab ettevõtte üleminek ja kuidas see toimub ?
  • Mis on müügileping ?
  • Mis on üür ja kõrvalkulud ?
  • Mis on laenuintress ?
  • Millised on äriühingute juhtimisorganid ?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord ?
  • Mida reguleerib pankritiseadus ?
  • Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse ?
  • Kes on pankrotivõlgnik ja kes on pankrotivõlausaldaja ?
  • Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus ?
  • Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses ?
  • Millest moodustub pankrotivara ?
  • Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses ?
  • Kuidas toimub pankrotivara valitsemine ?
  • Kuidas pankrotimenetlus lõpeb ?
  • Mis on kompromiss pankrotimenetluses ?
  • Mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Mis on saneerimine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus algatatakse ?
  • Millised on saneerimisnõustaja ülesanded ?
  • Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse ?
  • Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad ?
  • Mida reguleerib pärimisseadus ?
  • Mis on pärimisõigus ?
  • Kuidas toimub pärimine seaduse järgi ?
  • Milline on abikaasa seisund pärijana ?
  • Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi ?
  • Mis on annak ja selle ese ?
  • Mis on sihtkäsund ja selle ese ?
  • Mis on sihtmäärang ja selle ese ?
  • Kes on testamenditäitja ?
  • Millised on testamenditäitja kohustused ?
  • Mis on testament ja millised on testamendi liigid ?
  • Mille poolest erineb pärimisleping testamendist ?
  • Mis on pärandi avanemine ?
  • Kuidas saab pärandist loobuda ?
  • Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus ?
  • Kuidas toimub testamendi täitmine ?
  • Kes on kaaspärija ?
  • Milles seisneb pärandvara ühisus ?
  • Mida reguleerib perekonnaseadus ?
  • Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed ?
  • Millised on abikaasade võimalikud varasuhted ?
  • Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus ?
  • Mida reguleerib töölepingu seadus ?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos ?
  • Mis on tööleping ?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus ?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused ?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping ?
  • Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla ?
  • Millised on töötaja kohustused ?
  • Millised on tööandja kohustused ?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sülmida ?
  • Kuidas saab töölepingut muuta ?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused ?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda ?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse ?
  • Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine ?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse ?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis ?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust ?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse ?
  • Kuidas toimub töö tasustaminbe eritingimustes ?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale ?
  • Mis on töölähetus ?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine ?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused ?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded ?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine ?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle ?
  • Mis on individuaalne töövaidlus ?
  • Kes lahendab töövaidlusi ?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks ?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada ?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid ?
  • Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine ?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis ?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded ?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid ?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel ?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel ?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus ?
  • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele ?
  • Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust ?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu ?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost ?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ?
  • Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata ?
  • Millised on süüteost osavõtu vormid ?
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik ?
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid ?
  • Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele ?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi ?
  • Millised on karistused väärteo eest ?
  • Kes lahendavad väärteoasju ?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg ?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus ?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus ?
  • Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad ?
  • Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded ?
  • Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab ?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus ?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid ?
  • Millised on kohtunike kohustused ?
  • Millised on kohtunike sotsiaaltagatised ?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus ?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel ?
  • Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks ?
  • Millega tegeleb õigusteadus ?
  • Millised on õigusteaduse harud ?
  • Kuidas seonduvad selle jaotusega mõisted "ius non scriptum" ja "ius scriptum" ?
  • Millest koosneb õiguse idee ?
  • Kuidas defineerida õiglust ?
  • Milline on õiguse ja õigluse seos ?
  • Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord ?
  • Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks ?
  • Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel ?
  • Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus ?
  • Mida tähendab, et õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid ?
  • Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel ?
  • Kuidas defineerida õiguskindlust ?
  • Mida peab õiguskindlus tagama ?
  • Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus ?
  • Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus ?
  • Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte ?
  • Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel ?
  • Mis on legaaldefinitsioon ?
  • Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid ?
  • Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine ?
  • Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia ?
  • Mida oodatakse juristilt ?
  • Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses ?
  • Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel ?
  • Kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem ?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne ?
  • Millised on tarbija põhiõigused ?
  • Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem ?
 
Säutsu twitteris
Õiguse Alused:
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium , millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik- esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia ­ on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. F. Vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president .
a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik ­ kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik ­ kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud.
G. Sotsialistlik vabariik ­ seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon . H. Nõukogude vabariik ­ seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik ­ kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust.
3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik ­ on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut . M. Föderatsioon ehk liitriik ­ on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid ). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid ­ on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia ­ kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel . (nt. Korsika , Ahvenamaa jne).
4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise reziimi põhitüübid on demokraatlik, autoritaarne ning totalitaarne reziim. ( lisa lk 24)
5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliu ja poliitilise iseloomustuse . Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis - kasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon.
6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks.
7. Riik ja õgus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe .
8. Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik ? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tsgsb indiviidi õigste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik on riigikorra koraldus , mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust.
9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon , poliitika aga ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid . Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus aga ka riigi poliitika teostamise vahend.
10. Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga , nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena.
12. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Õigus on: käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, väjlendab riig tahet, üldkohususlik normide kogum, täitmist tagatakse riigisunnijõuga.
13. Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogolist ja loomuõguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele
14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, sugukonna käitumist juhtisid tavad, eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud (erinevalt riigivõimust).
15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine on inimeste käitumisele piirde kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist.
16. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalse regulatsiooni eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Team puuduseks aga tuleb läbitöötada lõpmata paljukongreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osaetandab lahendaja suva. Normatiivne regleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust ning vähendades juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.
17. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimsete käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga)
18. Sotsiaalseid norme võib liigendada erinevatest alustest lähtudes. Põhilised on: moraalinormid ; korporatiivsed normid; tavad ja traditsioonid; religiossed normid; välise kultuuri ehk kombestiku normid; õigusnormid.
19. Sotsiaalse normi alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: on inimese käitumise reegel on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arenguga tasemega.
20. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse ssubjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) ­ vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti mängureeglitele.
22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteesi liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abilnormi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Kongreetse astme järgi eristatakse kasulikke ja abstraktseid hüpoteese. Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese.
23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad . Käitumise määratlemise astme järgivõivad dispositsioonid olla kas absoluutsed või suhteliselt määratletud. Õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehkkäsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone.
24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjustusevahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendavate vahendite iseloomu ja nenede rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, disiplinaar- ja varalisi e. tsiviilõiguslikke sanktsioone. Määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioone liht- ja alternatiivsseteks sanktsioonideks.
25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid väljendadakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes . Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetava käitumismudeli adekvaatselt edasi selle adressaadile, isikutele, kellele see käitumismudel on ettenähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisaltuvaid norme.
26. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. 27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Õigusnormide õigusharudesse liigitamise kriteeriumideks on õigusliku reguleerimise objekt ja meetod.
28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autoritaarne reguleerimismeetod vastandina autonoomsele (õigussuhte objektid on võrdsed) loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (nt. avalik õigus, riigi valitsemine).
29. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist sa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
30. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
31. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
32. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile. Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekonda iseloomustab madalam abstraktsuse aste kui romaani-germaani perekonda, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent.
34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigusesse kuuluvad: perekonnaõigus, tööõigus, tsiviilõigus. Avalikku õigusesse kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kriminaalprotsessi õigus, finantsõigus, tsiviilprotsessiõigus
35. a. ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks
Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus, haldusõigus (laieneb veel omakorda materiaalne, formaalne ,), kriminaalõigus (materiaalne, formaalne), protsessiõigus (laieneb tsiviilprotsessiõigus, kriminaalprotsessiõigus), finatsõigus.
b. kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa
Õigus laieneb eraõiguseks ja avalikuks õiguseks Eraõigus: Laieneb tsiviilõiguseks mis omakorda tsiviilmenetlusõiguseks (sh tsiviiltäitemenetluseks, asjaõiguseks (laieneb maaõiguseks), võlaõigus (laieneb tööõiguseks), pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Avalik Õigus: Riigiõigus, finantsõigus, haldusõigus (jaguneb omakorda haldusmenetlusõiguseks), Rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus (jaguneb omakorda kriminaalmenetlusõigus, sh kriminaaltäitevmenetluseks) (lk 26)
c Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Vaatamata paljudele erisustele tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks.
36. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava (tekkis ürgühiskonna imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite rakendamise . Õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne , kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevadi suhteid.), juristide arvamus (ehk õigusteadus etendas õigust tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas, kus mõned juristid said anda tsiviilvaidlustes arvamusi , mis olid kohtutele kohustuslikud.), kohtu- ja halduspretsedent (saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu jägrmiste samasisuliste asjade lahendamisel.), leping ja normatiivne akt (leping pole üldjuul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kinldaks lepingupoolte konkreetsed kohustused ja õigused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega; normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid.).
38.Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (e. primaarset ) ja teisest (e. sekundaarset ) õigust. ELi esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Lepingud liigitatakse: 1. ühenduse asutamilepinguteks (nt. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping ); 2. riikide liitumislepingud; 3. olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt. 1992.a Maastrichti leping EL loomiseks); 4. eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused.
EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. ELi teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. ELi institutsioonid (Eur.Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament , Eur. Komisjon , Eur. Kohus) annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse moodustavad määrused (kõige kõrgema juriidilise jõuga), direktiivid (kõige olulisemad õigusaktid), otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid . 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad ? Kohustavad õigusaktid kõikidele liikmesriikidele on määrused ja direktiivid. Otsused, soovitused ja arvamused on suunatud konkreetsetele subjektidele, kas siis riigile, organisatsioonile või üksikisikule, ning on ainult temale kohustavad.
40. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus? Üldakt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi , mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Samas nimetatakse ka üld- ehk normatiivakti õigustloovaks aktiks , kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Üksikakt ehk mittenormatiivakt on selline akt, mis annab subjektiivseid (antud objektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektidele või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Üksikaktiks on nt. kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, armuandmise otsused jms.
41. Missugune on Eesti Vabariigi (EV) normatiivaktide süsteem? Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus ­ s.o. normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadustek 42. Milliseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seadusloome etappideks on: 1. seaduse algatamine; 2. seaduseelnõu arutamine ; 3. seaduse vastuvõtmine; 4. seaduse väljakuulutamine; 5. seaduse avaldamine. Seaduse algatamine on teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks. Teiste isikute poolt algatatud seadusi ei ole Riigikogu kohustatud läbi vaatama. Seaduseelnõu arutamine toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajadusel ja seaduses ettenähtud juhtudel ( riigieelarve ) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil . Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Tänapäeval on seaduse väljakuulutamine tema jõustumise eelduseks, teiselt poolt on see riigipeale antud võimalus kontrollida parlamendis vastuvõetud seaduse otstarbekohasust, juriidilist ja seadustehnilist kvaliteeti. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine. Seaduse avaldamine on seaduse kehtimise eeltingimuseks. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes ­ Riigi Teataja . Vastavalt selle nõuetele avaldatakse seadus Riigi Teatajas 7 tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates (pärast väljakuulutamist kehtestatud korras). Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva.
44. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Vabariigi Valitsus teostab igapäevast riigijuhtimist, täites parlamendi suuniseid. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda ,,seaduse alusel ja täitmiseks". Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üldküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha jne.). Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt ,,Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelvalve teostamiseks", kehtestab aga nõude, et määrus peab viitama selle andmise aluseks olevate seaduse sättele. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister , asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui ka korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Määrus on juriidiliselt jõult seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. 45. Milliseid õigusakte annavad kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud?
Põhiseaduse järgi korraldavad ja otsustavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldusele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär. 46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord? Seadus jõustub 10. (kümnendal) päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Mahukamate ja suurema tähtsusega seaduste korral on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses, kusjuures seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse pikem ajavahemik (mõnikord mitu kuud). täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste üldaktide jõustamiseks etenähtud kord on mõneti teistsugune. Vabariigi valitsuse ja ministri määrus jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teisiti. Üksikaktide lõpliku vormistamise ja jõustumise vahele ajavahemikku ei jäeta. Üldprintsiibina jõusunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Normatiivakti lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Kui uus akt ei kehtesta vana kehtetuks, on tegu kollisiooniga. Selle lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1. kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt; 2. kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt;
3. kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja tema erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 47. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit : 1.tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi; 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte , mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. 49. Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid (kodakondsuseta isikud), bipatriidid (kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ja kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse (kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Inkorporeerimise korral ei toimu sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadlusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega töötatakse kodifitseerimisel materjal läbi ka sisuliselt. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust (nt. seadustik või määrustik). 51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise taga riik. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Lihtsustatult: õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte pooled 2)subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused 3) õigussuhte objekt. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Isiku õigussubjektsuse moodustavad... Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest.
54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Õigussuhe on suhe, milles subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja subjektiivsete juriidiliste kohustustega. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr. Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormil. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr.
55. Mis on õigussuhte objekt?
Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed, kuid samuti võivad olla mittemateriaalsed väärtused, nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. Vaatamata objektide paljususele, ühendab neid kõiki üks tunnus ­ nad on suhte subjekti jaoks hüveks, nad rahuldavad üksikisikute või organisatsioonide vajadusi.
Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhetesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õigusepärase käitumisega, õiguse realiseerimisega . Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. 57. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sündmus on selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Tegu on tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus , käitumisakt. Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega õiguspärasteks ja õigusevastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. a) juriidiline akt ­ selline käitumine mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele . b) juriidiline toiming ­ toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest. c) juriidilise resultaadiga tegu ­ käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele. Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi. Õiguslike tegude järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigusloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte.
58. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus?
Lihtakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu. Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid. Juriidiline ehk faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes. Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. 59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse tealiseerimise kolme vormi: 1. õigusnormide nõuetest kinnipidamine ; 2. õigusnormide kasutamine; 3. õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises selles, et subjekt kitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt. esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Keelavate normide täitmisel peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest, nt. mootorsõiduki juhina mitte ületama lubatud piirkiirust. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teataval viisil käituda. See toimub igapäevases tegevuses (nt. isikliku omandi hulka kuuluvate esemete kasutamine, töötasu saamine). Paljudel juhtudel saab aga isik oma õigusi kasutada vaid juriidiliselt vormistatud aktide kaudu ( kinnistu ost-müük, pärandamine, laenu võtmine või ­andmine jms). Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.). Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks , sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse . 60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest ? Õiguse realiseerimise vajadus tekib: 1. kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms); 2. õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamine võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms); 3. kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kahaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Oma sisult seisneb õiguse rakendamise individuaalse õigusakti ehk üksikakti ehk õiguse rakendamise akti andmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (pannakse talle uusi või vähendatakse või muudetakse vanu ülesandeid või määratakse karistus ). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormid elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures lahendatava juriidilise asja kõiki aspekte . Õigusnormi rakendamine nõuab riigiorganilt sageli ulatuslikku organiseerivat tegevust, mis mõnikord peab toimuma erilises, seadusega ettenähtud vormis. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormdie realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 61. Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamiseprotsess? Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevadi staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega etappe. Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. See staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele. Kuigi teo lõplik õiguslik kvalifikatsioon võidakse anda hiljem otsuse tegemisel, määratakse sellele staadiumil kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiilne alus. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks ja tagamiseks peab tähelepanelikult ja kriitiliselt analüüsima kasutatavat õiguslikku materjali. Vajadusel toimub sellel õiguse rakendamise staadiumil ka õiguse tõlgendamine, mille käigus mitmesuguste võtete kasutamisega tehakse kindlaks õigusakti tegelik sisu. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. 62. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse , põhistatuse, otstarbekohasuse ja õigluse seisukohalt? Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest. Seaduslikkuse nõude tagamiseks õiguse rakendamisel tuleb silmas pidada, et 1. õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit; 2. otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires; 3. õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast; 4. senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni . Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada; 5. kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest erinevast aspektist . 1. seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikide juriidilist tähendust omavatele suhetele. Seetõttu on seadusest kinnipidamine kõige otstarbekohasem tee selle eesmärgi saavutamiseks, mille seadusandja on püstitanud, ja õiguse rakendajal ei ole õigust hakata rakendamise kaudu vaidlustama seaduses kehtestatud regulatsiooni otstarbekohasust.
2. ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Seaduse kohaldamisele tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikulmalt. Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemides peab õigust rakendav organ lähtuma õigusest, ta ei saa juriidilise asja lahendamisel teostada väljaspool õigust asuvast õiglust, st õiglustt rakendatakse õiguse vahendusel. Õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. 63. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. Olulisema praktilise tähtsusega neist liigitustest on liigitus reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi ning akti välja andnud organite järgi. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi (kaitsvaid) akte. Regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid vorme. Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Neid kasutavad õiguse rakendamisel riigiorganid kas õiguslike vaidluste lahendamisel või karistuse kohaldamisel toimepandujd õigusrikkumise eest. Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1. seadusanliku võimu akte (nt. Riigikogu otsus); 2. täidesaatva riigivõimu akte (nt. Vabariigi Valitsuse korraldus, ministri käskkiri); 3. kohtuorganite akte (kohtuotsus); 4. kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne). 64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine, õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piiri. 65. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Igasugune käitumisakt, sõltumata tema suhtest õigusega, moodustub nelja elemendi ühtsusest. Need käitumise koosseisu elemendid on käitumise subjekt, käitumise subjektiivne külg, käitumise objekt ja käitumise objektiivne külg. 66. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene sõltumata tema seosest riigiga ­ nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriigi kodanik.
67.Midahõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad?
Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. süü 1) tahtlik : otsene või kaudne 2) ettevaatamatus : kuritegelik kergemeelsus või kuritegelik hooletus
68 Mis on õigusrikkumise objekt?
Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine.
69 Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus .
70 Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine , kohustuste kollisioon , eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kutsealase kohustuste täitmisel toime pandud tegu, oma õiguste teostamisele suunatud tegu, alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine.
71 Mis on juriidiline vastutus ja milline on tema seos riigi sunniga?
Juriidiline vastutus on retrospektiivse vastutuse üks liike. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale teoimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. 72.. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ? Õigusrikkumise neli rühma: Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu ­ tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest . Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Distsiplinaarüleastumine on tööõigusrikkumine. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. Haldusvastutus järgneb väärteole. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest.
73. Mida hõlmab riigiõigus? Riigiõigus hõlmab õigusnorme, mis määravad kindlaks riigi põhialused, kõrgemate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigi vastu suunatud põhiõigused.
74. Mis on riigiõiguse allikad? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus.
75. Mis on põhiõigused? põhiõigused kui riikliku õiguskorra olulised elemendid ühelt poolt ja teiselt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguse Alused kordamisküsimused #1 Õiguse Alused kordamisküsimused #2 Õiguse Alused kordamisküsimused #3 Õiguse Alused kordamisküsimused #4 Õiguse Alused kordamisküsimused #5 Õiguse Alused kordamisküsimused #6 Õiguse Alused kordamisküsimused #7 Õiguse Alused kordamisküsimused #8 Õiguse Alused kordamisküsimused #9 Õiguse Alused kordamisküsimused #10 Õiguse Alused kordamisküsimused #11 Õiguse Alused kordamisküsimused #12 Õiguse Alused kordamisküsimused #13 Õiguse Alused kordamisküsimused #14 Õiguse Alused kordamisküsimused #15 Õiguse Alused kordamisküsimused #16 Õiguse Alused kordamisküsimused #17 Õiguse Alused kordamisküsimused #18 Õiguse Alused kordamisküsimused #19 Õiguse Alused kordamisküsimused #20 Õiguse Alused kordamisküsimused #21 Õiguse Alused kordamisküsimused #22 Õiguse Alused kordamisküsimused #23 Õiguse Alused kordamisküsimused #24 Õiguse Alused kordamisküsimused #25 Õiguse Alused kordamisküsimused #26 Õiguse Alused kordamisküsimused #27 Õiguse Alused kordamisküsimused #28 Õiguse Alused kordamisküsimused #29 Õiguse Alused kordamisküsimused #30 Õiguse Alused kordamisküsimused #31 Õiguse Alused kordamisküsimused #32 Õiguse Alused kordamisküsimused #33 Õiguse Alused kordamisküsimused #34 Õiguse Alused kordamisküsimused #35 Õiguse Alused kordamisküsimused #36 Õiguse Alused kordamisküsimused #37 Õiguse Alused kordamisküsimused #38 Õiguse Alused kordamisküsimused #39 Õiguse Alused kordamisküsimused #40 Õiguse Alused kordamisküsimused #41 Õiguse Alused kordamisküsimused #42 Õiguse Alused kordamisküsimused #43 Õiguse Alused kordamisküsimused #44 Õiguse Alused kordamisküsimused #45 Õiguse Alused kordamisküsimused #46 Õiguse Alused kordamisküsimused #47 Õiguse Alused kordamisküsimused #48 Õiguse Alused kordamisküsimused #49 Õiguse Alused kordamisküsimused #50 Õiguse Alused kordamisküsimused #51 Õiguse Alused kordamisküsimused #52 Õiguse Alused kordamisküsimused #53 Õiguse Alused kordamisküsimused #54 Õiguse Alused kordamisküsimused #55 Õiguse Alused kordamisküsimused #56 Õiguse Alused kordamisküsimused #57 Õiguse Alused kordamisküsimused #58 Õiguse Alused kordamisküsimused #59 Õiguse Alused kordamisküsimused #60 Õiguse Alused kordamisküsimused #61 Õiguse Alused kordamisküsimused #62 Õiguse Alused kordamisküsimused #63 Õiguse Alused kordamisküsimused #64 Õiguse Alused kordamisküsimused #65 Õiguse Alused kordamisküsimused #66 Õiguse Alused kordamisküsimused #67
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 246 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tiidukas Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

piiramata monarhia, seisuslik, demokraatlik vabariik, sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, presidentaalne vabariik, autonoomia, välisfunktsioonidest, riigiorgan, loomuõigluslik käsitlus, dispositiivseid, euroopa söe, üksikaktiks, seaduse algatamine, algatamise õigus, seaduse väljakuulutamine, väljakuulutamise instituut, relatiivset, absoluutne veto, suspensiivne veto, seaduse avaldamine, kodifitseerimise tulemuseks, subjektiivne õigus, õigussuhte objektideks, lihtakt, ost, kolmas staadium, neljas staadium, liigitustest, jurisdiktsioonilised aktid, õiguspärane käitumine, juriidiline vastutus, tsiviilõigusrikkumine, distsiplinaarüleastumine, tsiviilõiguslik, puudutab elanikkonda, avalik haldus, õigusalases kirjanduses, koormava haldusega, haldusõiguse valdkonnas, punktides a, haldusmenetlus, elektrooniline asjaajamine, haldusorgan, õigusvõime, teovõime, aegumine, aegumistähtajad, kinnisasja omanik, vabakäeline müük, kohtuliku hüpoteegiga, käsirahalepingus, müügileping, vahetusleping, rentnik, liisinguandja, liisinguandja, finantsiisivõtja majandus, laenu intress, kindlustusjuhtum, soodustatud isik, elurendis, ülalpidamisleping, seltsileping, käsundusleping, tõõvõtuleping, tarbijatöövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, kontopidaja, ekspedeerimisleping, hoiuleping, ettevõtja, tegevusala, võrreldes täis, tulundusühistu, ärinimi, lühendit, eristatavusega, prokuura, sundlõpetamine, aktsia märkimine, aktsiad, aktsiakapitali vähendamine, ühingu ümberkujundamine, saneerimisnõustaja, saneerimine, seadusjärgsed pärijad, kolmes järjekorras, testament, nagu pärandist, testamenditäitjal, pärimisleping, pärandi vastuvõtmine, pärimistunnistus, üksikult tegutseda, testamenditäitja, abikaasadel, kaotatud, lk 9, tööandja, töökähetuse puhul, konsulteerimine, individuaalne töövaidlus, kollektiiv, usaldusisikul, lepitaja ülesandeks, karistusseadusel, kaasaaitaja, kohtuväline menetleja, süüteod, missugused süüteod, kohtunik, kohtunikukandidaat, kohtunikul, vaikimiskohustus, õigusteadus, õiglus, loomuõigust, üldtuntud, teooria puuduseks, subjektiteooria kohaselt, üksikjuhul, haldusaktideks, jurisdiktsiooniaktideks, spetsiaaldelegatsioon, õigusnormid, õigustus, absoluutsed õigused, konstitutiivsed õigused, isikuõigused, õiguse realiseerimine, protsessiõigus, subjektiivses osas, kumulatiivne konkurents, konsumtiivne konkurents, ajalooline tõlgendamine, objektiiv, ehtsad lüngad, richard nixon

Kommentaarid (6)

qwerty777 profiilipilt
qwerty777: finantsiisilepingust, -andjast ja -võtjast ei olnud vaid varem kuulnud... mõtlesid ehk kirjutada frantsiis?
03:26 09-01-2012
asuur profiilipilt
asuur: Päris hea konspekt, kuid kõigile vajalikele küsimustele ei vasta.
13:04 24-05-2012
Tiidukas profiilipilt
Tiidukas: frantsiis ikka jah,

aga palun, tore kui aidata saab
00:28 20-01-2012


Sarnased materjalid

269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
82
docx
ÕIGUSE ALUSED KT1
16
doc
Õiguse alused kordamisküsimused
17
doc
Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED
22
docx
Õiguse alused mõisted
88
doc
Õiguse alused konspekt
38
docx
Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun