"Lissaboni öö" kokkuvõte (15)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Lissaboni öö

Kui Schwarz ütles, et neil pole viisat, kavatses ameeriklane aidata. Kuid ühel päeval võeti Schwarts kinni. Teda piinati, et teada saada kus on ta naine. Lõpuks ilmus välja Heleni vend Georg, kes aga hakkas ise Heleni asukohta välja uurima. Schwarts andiski Georgile vajamineva aadressi, kuid teel Heleni juurde vabastas Schwarz oma käed ziletiga ja tappis Georgi. Ta võtti Georgilt auto, passi ja raha ning läks Helenile järele. Ta vahetas Georgi passis pildi, ning asus Heleniga Lissaboni poole teele. Nad jõudsid sinna ilusti ja elasid seal mõningat aega. Ühel päeval sai mees aga reisibüroost piletid Ameerikasse. Väljasõidupäeval tuli aga välja, et reis lükatakse edasi. Schwarz läks uurima reisi ärajäämise põhjuseid, kuid naastes leidis ta kodust Heleni surnuna. Helen oli võtnud mürki, sest ei soovinud sõita ameerikasse. Nüüdsest üksik mees oli nõus enda piletid loovutama, kui keegi veedaks aega temaga hommikuni, mil on ta surnud naise ärasaatmine.

Kirjandus

3

docx

Lissaboni öö kokkuvõte

''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma

Kirjandus

3

docx

"Lissaboni öö" Erich Maria Remarque

''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma

Kirjandus

4

docx

Lissaboni öö (sisukokkuvõte)

Ameerikasse üritasid pääseda ka selle raamatu peategelased. 2. Peamised tegelased olid: 1.) autor 2.) Schwarz 3.) Schwarzi naine Helen 4.) Heleni vend Georg 5.) autori naine Ruth 3. Probleem oli see, et Saksamaal valitses range kord ja Saksamaa hakkas ründama teisi riike. Seega tekkis palju emigrante, kellel polnud ei passi ega midagi. Nende ainus võimalus oli Ameerikasse pageda. Autor ja Schwarz kohtusidki selle tõttu, et mõlemad proovisid Lissaboni kaudu Ameerikasse pääseda. Autoril ei olnud aga passi ega viisat Ameerikasse. Schwarzil oli nii pass kui ka viisa, aga ta ei tahtnudki enam Ameerikasse minna ja seega oli Schwarz nõus loovutama nii passi kui ka viisa, kui autor tema jutustuse ära kuulab. 4. Autor ­ Teda ma väga hästi kirjeldada ei oska, kuna tema oli põhimõtteliselt ainult see mees, kes Schwarzi jutustust kuulas. Schwarz ­ Tema õiget nime ei tea keegi, aga raamatus kutsutakse

Kirjandus

2

txt

Lissaboni öö - sisukokkuvõte .!

aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja. hel peval vttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmrgiga teada saada kus on Helen. Lpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta vlja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde nnestus Schwartsil peidetud ileti abil oma kinniseotud ked vabastada. Ta tappis Georgi, vttis ta auto, passi ja raha ning lks Helenile jrele. Olles Georgi passis pildi ra lasknud vahetada, asusid nad Lissaboni poole teele. Sinna judsid nad ilusti kohale ja aitasid isegi he poisi le piiri. Nad elasid mnda aega Lissabonis ning said lpuks reisibroost piletid Ameerikasse. Kuid reis lkati edasi ja mees lks uurima miks reis ra ji. Naastes leidis ta Heleni surnuna. Naine oli mrki vtnud, arvatavasti ta ei tahtnud Ameerikasse. Jrgmine pev oli Heleni rasaatmine ning Schwarts oli tahtnud, et pgenik oleks temaga koos selle . Pev prast seda sitis pgenik naisega Ameerikasse.

Kirjandus

99

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

kuumas vannis vedelemist ning ema küpsetatud hommikusöögi söömist. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise

Kirjandus

33

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus

48

doc

Sõnamõrvar

Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei. Ma sooviksin hoopis magada teie voodis! Ega teil midagi selle vastu pole?" küsis John. "Ei ole, mul pole selle vastu midagi!" Mu mees niheles terve öö diivanil. Ma ei saanud öö otsa magada. Hommikul olime kõik köögis peale Johni. "Stiiv-Maikel ­ aja John üles!" käskisin Stiiv-Maikelit. "Miks mina? Miks ei võiks sina seda teha?" küsis ta hirmunult. "Sest mina käsin!" käratasin nähvates talle. "Hea küll, aga kui ta minu peale vihastab, siis sina vastutad!" ütles ta ja jooksis üles. Kui ta üles jõudis, siis sisenes ta tuppa ja hakkas karjuma ja jooksis alla, nagu oleks tal tuline kartul püksis. "Kas ta oli alasti?" küsis Helen õhinal. "Ei

Kirjandus

Kommentaarid (15)