Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE. (1)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS
ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE
Enesejuhitud õpiprojekt
Lende Saluvee EKL-1kõ
Eesmärk:
  • Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses.
Õpieesmärgid:
  • Uute teadmiste omandamine.
  • Enda silmaringi laiendamine.
  • Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele.
  • Enda kui õppija analüüsimine.
    Sissejuhatus.
    Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks.
    Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajalik vähemalt viie eelduseolemasolu:
  • Eesmärgikindlalt ja otstarbekalt tegutsevad isikud- juhedaja ja osalejad.
  • Vahendid meetodi rakendammiseks.
  • Eeskirjad ja reeglid meetodi rakendamiseks.
  • Ressursid meetodi tulemuslikuks rakendamiseks (piisav ajavaru jne.)
  • Juhedaja oskused protsessi juhtida.
    Kuna õppemeetod on vahend eesmärkide saavutamiseks, algab meetodi valimine õppija vajadustest lähtuva eesmärgi püstitamisest. Eesmärgid peaksid peegeldama põhilist nihet, mida tulemuslikkuse korral oleks vaja saavutada õppija käitumises, teadmistes, arvamustes mõtteviisis, hoiakutes jne.
    Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid
  • Aktiivne, keskkonnast sõltuv: rühmatöö, kaksikomando, juhtumi analüüs.
  • Passiivne, keskkonnast sõltuv õppija: loeng, seletus, juhedamine .
  • Passiivne, keskkonnast sõltumatu õppija: iseseisev töö juhendi alusel, töö tekstiraamatuga.
  • Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine , ise avastamine, projekti koostamine ja teostus.
    Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid kasutanud koolis oma aine õpetamisel ning ka ülikoolis rakendatakse eid meie peal).
    Aktiivne õppimine on õppija motiveeritud, tahteline, eesmärgipärane vaimne või füüsiline tegevus õppimise kaudu realiseeritva eesmärgi saavutamiseks.
    Aktiivõppe kasutegurid täiskasvanuõppes:
    • Tagab protsessi õppijakesksuse.
    • Võimaldab saada ühist kogemust, mis liidb õpperühma nii tegevuslikult kui ka emotsionaalselt.
    • Suurendab õppijate huvi ja õpimotivatsiooni.
    • Võimaldab kasutada õppijates enestes peituvat potensiaali- kogemusi, eelnevaid teadmisi, rakendada sotsiaalseid oskusi.
    • Arendab kommunikatiivseid ja koostööoskusi.
    • Võimaldab tõsta õppijate vastutust õppe tulemuslikkuse eest.
    • Mõjutab õppijate hoiakuid ja suhtumisi.
    Õppemeetoditest rääkides peetakse sageli silmas n-ö puhtaid meetodeid . Tegelikkuses leiavad puhtad meetodid rakendamist suhteliselt harva. Enamasti on erinevad õppemeetodid omavahel läbi põimunud (integreeritud).
    Kuna õppemeetodeid on väga palju, valisin ma välja vaid väikese osa neist. Valikul lähtusin põhiliselt kolmest põhjusest:
  • kasutan ise meetodeid oma töös koolis,
  • ülikoolis on meetodeid õppejõudude meie kursusel kasutatud,
  • lihtsalt tundusid huvitavamad.







    Õppemeetodid
  • Loeng.
    Loeng on kõige enam levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses. Loeng kui õppematerjali esitamise meetod annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on hõlpsasti kombineeritav teiste õppemeetodite ja –vormidega ning kergesti kohandatav ajapiirangutele ja teistele nõuetele ( Krull , 2000).
    Loeng on teema süsteemne esitus, mis annab kuulajale ette loogilise struktuuri. Loeng sisaldab algallikate ülevaadet, nende kriitilise käsitkuse ja seonduvad kõrvalkäsitlused. Loeng loob raamiatiku iseseisvaks tööks.
    1.2 Köitev loeng
    Köitev loeng on informatsiooni vahendamine õpetaja poolt, kusjuures õppijat stimuleeritakse mõtlema esitatava üle ja oma seisukohti avaldama. Esitatakse nii fakte kui erinevaid seisukohti käsitletava teema kohta.
    Meetod on kasulik, kuna:
    • arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust (oskust hinnata kriitiliselt faktilist informatsiooni ja erinevaid seisukohti).
    • aitab leida sisemist seost õppimisega,
    • arendab õppija seisukohtade formuleerimise ja esitamise oskust,
    • arendab õppija argumenteerimisoskust.

  • Mõttega lugemine
    Mõttega lugemine on väga oluline õppimisoskus, millele toetuvad kõik teised õppemeetodid.
    Lugemine on teadmiste omandamise vahend. Seda kasutatakse kõigis ainevaldkondades. Eriti oluline on mõttega lugemine kriitilise (arutleva) mõtlemise võime arendamisel. Arutlemine lugemise ajal viib õppijad teadmistelt teadmisteni, võimaldab konstrueerida uut teadmist..
    Meetod on kasulik, kuna:
    • arendab faktide omandamise, mõistmise, analüüsimise, sünteesi ja hindamise oskust.
    • arendab kriitilise mõtlemise oskust
    Meetodi kasutamisel palutakse õppijal välja tuua probleem, mida teksti autor on püüdnud lahendada või käsitleda, tõlgendada autori võtmesõnu, tekstis kasutatud mõisteid ning termineid, tuua esile kõige olulisem tekstis jne. Mõttega lugemisel tehakse vahet teadmiste ja isikliku arvamuse vahel, argumenteeritakse põhjalikult oma otsustusi. Teksti kohta esitatud küsimustele vastamise kaudu arendavad õppijad mõtlemisoskusi. Vastuste kirjutamine aitab koondada tähelepanu. Kirjutamine aitab õppijal esitada oma mõtteid ja mõtteprotsessi ning ka mõtteid arendada. Arutelu käigus teksti üle saavad õppijad probleemidest paremini aru ja analüüsivad veel kord oma vastuseid teistelt õppijatelt kuuldud seisukohtade alusel.
  • Selgitus .
    Selgitus on vajalik kahtluse korral, vastuseks küsimustele. Selgituse abil põhjendatakse, kummutatakse jne tekkinud arusaamatusi ja kahtlusi . Selgitus esitatakse fakti või argumendi esitamise järel.
  • Ettekanne.
    Ettekanne on kindlal teemal koostatud referatiivne ülevaade sündmusele, tekstide, protsesside või nähtuste kohta.
  • Eksperiment .
    See on teaduslik katse, mille tulemuseks on üksnes eksperimentaalsete faktorite kohta.
    Võib öelda, et katse ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes.
    Katseks loetakse andmete kogumise tehnikat , kus luuakse teatud tingimused ja katsetatakse, mis saab. Samuti ei saa eksperimendiks nimetada 3-4 katse seeriat, mis on vähese eeluurimise ja teadmisteta teostatud ja kindla eesmärgita või on eesmärk pealiskaudne .
  • Õppimise lepingud .
    Õppimise lepingud aitavad õpetajal ja õppijal jagada vastutust õppimise eest. Õppimise leping annab veebipõhises õppes selgema ja täpsema ettekujutuse, mida oodatakse õppijalt ja vastupidi, millised eesmärgid ja nende saavutamise teed seab endale õppija ( Pitt , Clark, 2001).
  • Diskussioonid.
    Diskussioon on väga levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses. Diskussioon on vaidlus, mõttevahetus või arutelu, mida suunab
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #1 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #2 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #3 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #4 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #5 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #6 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #7 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #8 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #9 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #10 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #11 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #12 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #13 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #14 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #15 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #16 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #17 ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ednel Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Enesejuhitud õpiprojekt. Meetodeid kasutatakse täiskasvanute õppes, kuid sobivad ka koolitunni huvitavamaks muutmiseks.
    õppemeetodid , enesejuhitud õpiprojekt

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    RMP26 profiilipilt
    RMP26: Sisuliselt copitud http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5 ppimine:%D5ppemeetodid
    20:06 06-12-2012


    Sarnased materjalid

    50
    pdf
    Pedagoogiline psühholoogia
    13
    docx
    Pedagoogiline psühholoogia eksam
    68
    docx
    Arengupsühholoogia loeng
    70
    pdf
    Majandusalased uurimismeetodid
    7
    doc
    Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused
    15
    docx
    Õppe kavandamise kontrolltöö vastused
    55
    doc
    Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
    323
    doc
    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun