50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
120 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KadriKiv
Õppematerjali autor
Jana Smirnova LASTE HIRMUD Referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISSEJUHATUS Hirm on emotsioon, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD JA NENDE PÕHJUSED
situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. Hirm on nii tugev, et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamine, peapööritustunne, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine. Puudulik kustumine. Enamusel inimestest esinevad mõnel eluperioodil hirmud ja rituaalid, kuid tavaliselt ei kujune sellest halvavat häiret. Marks: ärevushäired pole mitte vale õppimise vaid puuduliku kustumise tagajärg. Häired tekivad inimestel, kes kalduvad kergesti vältima. Oluline faktor foobiate tekkimisel on valmisolek (preparedness). On olemas sünnipärane hirmuvalmidus mõne stiimuli suhtes: kõrgus, tugev müra, kiire liikumine maapinna läheduses, võõras territoorium. Mudelõppimine. Eelsoodumus mõneks hirmuks võib olla õpitud lapseeas, oluliste
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Lapse hirmud. Referaat Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Karin Luts Pärnu 2009 Laste hirmud Hirmude esinemine on laste üliarenenud fantaasia, väikese elukogemuse ja psüühiliste iseärasuste tõttu täiesti loomulik ja normaalne nähtus. Kui lapsele lähedased inimesed pakuvad talle turvalisust ja mõistavad lapse hirme, siis enne kooli iseloomulikud hirmud lapse arenedes kaovad, mitte ei kasva üle pidevaks ängistuseks või psüühilisteks häireteks. Probleem seisneb selles, kas täiskasvanud pööravad piisavalt tähelepanu hirmudele, millest lapsed räägivad ning on neil ka teadmisi, tahtmist ja aega lapse aitamiseks? Uuringud näitavad kahjuks muud. Tänapäeva lastel on päris palju hirme. Seepärast peavad täiskasvanud oma eeskujuga, armastuse ja usalduse läbi äratama lastes võime hirmu võita või andma oskuse sellega elada
Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid
seotud mõtteid kõrvale tõrjuvad või kes on päevasel ajal liiga hõivatud muude asjadega ning pole leidnud võimalust oma trauma käsitlemiseks. Tähelepanu- ja keskendumisraskused võivad leinavatel lastel ilmneda koolitöös, sellest tulenevalt halveneb ka õppimis- ning meelespidamisvõime. Raskused koolis edasijõudmisel on leinasümptomitest ühed püsivaimad ning võivad jätkuda veel aastaid pärast lähedase kaotust. Lisaks võivad laste koolitöödes läbi elatud sündmused esile tulla (joonistused, kirjandid). Regressiivne käitumine võib ilmneda igas vanuses lastel. Laps muutub käitumiselt oma vanusest lapselikumaks (kõne, takerdumine vanemate külge), nooremad lapsed võivad hakata uuesti alla tegema. Vältimiskäitumine tuleneb lapse maagilisest mõtlemisest. Laps väldib mõtteid, kohti või olukordi, mis toimunut meenutavad, kuna kardab seda esile kutsuvat uut õnnetust.
kaubanduskeskused, peojärjekorrad, lennukid, bussid, rongid jne. Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja Aviatofoobia (hirm lendamise ees). Kartust foobiate vastu nimetatakse fobofoobiaks. Mis laste hirme põhjustab? Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense, s.o. psüühika traumeerimise teel tekkiva haigestumise põhjuseks on hirm. Selle aluseks võib olla äge psühhotrauma, mida last ümbritsevad täiskasvanud tavaliselt teavad. Sagedamini on selleks põhjuseks aga kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, mida täiskasvanud tema ümber ei tarvitsegi teada või ei oska sellele tähelepanu pöörata ja millele laps ise lahendust ei leia
ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!). Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis. Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik
"Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid