Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

ÕIGUSE ALUSED (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
ÕIGUSE ALUSED
Kordamisküsimused
  • Riigi ja õiguse tekkimine
    RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon , mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi.
    Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk , mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik.
    Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine
    2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel
    3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas.
    ÕIGUSE TEKKIMINE : Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues tavaõiguse
    2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist
    Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega.
  • Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
    Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased.
    (Pealik valiti isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste vastu. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel.)
  • Avalik võim (seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim)
    Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid (armee, politsei, luure ja vastuluure, vanglad – mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.)
  • Rahvas ja territoorium riigi tunnustena
    Riigi TERRITOORIUM on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse:
  • riigipiiriga piiratud maismaa osa
  • riigi territoriaal- ja siseveed
  • õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal;
  • atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid;
  • maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all;
  • kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all;
  • sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
    Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist , ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust ja riigi ülesannetest.
    RAHVAS (kodanikud ja kodakondsuseta isikud) täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks , teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Rahva riigivõimu subjektiks on riigiga seotud püsiva õigusliku kodakondsusega isikud.
  • Riigi mõiste.
    Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil toestab suveräänset võimu, on relvastatud, jagamatu ja ülimuslik.
  • Riigi funktsioonid.
    Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need tegevuse põhisuunad on objektiivse iseloomuga , st nende teostamine ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu.
  • Sisefunktsioonid(maksusüs., kohus, politsei, haridus ) – riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise, sotsiaalmajandusliku ja kultuurilis -kasvatuslikuse funktsioon ( omased kõikidele riikidele)
  • Välisfunktsioonid(riigikaitse, diplomaatia ) – kõige olulisem kõikidele riikidele läbi aegade on riigi kaitsefunktsioon, tänapäevases globaliseeruvas maailmas on suure tähtsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise objekti.
  • Riigiorganid ja nende liigitus.
    Riigiorganite süsteem on RIIGIAPARAAT ja see on iga riigi tähtsaim osa. Iga riigiorgan , täites temale seagusega pandud või seadusest tulenevaid ülesandeid, toimib samas riigiaparaadi kui riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina.
    SEADUSANDLIK – parlament (seaduste ja eelarve vastu võtmine)
    TÄIDESAATEV – valitsus ja KOV-id ( seadustest lähtumine ning seaduste elluviimine )
    KOHTUVÕIM – mitmeastmeline kohtusüsteem (õigusmõistmine)
    (Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.)
  • Riigivalitsemise vormid.
    Riigivõimu seesmised organisatsioonid , st kõrgemad riigivõimuorganid, nende ülesehitust, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Eristatakse riigipea institutsiooni järgi:
    MONARHIA on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on sõltumatu ja ainuisikuline riigipea.
  • Piiramatu/absoluutne monarhia (nt Vatikan , Monaco, Liechtenstein, Saudi- Araabia )
  • Piiratud/ konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik (nt kuningriigid Norra, Rootsi, Suurbritannia , Taani)
  • Parlamentaarne monarhia – monarhil vaid esindusfunktsioon
    VABARIIK on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president .
  • Presidentaalne vabariik – president korraga riigipea ja valitsusjuht, parlamendist sõltumatu (nt USA)
  • Parlamentaarne vabariik – parlamendi võimu ülimuslikkus, võimude lahusus , tasakaalustuse põhimõte (nt Itaalia, Eesti, Saksamaa, Austria)
  • Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.
    Riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus – näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.
    Unitaarriik ehk LIHTRIIK on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike.
    Föderatsioon ehk LIITRIIK on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. (nt USA)
  • Autonoomia
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    ÕIGUSE ALUSED #1 ÕIGUSE ALUSED #2 ÕIGUSE ALUSED #3 ÕIGUSE ALUSED #4 ÕIGUSE ALUSED #5 ÕIGUSE ALUSED #6 ÕIGUSE ALUSED #7 ÕIGUSE ALUSED #8 ÕIGUSE ALUSED #9 ÕIGUSE ALUSED #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SJohanna Õppematerjali autor

    Lisainfo

    50 kordamisküsimust koos vastustega.
    Näiteks:
    1. Riigi ja õiguse tekkimine
    2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
    3. Avalik võim (seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim)
    6. Riigi funktsioonid.
    13. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga
    14. Õigusriigi konstruktsioon
    27. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
    32. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime.
    34. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena.
    36. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded.
    46. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid.
    51. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused.

    õiguse alused , kordamisküsimused , vastused , juriidiline isik , õigus , õiglus , juriidiline vastutus , seadused , riigi , tekkimine , õiguse tekkimine , õigusriigi konstruktsioon

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    82
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT1
    24
    odt
    Õiguse alused
    32
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT 1
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    28
    doc
    ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
    9
    docx
    Õiguse alused
    43
    doc
    Õigusteadus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun