Kuritöö kui protsess –
Mis on kuritegu ? Mida me nimetame kuriteoks, mida selle all mõtleme
ja kuidas see on seaduse ning eetika vormidega seotud? Kuriteo kui
mõiste all mõtleme iga väiksemat tegu, mille käigus tekitatakse
kellelegi kas vaimset, füüsilist, materjaalset või muud kahju ning
selle korda saatjat karistatakse selle eest vastavat seadusega
ettenähtud korras. Kuritegu on mõistmatult lai mõiste, mida defineeritakse väga erinevatel viisidel ja mida on võimalik uurida
mitmete erinevate vaatenurkade alt. Seaduse järgi kuuluvad kuriteo
alla sellised tegevused nagu pisivargus, vargus, avalik vargus, rööv,
relvastatud rööv, kallaletung, vägistamine, tapmine , tahtlik –ja
tahtmatu materjaalse kahju tekitamine, füüsilise vägivalla
kasutamine, kehaliste vigastuste tekitamine ja veel palju muud.
Levinud on rahva seas sageli kasutatav kõnekäänd, et ükski
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
274 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aim4
Õppematerjali autor
Dostojevski loomingu austaja. Aasta pärast "Kuritöö ja karistuse" ilmumist Anna ja Fjodor abiellusid. Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa.
teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad – ümberpöördult – ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani vä sides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit - vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi,Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus , hoopis süümepiinad on. palju erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Lužiniga Peterburis. Kuigi Lužin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Lužini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Lužini tegelikku iseloomu
Kuritöö ja karistus analüüs I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism,
Tuuakse esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi külgi  toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas peaks vange kohtlema. Nad peavad end üldiselt süütult kannatajaiks, ei kahetse oma tegusid. Tööl, millega neid karistatakse, peab olema mingi mõte, muidu on see neile talumatu. Selles teoses ei esine veel Dostojevski hilisemat tähisideed, et karistus puhastab ja lunastab inimest ja et vene inimene armastab karistust. Siin leitakse, et sunnitöö on ühiskondlik pahe, ta ei paranda inimest, vaid mõjub ennem vastupidiselt. Tuntakse sügavalt kaasa neile, kes siin piinlevad. Kui palju rahvastiku jõudu on siin asjatult raisatud! Enamuses on ju siin rahva parimad liikmed hukkumas. Kes on selles süüdi? See küsimus jääb vastamata. Samuti teine: Kas on tarvis roimarit karistada sunnitööga. isoleerimisega või peame ta saatma haiglasse? (A
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad  ümberpöördult  ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit  vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov  juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda  irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin  Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski
Sonja, Raskolnikov Dostojevski looming · Elu mõte ei seisne õnnes, vaid tões · Kannatus ei alanda, vaid ülendab Tunnused · Polüfoonilisus Sõnum · Detailide rohkus · Kuritöö = karistus (ehk kuritööle · Teisikud järgneb alati karistus) · Destojevski kohutav maailm · Ei tohi pidada ennast teistest · Kontrastid paremaks · Seadustest ei tohi keegi üle astuda
Laused on väga katkendlikud, jätavad närvilise mulje. Suurt tähelepanu pöörab silmadele. Tegevusaeg on kõigest kaks nädalat, kuigi jääb mulje, et tegevus väga pikk. Tegelasi on umbes 90. Dostojevski tahtis näidata, miks kuritööd sünnivad. Endine üliõpilane Raskolnikov otsustab puuduses vaeveldes tappa endale vastumeelse vana liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Äpraduse tõttu tapab mees ka liigkasuvõtja noorema õe Lizaveta. Pärast kuritöö sooritamist jääb Raskolnikov haigeks, olles veendunud, et kõik teda juba ammugi mõrvas kahtlustavad. Raskolnikovi külastavad haiguse ajal paljud tegelased, kellel kõigil on edasiste sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku Marmeladovi tütar, kui Raskolnikov ametniku matuste jaoks oma viimase raha ära annab. Raskolnikov otsustab Sonjale oma kuriteost rääkida, teadmata, et teisel pool ust kuulab tema ülestunnistust pealt
Ta ootab, et Mikolka tuleks oma tunnistusest loobuma. Porfiri teatab, et Raskolnikov ongi tapja. Raskolnikov uuris, et miks teda siis juba vangi ei panda. Porfiri tunnistab, et otseteed kinni võtmine pole kasulik, ja milleks peaks ta teda otseteed sinna puhkusele saatma. Ta tuligi tegema ettepanekut ülestunnistada. Ta teatas veel et on võimalus ise ülestunnistamisel, mitte puhkusele minna. Raskolnikov ei üritanud oma süüd enam sugugi varjata ja teatas, et pole vaja karistus aega vähendada. Porfiri teatas et arreteerib Raskolnikovi kahe päeva pärast. Mõlemad lahkusid III- lk439 Raskolnikov kiirustas Svidrigailovi juurde. Svidrigailov pakkus talle veini. Raskolnikov tahtis lahkuda, kuid Svidrigailov palus tal jääda ja lubas lõpetada tühja loba rääkimine. IV- lk 448 Svidrigailov rääkis talle Marfa Petronovnast ja Sonjast. Raskolnikov ajas meelega Svidrigailovit rohkem vihale küsides kuuldud mõrvade kohta(mingi laps, teener Filka).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid