100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
summerbeauty
Õppematerjali autor
· Koulikoro piirknd · Mopti piirkond · Ségou piirkond · Sikasso piirkond · Tombouctou piirkond · Bamako ringkond RAHVASTIK · Üle 90% elanikkonnast on koondunud riigi lõunaossa · 2007. aastal oli 49% malilastest nooremad kui 15 aastat, 47% vanuses 1564 ja 3% olid 65-aastased või vanemad · Mali suurim rahvas on bambarad, kes moodustavad elanikest 36,5% , fulbesid (17%), Volta rahvaid (12%), songaisid (6%) ning tuareege ja maure (10%) ja muid rahvaid (50%) MAJANDUS · Mali on üks vaesemaid riike · Peamisteks majandusharudeks on : põllumajandus karjakasvatus kalandus · Mali piirkonna moodustab kõrb 65% · Puuvilla ja kariloomade järel ekspordib Mali kõige enam kulda RIIGIKAITSE
Malebo tiigit väljunult voolab Kongo alla Livingstone'i koskedest kuni Matadini. Matadis jõuab Kongo rannikumadalikule ja voolab rahulikult kuni suubub Atlandi ookeani. Benue - Algab Adamaoua mägismaalt. Ülemjooksul voolab mägijõena põhja. Seejärel laskub laia orgu, kus voolab rahulikult läände. Suubub vasakult Nigerisse. Pikkus 1400 km. Suurim lisajõgi on Kébi. Niger - Lääne-Aafrika suurim jõgi. Jõe pikkus on 4138 km. See voolab läbi Guinea, Mali, Nigeri, Benini ja Nigeeria. Suubub Guinea lahte moodustades delta. Jõe järgi on saanud nime sellised riigid nagu Niger ja Nigeeria. Jõe ääres asuvad Bamako, Tombouctou, Niamey, Lokoja ja Onitsha linn. Suurim lisajõgi on Benue. Oranje (afrikaani, inglise Orange, sotho Senqu, koosa iGqili) on jõgi Aafrika lõunaosas. Algab Draakonimägedest. Ülemjooksul voolab lõunasse. Keskjooksul voolab loogeldes valdavalt läände. Augrabiese joast langenud, voolab sügavas kuristikus
viljakast jõgedepiirkonnast kaasa orje ja kaupu ning viies neid üle Sahara põhja poole ja Marokosse. Vastu saadi maroko ja lääne kaupu. Asend Manner: Loode-Aafrikas, Atlandi ookeani rannikul. Maailma jagu: Aafrika Geograafilised koordinaadid: 10 pp ja 20 ll. Mauritaania asukoht kaardil. Naabrid Mauritaania piirneb Senegali, Mali, Alzeeria ja Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga. Ilmakaartest lähtudes: põhjas: Lääne-Sahara, kirdes: Alzeeria, idas: Mali, kagus: Mali, lõunas: Mali, edelas: Senegal, läänes: Atlandi ookean, loodes: Lääne-Sahara. Pinnamood Mauritaanias on koos kaks täiesti erinevat maastikutüüpi. Lõunas, piki Senegali jõge, laiub väike riba viljakat maad; ülejäänud osa riigist hõlmavad aga kuivad maastikud, mis moodustavad kokku Sahara kõrbe
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas
Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Inimesi elutseb 1.ruutkilomeetril 1-4, üle terve Sahara kõrbe. Väga suur osa kõrberahvast on nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta, ning Saharas saab pidada ainult rändkarja. (rändkarjakasvatus) . Järgmisel leheküljel rahvastiku tiheduse kaart. Rahvastiku tiheduse kaart:
Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav, kaevust, või allikast hakkab kasvama lopsakam taimestik. Sellist kohta kõrbes nimetetakse oaasiks. Kõrbe asend Maailma suurim liiva-, kivi- ja savikõrb, Sahara, asub Aafrika mandri põhjaosas, Aafrika maailmajaos. Sahara kõrbes asuvad järgmised riigid: Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger, Sudaan,Tuneesia ja Lääne Sahara. Kliimavöötmed Sahara kõrb asub valdavalt troopilises kliimavöötmes. Läbiv loodusvöönd on nagu ka nimetuses kõrb, kuid esineb ka kõrgusvööndilisust. Kõrbe ulatus Kõrb ulatub idast läände 4800 km ning põhjast lõunasse 1800 km, kattes seega üle 9 400 000 km2 . Kliimatingimused Sahara on olnud meie planeedil kuiv ja kuum paik juba mitusada tuhat aastat. Peale viimast
X KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid