"Meie aja kangelane" Mihhail Lermontov (59)

Kirjandusteose analüüs
03.03.2008
Meie aja kangelane
Mihhail Lermontov
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Petšorin ootas Tamani linnas ärasõitu. Ta kohtus ausate salakaubavedajatega ning pimeda poisiga, kes töötas nende jaoks, kes varastas ta asjad. Tervisvetel alustas ta vürstitar Mary kiusamist kuni ta sai teada, et ta elu armastus Veera on ka seal. Maryle hakkas Petšorin vaikselt meeldima, kui ta päästis Mary tantsust purjus tragunikapteniga. Petšorini vastu tekkis vandenõu, millest võtsid osa nii tragunikapten kui Grušnits. Korraldati duell , milles hukkus Grušnits. Koju naastes avastas ta, et ta armastatu on lahkunud. Tal ei õnnestunud Veerale järele jõuda ning ka Mary hakkas Petšorinit vihkama . Järgmises linnas ennustas ta mehele kihlveos surma ning hiljem see mees mõrvati tänaval. Petšorin elas mõnda aega koos tragunikapteniga. Petšorin vahetas endale tšerkessitari Bela , kellega ta mõnda aega oli õnnelik. Kuid minevik maksis kätte ning Bela hukkus kättemaksuks. Petšorin ei rääkinud naisest kunagi ning ta päevikud jäid staabiülema kätte. Staabiülem andis need ”autorile” ning peale Petšorini surma, avaldas ta “Petšorini päeviku”.
2. Teoses esilekerkinud probleemid

Missugune inimene vahetaks oma õe hobuse vastu?

Kas üks kahest sõbrast on enda teadmata ori või mitte?

Miks põgeneda sõna “abielu” kuuldes – kas üksi olla on parem kui abielus?

Kas keegi üldse saab teist inimest täielikult tunda?
2.1. „ROSINKÜSIMUS”: MIS JUHTUS?
Püsimatu sõjaväelane Petšorin armastas paljusid lõbuks, kuid ta ei toonud kellelegi õnne.
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Ohvitser Grigori Aleksandrovitš ehk Petšorin oli Kaukaasias sõdiv vene sõdur. Petšorin suri Pärsiast tagasi tulles. Petšorin oli keskmist kasvu, sale ning laiade õlgadega. Ta kõnnak oli hooletu ning laisk . Tal olid lokkis blondid juuksed, mustad kulmud ja vurrud, püstine nina, valged hambad ja pruunid silmad. Petšorin oli uudishimulik