Kirjandusteose
analüüs
03.03.2008
Meie
aja kangelane
Mihhail Lermontov
1.
Teose sisu lühikokkuvõte
Petšorin
ootas Tamani linnas ärasõitu. Ta kohtus ausate salakaubavedajatega
ning pimeda poisiga, kes töötas nende jaoks, kes varastas ta asjad.
Tervisvetel alustas ta vürstitar Mary kiusamist kuni ta sai teada,
et ta elu armastus Veera on ka seal. Maryle hakkas Petšorin vaikselt meeldima, kui ta päästis Mary tantsust purjus tragunikapteniga.
Petšorini vastu tekkis vandenõu, millest võtsid osa nii
tragunikapten kui Grušnits. Korraldati duell , milles hukkus
Grušnits. Koju naastes avastas ta, et ta armastatu on lahkunud. Tal
ei õnnestunud Veerale järele jõuda ning ka Mary hakkas Petšorinit vihkama . Järgmises linnas ennustas ta mehele kihlveos surma ning
hiljem see mees mõrvati tänaval. Petšorin elas mõnda aega koos
tragunikapteniga. Petšorin vahetas endale tšerkessitari Bela ,
kellega ta mõnda aega oli õnnelik. Kuid minevik maksis kätte ning
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
816 laadimist
Kokku alla laetud
59 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sun123451
Õppematerjali autor
Kirjandusteose analüüs Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Minategelane kohtub Maksimiga. Maksimõts jutustab loo Petsorinist. Toimub ball, Petsorinile hakkab meeldima Bela. Azamet tahtis saada endale Kazbitsi hobust. Azameti ja Petsorini kokkuleppe. Azamet sai hobuse ja Petsorin Bela. Maksim ja Petsorin läksid jahile, tagasi tulles kuulsid pauku ja nägid, et Kazbits röövib Belat. Bela surm. Siinkohas lõppes Maksimõtsi jutustus ja nad läksid lahku
Lugemiskontroll "Meie aja kangelane" M. Lervmontov 2) Mitu süzeed teoses on? Iseloomusta põgusalt. 1. Autor Maksim Maksimõts Kohtuvad Kaukaasia mägedes. Autor kuuleb esimest korda Petsorinist, kelle lugu äratab autoris uudishimu 2. Petsorin Bela Azamat Karagjoz Kazbits Karagjoz on Kazbitsi imeline hobune, kelle eest on Kazbits kõike nõus tegema. Azamat aga kiindus enneolematult hobusesse, muudkui mõtles teisele. Proovis poiss hobust osta, aga mees ei müünud. Petsorin tegi poisiga tehingu, et kui see toob talle oma õe Bela, teeb Petsorin sedasi, et poiss saab hobuse endale. Ja nii tehtigi Azamat varastas oma õe ja Petsorin sättis asjad sedasi, et poiss saaks hobuse varastada. Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdrukut röövides haavab teda
võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtleda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast. Petsorinil sellist võimet ei ole, sest ta on piiritult egotsentriline. Samuti ilmnevad tema omadused tema karakteri kõrvutamisel nende tegelastega, kes nii või teisiti temaga sarnanevad. Petsorin möödub meie silme eest paljudes hinnangutes ja konfliktides, otsekui vaataks ta meile vastu paljudest peeglitest. Ükski neist iseloomustustest eraldi võttes ei suuda tema isiksust seletada. Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata, et see on täielik, lõplik tõde: ta on mõnikord ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki? Teda iseloomustavad kõik hinnangud kokku. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor
Kirjandusteose analüüs Koostaja: 18.05.2011 ,,Meie aja kangelane" Mihhail Lermantov Tln 2006 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mina tegelane kohtus Maksim Maksimõtsi Kaukaasias.Too jutustas huvitavaid seiklusi. Maksim kohtas Petsoriniga, nad sõbrunesid. Pulmas kohtas Maksim Kazbitsi, kellel oli parim hobune. Azama ihkas väga teda. Petsorin ja Azama tegid vahetuskaupa. Azama röövis õe ning Petsorin varastas hobuse
Temas võib ära tunda palju tüüpilisele 19. sajandi mehele omaseid jooni. Näiteks peetakse oluliseks ainult iseend ja ülejäänu suhtes ollakse ükskõiksed. Arvatakse, et kui teised on õnnetud, siis järelikult ollakse ise õnnelikud. Paraku pole see tegelikult päris nii lihtne. Õnne tähendust pole võimalik defineerida, igaühe jaoks on see pisut erinev ja seetõttu pole selle saavutamiseks mingit kindlat valemit. Autor ütleb teose eessõnas, et Meie Aja Kangelane on portree kogu meie sugupõlve pahedest nende täies arengus. Lermontov koondabki Petsorinisse väga paljud pahed, mis on talle inimeste juures silma hakanud. Ta sõnab, et üks inimene pole võib-olla tõesti nii halb, kuid selleks, et tuua esile kõiki neid halbu omadusi, mis muidu võib-olla üpriski märkamatuks jääksid, koondab ta need kõik ühte isikusse.
Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli saanud elegantne daam. Talle meenus kiri, mille Tatjana oli talle mõisas kirjutanud ning mõistis, et oli ei öeldes teinud vea. Onegin lootis, et Tatjana tuleb tema juurde, kuid seda ei juhtunud olles kord juba abiellunud, ei saanud ta Jevgeniga koos olla, olgugi et Tatjana tunnistas, et ta ikkagi armastab Oneginit. Pilet nr. 2 1. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene romantism Vene romantismi iseloomustavad Puskin, Lermontov, Gogoli poeemid. Romantiline kangelane oli üksik, kahtlev, mässumeelne, vastuolus rahvaga. Tegelane on elus pettunud, õrnad illusioonid, spliin. Väliselt võis tegelasel olla mingi puue. Teostes vastandatakse armastus- truudusetus. Mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse (ülistatakse talupoja lihtsat elu, samas ei peeta talupoegi mitte millekski). Tunded mõistusest kõrgemal, deemon kehastab mässumeelset isikut (Lermontov "Deemon"). Kirjanike lemmikaastaaeg sügis, lemmikvärv
kellelegi haiget teha ja ei tükkind Alberti ja Charlotte abielu vahele vaid kannatas eemalseistes. Kunstiline väljendus tundelisus- seda jätkus teoses ohtralt, nagu näiteks kui Werther jutustab Charlotte ilust ja tema kehast, tekitab see tunde justkui oleks ise seal teose sees. Samuti ka tema looduse ja lihtsuse nautisklemine. 9. Püüa seletada, miks romaani konflikti lahendus sai lugejatelt ja kriitikutelt hukkamõistva hinnangu. Hukkamõistva hinnangu sai romaan, kuna teose kangelane ennast tapab, lastes endale püstolitega kuulid pähe. See näitas, et tegu polnud täiemõistuse juures oleva inimesega ja, et see teos võib viia ka teiste suitsiidikatsetejateni, kes hakkavad ennast samastama romaani peategelasega. J.W.Goethe. "Faust" I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Teos räägib teadlasest, kes on hea ja siiras, ning kes ei talu maailma pahedust ja halba. Ta
.. 2 LOOMING ............................................................................................................................................................. 7 MIDA MINA ARVAN LEMONTOVIST.................................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................................. 14 ELULUGU Lapsepõlv Mihhail Lermontov sündis 15. oktoobril 1814. aastal Moskvas. Luuletaja isa erukapten Juri Lermontov põlvnes soti aadlikest. Ema Maria pärines rikkast perekonnast ja oli saanud hea kasvatuse. Nende abielu oli õnnetu ja peagi kolis ema oma võimuka ja rikka ema Jelizaveta Arsenjeva juurde. Tulevane luuletaja polnud veel kolmeaastanegi, kui ta ema suri tiisikusse. Isa ja vanaema vahel, kes teineteist vihkasid, algas lapse hooldamise pärast vägikaikavedu. Isa vastuseisust hoolimata jäi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid