Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Õigusõpetus informaatikutele konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on intellektuaalne omand ?
  • Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega ?
  • Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid) ?
  • Mis on kaitstud autoriõigustega ?
  • Kes võib olla teose autoriks ?
  • Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida ?
  • Millal loetakse teos üldusele suunatuks ?
  • Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse ?
  • Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega ?
  • Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteoste l ?
  • Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses ?
  • Mis on kaubamärk ja selle kasutamise eesmärk (kaubamärgi funktsioonid) ?
  • Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid ?
  • Mis on isikuandmed ?
  • Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja ja volitatud andmetöötleja ?
  • Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks ?
  • Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega ?
  • Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste, patendi, kaubamärgi ja litsentsilepinguga ?
  • Millise viisi valiksid oma tarkvara kaitseks, põhjenda ?
  • Mis on tarkvara patentide eelised ja puudused ?
 
Säutsu twitteris
  • Mis on intellektuaalne omand?
    Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele.
    Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta .
    Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf
    Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus. Eesti sai liikmeks 1994.a. ning WIPO asutamise konventsioon on seega Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
  • Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus)
    Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus saada talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitist.
  • Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega?
    Ülemaailmse Intellektuaalse omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artikli 2 (viii) kohaselt sisaldab intellektuaalne omand õigusi seoses:
    • Kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega;
    • Esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega;
    • Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades;
    • Teaduslike avastustega;
    • Tööstusdisainilahendustega;
    • Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega;
    • Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu,
    • ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades.

  • Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)?

    Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum
    Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega
    • Autoriõigustega kaasnevad õigused ( related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks

    Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
    • Tööstusomand : Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet ), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid

  • Mis on kaitstud autoriõigustega?
    Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused.
    Ehk siis autoriõigustega kaitstake kõiki loometegevuse tulemusel loodud resultaate, mis vastavad järgmistele tunnustele:
    Originaalne tulemus
    • teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus;
    • kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses;
    • kuid kaitstav teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritud, puht-tehniliselt teostatud või kohandatud või äratuntavalt sarnane juba olemasolevate teostega;
    • Autori enda individuaalne lähenemise ja loominguline panus peavad olema ühiskonnale selgelt tajutavad;
    • Teose ühiskondlik väärtus, eesmärk, konkreetne väljendusvorm jms kriteeriumid ei ole kaitse saamiseks olulised.
    Teos on loodud kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas –
    • tehnika valdkond on autoriõiguse kaitse alt välistatud
    • autoriõigustega ei saa kaitsta näiteks hoone originaalselt kanalisatsiooni- elektri- või veevärgisüsteemi. Uusi tehnilisi lahendusi on võimalik kaitsta tööstusomandi õigustega, nt patendi või kasuliku mudeliga (olenevalt leiutise astmest).
    Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis
    • Vorm - Nt audio - või videosalvestis, noot esitus vms
    • Looming peab olema objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme abil).

    Autoriõigused ei laiene :
    1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
     2) rahvaloominguteostele – rahvaloomingut võib kasutada oma loomingu alusena. Nt anekdoot on vaadeldav ühe rahvaloominguteose liigina ning selle täiendamine või edasine levitamine on vaba;
    3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
     4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
     5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne) – siia loetellu ei kuulu nt rahatähed;
    6) päevauudistele;
    7) faktidele ja andmetele;
     8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
  • Autoriõiguste ajaline kehtivus
    AutÕS § 38 lg 1 - Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud.
    Erandid (sätestatud AutÕS § 39-42):
    AutÕS § 39 ühise autorluse korral - Autoriõigus teosele , mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega (§ 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.
    AutÕS § 40 - Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid.
    AutÕS § 41 - Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), töökohustuste täitmise korras loodud teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), audiovisuaalsele teosele (70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma) ja jätkuväljaandele (kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist)
    AutÕS § 44 lg 1 -  Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
    AutÕS § 44 lg 2 - Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise.
  • Autoriõguste jagunemine.
    Autori isiklikud õigused
    • On autori isikust lahutamatud
    • Ei saa tehinguga loovutada ega ka müüa
    • Saab litsentsida ehk anda teisele isikule kasutamiseks loa (peaks alati igas autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse)
    Miinimumstandard tuleneb Berni konventsiooni artiklist 6bis:
    Liimesriigid peavad võimaldama autorile nõuda autorlust teosele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust.
    Mandri-Euroopa riigid garanteerivad ulatuslikuma autoriõiguste kaitse kui Berni konventsioon
    Eesti AutÕS § 12 lg 1 sätestab autori õigused (õigus teose autorlusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teose tagasi võtmisele ja õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt).
    Autori varalised õigused
    • On üleantavad:
    • Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa
    • Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse).
    • AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.
    • AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata.
    • Erand : AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine)
    • AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega:
    • Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.
    • Erandid: AutÕS § 24 Arvutiprogrammi vaba kasutamine ja § 25 Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine

  • Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus).

  • Varalised õigused sisaldavad reegleid teose kasutamise, müümise, rentimise ja muude tegevuste kohta, millest võib saada rahalist tulu. Isiklikud õigused määravad kindlaks teose autori ning selle, et teos on temast lahutamatu, et nt raamatule ei saa teise autori nime panna.
  • Kes võib olla teose autoriks?
    Teose autoriks võib olla ainult füüsiline isik.
    • Autorlust eeldatakse, ehk isik, kelle nimi on kantud teosele loetakse selle teose autoriks.
    • Autorluse vaidlustamisel lasub tõendamiskoormis vaidlustajal ehk vaidlustaja peab tõendama, et teosele kantud isik ei ole autor.

    Autoriõigused võivad kuuluda kas tervenisti või osaliselt:
    Autorile endale
    Mitmele autorile korraga
    Tööandjale
    Filmi produtsendile
    Füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos
    Isikule, kellele autor autorilepingu alusel:
    Loovutab oma õigused
    Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents)
    Riik seaduses ettenähtud juhtudel
    Pärimisel
  • Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida?
    Autoriõigus teosele tekib teose loomisega.
    • Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.
    • Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
    • Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena.

  • Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel?
    Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele.
    AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui:
    • teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada;
    • Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist;
    • See on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldususele avatud.
    Teose avaldamiseks ei loeta:
    • draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose esitamist ,
    • audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist,
    • kirjandus- ja kunstiteose
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetus informaatikutele konspekt #1 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #2 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #3 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #4 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #5 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #6 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #7 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #8 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #9 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #10 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #11 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #12 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #13 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #14 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #15 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #16 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #17 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #18 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #19 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #20 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #21 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #22 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #23 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #24 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #25 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #26 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anete hallas Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    44
    doc
    Õigusõpetuse kordamine
    34
    docx
    Õiguse eksam
    55
    docx
    Õigusõpetus II kt konspekt
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    13
    docx
    Õigusõpetus Infotehnoloogidele eksami kordamisküsimuste vastused 2016K
    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt
    16
    docx
    Õigusõpetuse konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun