Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski (24)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Paleoliitiline kunst


    • Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr
    • Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad
    • Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia
    • Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid
    • Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud
    • Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast
    • Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud

    • Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes
    • Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid:

    mammutid
    piisonid
    põhjapõdrad jne
    • Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid
    • Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud
    • Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga
    • Kuna peamine elatusala oli jahipidamine , võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu
    • Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu
    • Totemism – usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks
    • Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne)
    • Mõnikord on kujutatud ka linde
    • Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
    • Mänguteooria – kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
    • Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks
    • Tegu on lihtsalt värvimänguga
    • Kunsti tekkimist ei saa seletada ühe ainuõige teooriaga
    • Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga

    • Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu
    • Värvideks kasutati mineraale , temperavärve, verd, sütt jne
    • Puudusid roheline ja sinine värv
    • Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim
    • Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust
    • Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta
    • Esimene teadaolev koopamaali leiukohtAltamira koobas Püreneedes, 1879.a
    • Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest
    • Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud
    • Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast
    • Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema – koobas suleti ajutiselt
    • Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas

    • 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux `s
    • Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks
    • Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest
    • Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
    • Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat
    • 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht
    • See on praegu teadaolevaist suurim
    • Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks
    • Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu
    • Nende vanus on üle 30 000 aasta
    • Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud

    • 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju
    • Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana
    • Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis
    • Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks
    • Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus:

    paks
    suurte rindadega
    punnis kõhuga (ilmselt rase )
    • Näo osa on täiesti väljatöötamata
    • Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast
    • Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga
    • Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena

  • Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst


    • Mesoliitikum – keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt)
    • Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist
    • Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos
    • Neoliitikum –kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni
    • Vask → pronks → raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias)
    • Tänapäeval kestab rauaaeg
    • Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad
    • Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades ( Mesopotaamia , Palestiina )

    • Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest – Jeeriku asula
    • Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr
    • Esialgu elas seal u. 2000 elanikku
    • Majad olid valmistatud toortellistest
    • Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega
    • Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid , mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks
    • Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega
    • Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile

    • Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hǔyǔkist
    • Catal Hǔyǔk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr
    • Majad olid toortellistest, aga ka puidust
    • Puudusid tänavad
    • Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt
    • Linna ümbritses kaitsemüür
    • Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale – esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid :

    väikesed
    jäävad alla esiaja koopamaalidele
    lihtsustatud kujutised
    • Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan – linna ülevaade linnulennult
    • Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed – laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele – mastaism

    • Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks
    • mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine
    • Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr):

    templid
    hauakambrid
    • Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan
    • Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr
    • Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi:

    kromlehh
    dolmen
    menhir
    • Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele
    • Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid
    • Kõige paremini on säilinud Stonehenge `i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all
    • Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr
    • Seda on lõhkunud kõvasti inglise talupojad
    • Dolmenid moodustavad Stonehenge`i välisserva
    • Dolmen – kivihaud
    • Menhir – üksik suur püstine kivi, nende tähendust praegu ei teata
    • Mõnikord ääristavad menhirid teesid – Carnaci menhirite allee Bretagne`s
    • Menhire on püstitatud ka karjamaadele
    • Megaliitehitisi on kasutanud keldid – druiidide usund

    • Meso - ja neoliitikumis toimub aga suur allakäik maalikunstis
    • Petroglüüfid – kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga
    • Eriti palju on petroglüüfe Põhja-Venemaal ja Skandinaavias
    • Lihtsustatud ja üldistatud kujundid
    • Ka inimest kujutati üldistatult
    • Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras
    • Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti
    • 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias
    • Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad – 10 000-12 000 aastat vanad
    • Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti

    • Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr
    • Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus
    • Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote
    • Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst
    • Tassilist algab sürrealistlik kunst

    • Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis
    • Õpitakse valmistama kangastilmuvad riided
    • Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke
    • Ilmuvad savinõud – keraamika
    • Tekib ornament – savinõude kaunistamine
    • Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr
    • Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika

  • Vana-Egiptuse haudeehitised


    • Vana- Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja
    • Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund
    • Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest
    • Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud
    • Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid

    • Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
    • Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad
    • Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid
    • Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal
    • Vana Riik algab püramiidide ehitamisega
    • Vaarao Džoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi
    • Džoseri püramiid – 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal
    • Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal
    • Teine püramiidide väli asub Gizas
    • Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad)
    • Giza suured püramiidid:

    Cheopsi püramiid 146 m – praegu 137 m
    Chephreni püramiid 142 m
    Mykerinose püramiid
    • Üks Herodotose „Historia“ peatükke on pühendatud püramiididele
    • Tema andmetel ehitati neid 20 aastat
    • Ehitajatele maksti tasu ja anti vajadusel kirurgilist arstiabi
    • Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad, on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt
    • Pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega
    • Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega
    • Sissepääsu varjati ja valvati
    • Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks
    • Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal:

    ei olnud turvalised
    suured ehitustööd kurnasid rahvast
    majanduslikud põhjused
    • Kokku on leitud 110 püramiidi
    • Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha –> sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde

    • Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad
    • Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus
    • Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua
    • Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud – vaarao Tutanhamoni haud
    • Seinad kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega
    • Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal

    IV Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst

    • Ben-ben monumendid – kiviplokkidest laotud, tipud püramiiditaolised (päikesekultus), kiljem obeliskid – üks 4nurkne kiviplokk
    • Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid
    • Egiptuses oli u. 700 jumalat
    • Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked
    • Templite kätte kogunesid suured varandused
    • Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad
    • Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel
    • Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud
    • Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis
    • Samba osad:

    baas
    tüves
    kapiteel
    • Sambaid eristatakse kapiteelide järgi
    • Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast – lahtise õiega ja kinnise õiega
    • Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas – kapiteeliks suur ruudukujuline plaat
    • Mõnikord kasutati ka lootos - ja palmsammast
    • Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad
    • Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris ( Amon -Ra templid)
    • Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena
    • Templit ümbritses tugev kaitsemüür
    • Püloon – sissepääs templisse, selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud
    • Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk
    • Püloonid, sambad ja müürid värviküllased
    • Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks – peristüül
    • Järgnes templi katusega osa – sammassaal – ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid – ainult preestritele
    • Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 – 20 m

    • Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid
    • Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis
    • Abu- Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks
    • Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette
    • Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse
    • Kuulus on ka Hatšepsuti terrasstempel Deir el-Bahris
    • Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale
    • Hatšepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta

    • Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal – esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega
    • Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr
    • Kanali trass algas Niiluse deltast → Suessi maakitsus → Punane meri

    • Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale – surnu hinge asupaik
    • Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest , mida oli raske töödelda – seetõttu on näojooni üldistatud
    • Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses

    • Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid
    • Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena
    • Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
    • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos
    • Egiptuse poos – inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis
    • Valdasid täielikult looduslähedast kujutamist, proportsioonid täiesti loomulikud (raiuti kivitahukast, mitte silindrist)
    • Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis
    • Egiptuse reljeefidel ja maalidel on veel mitmeid omapäraseid jooni lisaks egiptuse poosile
    • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all
    • Egiptuse maalidel ja reljeefidel on sageli pikad hieroglüüfkirjas saatetekstid, mis võtavad enda alla kuni ¼ pildist
    • Ülikuid on kujutatud tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid

    • Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr
    • Narmeri palett on väike reljeefplaat, mis tuletab väliselt meelde paletti
    • Narmeri paletil on kujutised kahel pool ning see on u. 60 cm kõrge
    • On kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas
    • Narmer võis olla Menese vanem nimi

    • Suurimaks Vana-Egiptuse skulptuurteoseks on aga Suur Sfinks , mis asub Giza väljal Chephreni püramiidi ees
    • Sfinks oli müütiline loom, mis sümboliseeris vaarao võimu
    • Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised
    • Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr
    • Lisaks Suurele Sfinksile on leitud palju väiksemaid, mis mõnel pool moodustavad isegi alleesid
    • Praegu on Suur Sfinks restaureeritud

    • Vana Riigi ajast on säilinud veel hulgaliselt valitsejate portreeskulptuure
    • Kõige huvitavamad on prints Rahotepi ja printsess Nofrete skulptuurid
    • Seal on kujutatud vaarao poega ja tema abikaasat troonil istumas
    • On säilinud ka mitmeid vaarao Chephreni portreeskulptuure
    • Vana Riigi ajal tekkis ka kosmeetika
    • Sellest ajast on säilinud ka mõned lihtrahva skulptuurid
    • Kõige tuntumad on kaks kirjutajakuju
    • Neid on kujutatud vabamas poosis rätsepistes istumas ja tähelepanelikult kuulamas, käes on neil pilliroost kirjutusvahend. Üks neist on keskealine, teine noorem meesterahvas
    • Lihtrahva puhul võib näha ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja ülikuid kujutati aga täiuslikena

    • Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon : reeglistik, kuidas kujutada inimest
    • Lisaks pidulikkuse-nõudele olid inimkeha osad ära mõõdetud ning viidud omavahel suhetesse
    • Loomingulist vabadust ei olnud

    • 13.saj eKr on säilinud mitmeid tohutu suuri vaarao Ramses II kujusid
    • Tema tuntumad kujud asuvad Abu Simbeli templi ees – neli 20-meetrist kuju, ka väiksemad kujud
    • Kujusid on leitud ka Teeba juurest
    • Egiptuse skulptorid on kujutanud ka loomi
    • Animalistika – loomade kujutamine kunstis
    • Egiptuse loomakujud on suhteliselt väikesed
    • Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne.

    • Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr
    • Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud
    • Kujutati ka loomi ja linde
    • Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist – Meduni Haned
    • Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika
    • Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr

    V Amarna (Ehnatoni) ajastu kunst

    • Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul
    • See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks – u. 20-30 aastat
    • Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks
    • Amoni templite rikkus ja mõju ohustasid vaarao võimu -> Aton (kiirgav päikeseketas) ainujumalaks (polüteism -> monoteism )
    • Amarna e Ahet-Aton – vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn (varem Teeba)
    • Templites puudusid hämarad ruumid, koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid
    • Tuntumad kunstiteosed on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud
    • Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon: reeglistik, kuidas kujutada inimest
    • Vana-Egiptuse skulptuuri kaanoni lõhkus vaarao Ehnaton
    • Ehnaton on Egiptuse ajaloo suurim reformaator
    • Ehnaton kehtestas ainujumala Atoni kultuse – esimene monoteistlik kultus maailmas
    • Ehnatoni õueskulptoriks oli Tutmes, kelle tehtud on Ehnatoni ja Nofretete portreed
    • Seinamaalidesse ilmuvad ka vaaraosid ja ülikuid igapäevases tegevuses kujutavad stseenid
    • Seinamaalidel on kujutatud ka vaarao lapsi: tema tütred on vigased
    • Ehnatonist säilinud mitu u. 4m kõrgust liivakivist kuju (lõtv, pehme, haiglaslik)
    • Ehnatoni usureformist loobuti tema sugulase Tutanhamoni valitsemisajal
    • Tutanhamoni haud leiti 80 aastat tagasi
    • Ainuke puutumatult säilinud hauakamber, mis on leitud
    • 3 kirstu, sisemine kullast, kuldmask, suur kivisarkofaag, eemaldatud siseelundid loomapäistes urnides
    • Tutanhamon suri väga noorelt, 18-19 aastaselt – ta mürgitati
    • Hauakambri seinu katavad reljeefid , kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili
    • Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #1 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #2 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #3 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #4 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #5 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #6 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #7 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #8 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #9 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #10 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #11 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #12 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #13 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #14 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #15 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #16 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #17 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #18 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #19 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #20 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #21 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #22 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #23 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #24 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #25 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #26 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #27 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #28 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #29 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #30 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #31 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #32 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #33 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #34 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #35 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #36 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #37 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #38 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #39 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #40 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #41 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #42 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #43 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #44 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #45 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #46 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #47 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 546 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 24 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor saalu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Paleoliitiline kunst, Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst, IIIVana-Egiptuse haudeehitised, Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst, Amarna (Ehnatoni) ajastu kunst, Mesopotaamia kunst, Egeuse kultuur ja kunst, Kreeka ehituskunsti iseloomustus, Kreeka ehitusmälestised, Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul, Kreeka maal ja tarbekunst, Hellenistlik kunst, Rooma arhitektuuri süsteem, Rooma ehitusmälestised, Rooma skulptuur, Varakristlik kunst, Bütsantsi kunst, Vana-Vene kunst

    Mõisted

    esimesed kunstiteosed, totemism, mänguteooria, näo osa, mesoliitikum, neoliitikum, jeerikust, majade seintelt, malta templitel, kromlehhid, menhir, meso, petroglüüfid, petroglüüfid, mongoolia petroglüüfid, erandlikult, tassili maalingutel, riietusest, tekib ornament, iii vana, džoseri püramiid, ben, vaaraode lossid, püloon, abu, portreeskulptuurid, narmeri palett, narmeri paletil, suurimaks vana, lisaks pidulikkuse, saj ekr, kujusid, animalistika, egiptuse loomakujud, paljusid loomi, seinamaalid, kunstiajaloos, tuntumad kunstiteosed, ehnaton, seinamaalidel, mesopotaamia, tsikuraat, tsikuraate, reljeefid, assurbanipal, niinive lossist, kõrgreljeefid, minos, peloponnesos, varane ajastu, kreeta ehitajad, temaatika, tarbekunstist, kamares, kaunistused, kaks viimast, dešifreeritud, losside kaitsemüüris, kükloobid, väravas, selliseid hauakambreid, pseudokuplid, megaron, profaanarhitektuur, kreeka sambad, vastavalt sellele, dooria sammas, dooria sambal, voluudid, korintose kapiteel, korintose kapiteel, order, rotund, peripteer, parthenon, halikarnassoses väike, teatron, skenee, skulptuurid, alasti noormehi, purunenud, kettaheitja, praxiteles, praxiteleselt, lysippose töödele, lysippos, vaidlusaluseks küsimuseks, kreeka keraamikat, amfora, krateer, valge lakiga, kameed, süüria kuningriik, muusad, tohutu pronkskuju, skulptoril, tungisid väike, rooma kunsti, komposiitkapiteeliga sammas, rooma skulptorid, roomlased, kõvemad kivimid, akvedukte, saj alguses, sidevahendite abil, roomlaste basiilika, apollodorose suurtööks, panteon, kuplis, pargis, surnu nägu, roomlased, pronkskujudest, omapäraseks nähtuseks, marcus aurelius, kristlased, rooma skulptorid, varakristlikuks kunstiks, kristlasi, tagakiusamise eest, tagakiusamine, basiilika, basiilika, basiilikate eripäraks, kodakirikud, varakristlikke kirikuid, väikeste ümberehitustega, valitses kolme, türklased, ravennas, mosaiik, mosaiikidega, seinamosaiike, ikoonimaalidel, bütsantsi ikoonimaalidest, tuntuim viiskuppelkirik, palju ristkuppelkirikuid, pool sajandit, uued ilmingud, miniatuurmaal, miniatuurmaalidest, xviii vana, novgorodile, teophanese ikoonimaalid, andrei rubljov, andrei rubljovist, dionissi, kuulsaimaks vana, barokkehitised

    Kommentaarid (24)

    kraskagm profiilipilt
    kraskagm: oleks võinud üle liigsed tühjad read ning ebaoluline ära jätta, muidu oli suht hea
    19:00 26-03-2009
    tiuxy profiilipilt
    tiuxy: Minule meeldis, sain pm kõik vajaliku kätte, natuke pidin ise ka vaeva nägema
    16:21 11-12-2008
    Devilboy333 profiilipilt
    Devilboy333: Võiks olla muidu kõik aga, mina sain enamus kätte ikkagi. ;)
    14:14 04-10-2009


    Sarnased materjalid

    23
    doc
    Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt
    20
    docx
    Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
    12
    pdf
    Kunstiajalugu
    8
    odt
    Kunstikultuuri ajalugu 10-klassile-
    25
    docx
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    27
    doc
    Kunsti arvestus
    39
    odt
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
    10
    doc
    Kreeka kunst





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun