Peale seda põlesid igal pool mõned majad. Iga hoone, kus elas taanlane või sakslane. Pärast, kui talupojad olid lõpetanud vaatas üks noormees Lodijärve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Siis aga kostis laagri ühest servast kisa. Seal oli üks vaene inimene ja tema ümber suur salk mehi. Nad said teada rüütlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rüütleid polnud lähedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende põhieesmärk oli, et orjus kaoks. Otsustati võidelda. Järgmisel päeval tõusis Lodijärve lossis kära. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi ühel mehel valge lipuga läheneda. Siis algas sõnavõitlus Oodo ja käskjala vahel. Käskjalg ähvardas, et kui nad ta nõudmisega ei rahuldu siis võetakse loss tormijooksuga. Öösel kui Tasuja oli veel üleval, tõid käskjalad talle
Tasuja Eduard Bornhöhe See lugu toimus Eestis 14 sajandil Tallinna lähedal, paksus metsas asuvas talus ja selle ümbruses .Jaanus oli Tambeti poeg, kes omakorda oli Vahuri poeg. Vahur oli vaba mees, kuna ta päästis Tallinna piiskoppi karu küüsist.Piiskopp andis selle eest Vahurile väikese maatüki. Kuna Vahur oli laisk, siis ta toitis ennast jahisaagiga.Hiljem Võttis ta lossihärralt hundinahkade eest nägusa neiu naiseks.Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas.
Looming Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest. Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. Tema esimest jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus. Ka "Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud. "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal
Lühikese ajaga süttisid paljudes kohtades ümberringi uued ja uued tulekahjud. Põlesid mitte ainult mõisad, vaid iga hoone, kus elas taanlane või sakslane. Isandad said nüüd aru, et loomast alamaks alandatud talupojad ei tundnud ühegi rõhuja vastu mingit halastust ei naiste, laste ega vanade suhtes. Kõiki koheldi kui rõhujaid. Üksik ratsanik seisis ikka künkal. Ümber künka hakkas võitlejaid kogunema. Hüüti:" Kas oled veel seal, Tasuja?" Hüüdjad olid põhiliselt Lodijärve talupojad. Nad ei olnud veel lossi rünnanud, sest ootasid Tasujat ehk Jaanust! Tasuja ei olnud veel valmis Lodijärve elanikega kohtuma ja nii asus ta sõjasalgaga Tallinna poole teele, et rohkem mehi koguda ja siis Lodijärve lossi rünnata, nagu mehed soovisid. Jõuti Tallinna alla ja asuti piirama. Eestlaste vanemad olid saadetud Soome abi paluma. Abi mindi paluma ka Liivi ordumeistrilt.
ratsanik. Ta lausus, et terve pesa on kerge hvitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tstis vlja trvalondi ja pistis selle plema. Jrsku li igalt poolt plema ja siis jlle kustus ra. Varsti ples juba ks mis. Peale seda plesid igal pool mned majad. Iga hoone, kus elas taanlane vi sakslane. Prast, kui talupojad olid lpetanud vaatas ks noormees Lodijrve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rnnata Lodijrve lossi ja ksisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) kest abi, sest tema tundis lossi mbrust kige paremini. Siis aga kostis laagri hest servast kisa. Seal oli ks vaene inimene ja tema mber suur salk mehi. Nad said teada rtlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rtleid polnud lhedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende phieesmrk oli, et orjus kaoks. Otsustati videlda. Jrgmisel peval tusis Lodijrve lossis kra. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi hel mehel valge lipuga lheneda. Siis algas snavitlus Oodo ja kskjala vahel
Eduard Bornhöhe Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Tuntuimad teosed Elulugu • Eesti proosakirjanik. • Ta sündis Kullaaru mõisas aidamehe pojana. • Aastatel 1872–1874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 1874–1877 kreiskoolis. • 1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus. • 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhviülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. • Ta oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta
Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe oli XIX sajandi eesti kirjanduse väljapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid on säilitanud oma tähenduse ka hilisemate aastakümnete murrangulistes sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Eduard Bornhöhe sündis 17.veebruaril 1862.aastal Rakvere lähedal väikeses Kullaaru mõisas. Paari aasta pärast siirdus perekond Inju mõisa. 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus 8aastane Eduard pandi õppima algkooli. Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas
Lodijärve lossi tuled põlesid ning eemal seisis ratsanik. Ta lausus, et tervet maja on kerge hävitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku süttisid igal pool tuled põlema ja siis jälle kustusid ära. Varsti põles juba üks mõis. Siis põlesid igal pool mõned majad. Iga hoone, kus elas taanlane või sakslane tuli maha põletada. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Järsku kostis laagri ühest servast kisa. Seal oli üks vaene inimene ja tema ümber suur salk mehi. Nad said teada rüütlite tulekust Tallinna alla. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rüütleid polnud lähedal. Nad hakkasid mõtlema. Nende põhitõde oli, et orjus kaoks. Otsustati võidelda. Järgmisel päeval tõusis Lodijärve lossis kära. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi ühel mehel valge lipuga läheneda. Siis
Kõik kommentaarid