"Kauka Jumal" August Kitzberg (17)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

August kitzberg

SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi  Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................

Kirjandus

13

doc

August Kitzberg

.......................................................10 Tuntumad näidendid..........................................................11 Tekstinäide.................................................................. Kokkuvõte.......................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................13  3 Sissejuhatus August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Lapsena elas ta Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga Halliste pastor muutis selle Kitzbergiks. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Veel oli ta kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises". Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta

Kirjandus

1

doc

Raha, inimene ja inimsuhted „Kauka Jumal“. 2

Raha, inimene ja inimsuhted ,,Kauka Jumal". Mogri Märt oli hästi ahne inimene, ning ta ei hoolinud mitte millestki muust kui rahast. Tema arvates oli võim nende inimeste käes kellel on palju raha, vara. Ta pidas ennast justkui jumalaks. Ta kohtles oma alamaid väga halvasti, ning kui keegi temalt raha laenas, küsis ta ilmatu suurt intressi. Talle ei meeldinud idee, et tema poeg abielluks tööka kuid vaese Leenaga, seega tõukas ta nad talust eemale. Samuti ei lubanud ta olla oma tütrel armastatud mehega, ning ajas ka nemad perekonnast välja. Ta arvas, et kui tal on raha millega kaasneb võimu on ta kõikvõimas ning tugev, kuid tegelikult sisimas oli ta nõrk. Märt isegi ei toetanud oma lapsi ega naist rahaliselt, kuna ta oli lihtsalt nii tujukas ja ahne. Märt ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, ta ainult mõtles iseendale. Peale iseenda hoolimise, hoolis ta ainult rahast. Naine, kes

Kirjandus

1

odm

Raha, inimene ja inimsuhted "Kauka Jumalas" .

Raha, inimene ja inimsuhted Kauka Jumalas Mogri Märt oli väga ahne ning hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis väga suure intressiga. Mogri Märt oli vastu oma poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ütles pojale, et kas too tahab sama viga teha, mis temagi. Vaatamata sellele, et Mogri Märt oma poja abielu vastu oli, noor Märt siiski abiellus Leenaga, mille peale isa nad nende talust välja ajas. Ta ei lubanud ka oma tütrel olla

Kirjandus

12

doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

asjaarmastajalikule tasemele. Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul ja Kristjan Raud ning Ants Laikmaa. Viimane asutas 1903. aastal Tallinnas, K. Raud järgmisel aastal Tartus ateljeekooli. Peatselt hakati korraldama juba eesti kunsti ülevaatenäitusi (esimene 1906). Kiire arengu tegi läbi teatrielu. Tartu "Vanemuise" seltsis pikka aega (1878-1903) küllaltki menukalt tegutsenud August Weira näitetrupp jäi küll ajast maha, kuid peale uue teatrihoone avamist (1906; vana hävis põlengus) asus seal tööle Tartu seltside parimaist näitlejaist moodustatud kutseline näitetrupp, mida juhtis Karl Menning. 1906. aasta sügisel alustas Tallinnas kutselise teatrina tegevust "Estonia", kus mängisid ja lavastasid andekad näitlejad Paul Pinna ja Theodor Altermann. "Estonia" uus hoone valmis 1913. aastal. Veidi varem (1911) oli avatud Pärnu "Endla" teatrihoone

Eesti keel

59

doc

Kirjanduse eksami küsimused

Vilde novell ,,Kuival" ­ toob välja selle kui tihti ostab mees naise keha; räägib, et prostitutsioon on levinud probleem ning kuidas see mõjutab naist. Tuglase essee, kus lahkab Vilde loomingut. Tõlked prantsuse luulest, 6 luuletaja loomingut tõlgiti. Baudelaire ,,Raibe" vapustab (see on eeskujuks H. Talviku ,,Laip rannal"). IV ALBUM (1912) ­ ilukirjandusliku poole pealt on oluline Suitsu luuletus ,,Värisevate haabade all" ­ esimene eesti klassikalise vaba värsi näide. Lisaks August Alle, Johannes Vares-Babaruse, Johannes Sempri luuletused. Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) ­ Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlik­poliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad.

Kirjandus

8

odt

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksami näited

pühenduda, armastada ega sulanduda ühiskonda, pidutsevad, kuid sisimas kurvastavad iga päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1. romaan “Protsess” - Kafkalik maailm, üksikisiku kaitsetus bürokraatlikus maailmas. 2. jutustus “Metamorfoos” - Egoism, probleemide korral ainult enda peale mõtlemine ja vajadusel kallite inimeste hülgamine. August KITZBERG 1. romaan “Kauka jumal” - Jaan KROSS 1. romaan “Doktor Karelli raske öö” - 2. “Taevakivi” - 3. novell “Pöördtoolitund” - J.V.Jannsen (papa Jannsen) sai sakslastelt raha saksameelsete ideedega ajalehe kirjutamise eest, poeg Eugen oli seetõttu isas pettunud, ebamoraalne. Lugu toimub ärkamisajal 19.s II pool, sisemonoloog - Eugen meenutab isa elu, otsib isa teole õigustusi ja põhjendusi, Kui kaugele võib minna, reetmata oma rahvast

Kirjandus ja ühiskond

22

doc

11.klass kirjandus

Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 ­ 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku

Kirjandus

Kommentaarid (17)