Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte (421)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Tõde ja õigus“ Anton Hansen Tammsaare I osa
I Vargamäele tulid uued omanikud - naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas ). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud.
II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu - nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla.
III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage , pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama , mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi (P) mehele kuube ei andnud.
IV Vargamäe tagaperes- perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga ) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma , Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha.
V Tehing- saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta „ei “- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks . Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas (kõrtsis) istus. Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse , P tahtsi et kraav oleks tema maal rohkem. Andres leidis et sellel ei ole vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks.
VI Nelipüha- selleks ajaks oli vili juba maas . Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne.
Nelipühade viimasel pühal käid Eesperes suurem müra, sest rahvas oli tulnud/mõned kutsutud pererahvast vaatama. Vastuvõtuga said noored hästi hakkama. Lõpuks toimus jälle ka rammu katsumine. Rahvas pidas kõige tugevamaks Tagapere sulast Kaarelit- mees pidi aga see kord tunnistama et uus peremees on ikka vägagi tugev ja tema vastu hetkel ei saanud. Lõpuks, peale mitmeid kaotatud katseid ütles ta et rammu saab katsuda ainult kõrtsis- ta lihtsalt ei tunnistanud et oli nüüd Andresele alla jäänud.
VII Nelipühade lõpetamine- Andres ja Krõõt said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja võib ka öelda et omadeks inimesteks. Tagapere, Aaseme, Hundipalu ja Eespere rahvas leppis kokku et sõnniku vedamise teevad nad see aasta ühiselt. Andres saatis oma sulase, tüdruku ja hobuse nende juurde appi, sest tema pidi sõnnikut hiljem vedama, siis kui ta hakkas seda tegema saatsid teised oma rahva appi. Ep oli aga probleem selles et sõnnikut oli väga vähe. Andres unistas et järgmisel aastal oleks seda väga palju. Krõõt oli aga töö lõpuks (õhtul) rahul sellega et tundis ennast lõpuks ometi perenaisena. Teispere sulane Kaarel ja tüdruk Mai vahel oli silmnähtav keemia. Mehele meeldis neiu väga aga ei julgenud seda välja öelda, tunded olid vastastikused. Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka ei visanud sattus vesi ikka ainult nende peale.
VIII Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul , lüpsad lehmad , saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha võttes kasvas sinna peagi uus asemele ja viljasaak oli ka kasin. Andres sai aru et tema maa on ikka väga kehv võrreldes tagapere omaga , millel põldudel polnud eriti kive, mulda oli palju, jõgi oli lähedal. Ta sai ka teada et kunagi oli sellel maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik . Algselt oli koha nimi Kuusiksaar aga peale seda kui üks mees hakkas sealt puid välja vedama(varastas) ja mets võsaga asendus sai koht nimeks Vargamäe (mees, kes seda tegi ütles mõisnikule et tuul murdis kuusiku maha). Sinna ehitati peale seda talu.
IX Muutused- suvel ei saadud erilist saaki- kaer , oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge
X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid , kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale nagu kui A kavatses aiaga loomade söögimaa ümbritseda- P tegi seda kohemaid. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere koer istus tihti Eespere uks taga- saunaeit ütle et sellel on kindlalt mingi põhjus. Mõne ajapärast toimuski midagi- lehmad ja sead olid Tagapere aiast sisse läinud (Pearu lõhkus aia ühest kohast ära), Krõõt sai nad aga oma kutsumise peale kokku ja pani nad aiaga ümbritsetud platsile, kus nad tavaliselt olid. Andres pahandas aga naabrimehe peale kui too ütles et ta naisel on tõesti ilus hele hääl ja et jäägi aina kuulama . Mees muutus kohe väga tõsiseks selle peale.
XI Esimene tüli- näha oli juba et elatakse teist aastat talus- sõnnikut saadi juba nii palju nagu eelmisel aastal loodeti. Põllud olid aga tühjad ja loomadel ei olndu kuskil rohtu süüa. Jaanipäeval muutus aga ilma paremaks ja rohi hakkas rohetama ja kiirelt kasvama, sellepärast pidid nad hakkama jälle rohkem tööd tegema. Peremees nagu ei maganudki millalgi- kui kõik vaatasid et ta silma oli kinni pannud loodeti et ta magab kuid hetk hiljem tõusis ta juba üles ja ruttas tööd tegema. Juss oli juba eelmine aasta väsinud kuid nüüd kui uus tüdruk Mari tuli püüdis ta rohkem tööd teha. Tihti lõõpisid nad kuskil ja narrisid teineteist. Mari ütles talle et too ei suudaks üle jõe ujuda- Juss läks seda aga kohe tõestama. Õnnetuseks tuli tal kramp kui hakkas tagasi ujuma - peremees viskas rõivad maha ja läks talle järgi. Noori ühendas see aga nüüd rohkem, sest nad olid silmitsi seisnud surmaga. Juss nägi Mari silmis esimest korda lapselikku hirmu. Peremehe arvamus poisist muutus ka sest ta nägi et Juss püüab rohkem tööd teha, ta pidas seda loomulikuks kuna too läks ju vanemaks ja arukamaks. Igapäevane töö edenes väga hästi. Kraav saadi ka valmis, aga siis ku Andres ja Pearu pidid koos vaatama minema kuidas esimene vesi sealt lastakse ei olnud Pearut kodus ja A koos Madisega avastas et tamm oli juba eest ära võetud. Tagapere loomad käisid ükspäev Eespere orases tallamas/söömas. Selle peale parandas Andres aiaaugu ära ega öelndu P-le midagi- mees sai aga vihaseks et keegi talle midagi ei öelnud. Varsti peale seda juhtus et A leidis oma hobused Tp maalt, mitu päeva oli nii järjest kuni sinna maani kui Pearu kutsus A oma hobuste järele. Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. Rääkis Krõõdale et ta on ikka hea ja väärt naine, kiitis peaaegu et teaevani teda. Mehe kohta ütles et too on kange ega jäta oma jonni .
XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi.
XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama. Tütre sünd tegi ta aga väga kurvaks sest mees tahtis ju poissi endale pärijaks aga jälle sündis tütar. Ta nuttis nii mis hirmus aga keegi ei näinud teda. Kui nad lapsega magasid tuli Andres koju ja ajas naise üles ja ütles et pole vaja muretseda et see ka tüdruk on- neil veel aega poegi saada. Samas oli aga mees pettunud sest naabril olid esimesed pojad ja töö tegemises läks neil paremini, olgugi et mees koguaeg kõrtsis istus. Ta ei saanud sellest aru kuidas selline asi võimalik on et tema teeb päev läbi tööd ja ei saa ikka asju valmis aga naabritel väga lihtne elu ja kõik korras. Krõõt nuttis üldse väga tihti-loomi söötes, lüpstes, last kiigutades, söögilauas jne. Mari ja Krõõt hakkasid arutama kuidas tüdrukul läheb. Neiu palus perenaiselt lasta neil sauna koos Jussiga elada- lubas ka tööl käia ja kõige eest tasuda oma tööga. Krõõt oli sellega nõus ja rõõmus noorte üle, hiljem kui nad sellest Andresele rääkisid oli mees ka poolt ja lubas neile korralikud pulmad pidada ja aidata korraldada. Õhtul olid noored väga rõõmsad ja rääkisid terve öö juttu.
XIV Karja-Mart- sellelgi suvel jäid Mari ja Juss tallu töölisteks sest neil endil polnud veel loomi ega ka täpsemaid plaane tehtud. Saunamees rääkis Pearule et varsti tuleb tal vist saunast lahkuda sest ühes talus ei saa ikka kaks saunameest olla. Ühel päeval nägi uus karjapoiss , et lepikualune on solinal vett täis ja teatas sellest Andresele. Too aga mõtles et poiss pole sellega harjunud. Siis ütles ta et mis kasu on kraavidest kui need on vett täis ja tammid on ees. Mees läks kohe asja uurima ja nägigi et tammid olid ette pandud. Nad vaidlesid Pearuga selle üle et nii ei tohi teha, aga too ütles et kraavid on tema maal nii et tema teeb mida tahab nendega. A läks koju kirve järgi- P-l oli aga hirm juba nahas et mis nüüd sisi juhtuma hakkab, kutsus oma sulase igaks juhuks sinna. Kui mõlemad mehed tagasi jõudsid olid tammid lõhutud ja mehed imestunud. Kodus sai A teada et Mart oli seda teinud- ültes talle et midagi kellelegi ei iitsataks. Pearu lasi uue tammi kohe ehitada- suurema ja tugevama kui eelmine. Ise jäi ta ka seda valvama kuid kui korra ära läks lõhkus Mart jälle tammi. See kord jäi ta aga vahele kuid viimaks lidus sohu kust Pearu teda kätte ei saanud. Järgminegi kord oli nii et poiss lõhkus tammi ära. Erinevus teise korraga oli see et peremees istus tammi juures vahti pidades, ta nägi et Mart läks hobustele järgi- selle peale läks ta maja ette päikese kätte magama ja lasi end üles ajada kui poiss peaks hobustega tagasi jõudma- seda aga ei juhtunud. Hiljem kui ta üles aeti nägi ta et poiss oli ilma hobusteta, ta mõtles et
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #1 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #2 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #3 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #4 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #5 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #6 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #7 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #8 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #9 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #10 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #11 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #12 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #13 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #14 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #15 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #16 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #17 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #18 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #19 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #20 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #21 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #22 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #23 Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7670 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 421 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rober24 Õppematerjali autor

Lisainfo

Iga peatüki kohta sisukas kokkuvõte

I Vargamäele tulid uued omanikud
II Taluga tutvumine
III Algas raske töö
IV Vargamäe tagaperes

tammsaare , tõde , õigus , anton hansen tammsaare

Mõisted


Kommentaarid (421)

torumees profiilipilt
Karl Toomingas: Väga hea kokkuvõte igast peatükist, kuigi See raamat on lugemist väärt( miks muidu Selle raamatu autor 25 EEgi peal on). Lugedes tuleb selle raamatu ilme paremini esile kui siin kokkuvõttes. Ma tean, et see raamat on umbes 500 lk paks, aga sisu on seda väärt. Ma tean, et iga raamatu lugemisega tekib alguses tunne, et "küll aega on, homme alustan", aga siis kui vastamisaeg kätte hakkab jõudma, siis ei mõtled iga öösel enne magamaminekut:"Krt, peaks lugema hakkama, aga see on nii pikk ja igav..."

Ma soovitan igat kohustuslikku raamatut lugeda nii, et alustada sellega kohe, kui sellest teada antakse. Lugema ei pea palju, iga päev umbes 3-5 % raamatust ja jõuataegi õigeks ajaks raamatu läbi loetud. Kui juba 25-40 % loetud on , siis saab see juba nagu harjumuspäraseks ja ei pane seda enam tähelegi. Kõige raskem ongi algust teha.
15:34 05-04-2010
Humparanio profiilipilt
Samantha Evans: Suurepärane kokkuvõte, väga põhjalikult tehtud. Kahju ainult, et ise lugemisega hiljaks jäin. Tammsaare "Tõde ja Õigus" on küll üks kohustusliku kirjanduse raamatutest, mida tõesti peaks lugema ja raamat ise ei pidanud eriti igav ka olema.
23:46 15-05-2010
Trouble profiilipilt
Trouble: Kokkuvõte on tõesti väga sisukas. Kuna ei ole aega saanud, et raamatut läbi lugeda üritan selle kokkuvõtte põhjal raamatu ära vastata. Eks vaatab, kuidas läheb :)
17:44 19-01-2009


Sarnased materjalid

15
docx
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
10
doc
Tõde ja õigus-- kokkuvõte
22
docx
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
9
doc
Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte
6
docx
Tõde ja õigus-kokkuvõte
11
doc
Tõde ja Õigus-I osa- Põhjalik-
4
docx
Tõde ja Õigus Kokkuvõte
3
doc
Tammsaare  Tõde ja õigus-ülevaatlik kokkuvõte





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun