filosofeerimiseks, panid mind mõttejärge kaotama. Mulle meeldis lugeda "Välkvalgust", mille pealkirja juba mõnel pool selle metafoori tabavuse tõttu novellizanriks on nimetatud. Idee vere puhtusest ei ole uus, sellega olen lugedes varemgi kokku puutunud, aga novellis oli see ilusti kokkuvõtvalt välja toodud. Mulle meeldis ka loo lõpp, kus inimesele välja pakutud idee, mis tema seisukohalt on mugav, kiirelt omaks võetakse. Paljude novellide puhul panin tähele, et nad oleks nagu lahti rebitud mõnest romaanist ja pidevalt leidsin ennast tundmuselt nagu oleksin mõne raamatu keskelt lahti võtnud ja lugema hakanud. Sama järsult nagu algasid, need ka lõppesid ja pidevalt oli tunne nagu tahaks küsida: "ja mis siis edasi sai?..." Võibolla tuleneb see katkendlik tunne ka novellide paigutusest raamatus ja sellest et minategelasega peab alati uuesti tuttavaks saama. Karl August Hindrey kirjeldatud tegelased mulle meeldisid
UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu ,,Kahekesi" ja Tammsaarelt ,,Noored hinged" ning ,,Pikad sammud". Psühholoogilise impressionismi katsed (Tuglas ,,Toome helbed") ja väljaarendamata sümbolistlikud taotlused (Tuglase ja Tammsaare miniatuurproosa). Uusromantiline proosa tõi endaga kaasa lüürilise elemendiga lühiproosa, peamiselt novellid, mis olid klassikalised ja modernistlike kujundivõtetega. Tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, inimloomuse varjatud keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism. 1920ndate I pooles domineeris novell romaani üle
Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem. Rühma eeskujuks oli Clanté esteetilisi seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak. Tarapitaga koos tuleb 20ndate aastate alguses tugev pol ja sots kirjanduse laine, aga see jääb lühiajaliseks. Tarapita puhul peab rõhutama ka seda, et tegemist on teatava avangardihõngulise esteetilise programmi manifesteerumiskatsega ja seda võib nimetada sotsiaalekspressionismiks. See, millele T rühmitus rõhub on suuresti hilisem ekspressionismi faas ja see on poliitilisema konnotatsiooniga. Siurus on midagi teisiti, on midagi, millele on Tarapita teatav vastulause. Tarapita-aegne Under on vastulause soneti-aegsele Underile. Enne Siuru juurde jõudmist natuke taustadest. Poliitilised, sõjasündmused, rühmitused ja
2006 Lauluga ristitud 2007 Luule 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus ei olnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase "Kahekesi" ja Tammsaare "Pikad sammud" ning "Noored hinged". Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus. Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku kujutuslaadi süvenedes tiheneb ka seiste ja vastavuste võrgustik.
6. alahinnati kunsti ideelisust idee on surelik kuid stiil ei vanane Jaan oks 7. tuntakse ära Juhan Liivi ja Petersoni talent 8. Luuakse asjatundlikkku kirjanduskriitikat - kirjuattakse retsensione 9. levib uusromantis kirjandusvooluna 10.oluline oli keeleuuendus. Esimene maailmasõda tuli ja toimus kainenemine, tekib masendus ja ängi tunne- noor eesti laguneb, tekivad ka Noor eesti sisesed arusaamatused. Arusaamad muutuvad. 4. Johannes Aabiku keele ueendus ja novell ,,Ruth" mille poolest on see oluline Keeleuuendus e ideed: ܭY Nud nd I ä ülivõrre Lühike mitmuse osastav -ism ismuse asemel - mask vorm -tet lõppudega sõnad -tatud asemel - no genitiv Uued sõnad: relv, siiras, laup, süüme, kolp Ruth : on provotseeriv novell, aavik on esimene eesti kirjanik kes vaatleb naist lähedalt. ON kujutatud ideaal naine, kuid mitmes kohas on näha ka Aaviku iseendaga vastuollu minekuid.
teemad: loodus, laste elu,valdavalt puhtõpetuslik, rahvaluule elemendid Põhilised autorid: Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) K. A. Hindrey piltvärsslood. piltvärsslood “Pambu-Peedu”, “Seene Mikk”, “Piripilli-Liisu”, „Nina-Jass ja Näpp-Mall“, „Lõhkiläinud Kolumats“ -eesti lasteluulesse tuli huumor,kunstilised liialdused (lapsi hirmutavad) R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Reinhold Kamsen: Luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades, teemad loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega,kulunud kujundid, isikupäratus.„Talvel“ („Küll on kena kelguga…“)
loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine, inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine; ,,Kaks paari ja üksainus",,,Vanad ja noored" ,,,Tähtis päev" ; perioodi lõpul impressionistlikud jooned. teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema. Üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" kolmandas 1917-1940. Valitseb psühholoogiline realism. Süveneb filosoofiline pool, matsi ja vurle teema. Väga palju paralleele Piibliga. 2 näidendit ja 5 romaani. ,,Juudit" näidend tugineb
Tõeliselt ajaloolisteks on romaanid ( ,,Mahtra sõda, ,,Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid", ,, Prohvet Maltsvet) saanud palju hiljem, järelpõlvede jaoks. Tuntud ja teatud on eestlastele Vilde ja teiste juba mainitud eesti ajalooliste romaanide autorite kõrval veel Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Karl Ristikivi ning eriti just Jaan Kross. Samuti on veel ajaloolistel ainetel romaane kirjutanud August Mälk (,,Surnud majad"), Karl August Hindrey (,,Urmas ja Merike"),ning Enn Kippel (,,Meelis"). Enn Kippel sai oma ajalooliste romaanidega kohe eriti populaarseks. Mait Metsanurk aga sai 1935. aastal riigivanema auhinna ajaloolise teose ,,Ümera jõel ,, eest. Nii Kippeli ajaloolised romaanid kui ka Metsanurga ,,Ümera jõel" tekitasid tol hetkel ajalooliste romaanide tulva. Ajalooline romaan 1930. aastate kontekstis asub loogiliselt loomulikul kohal. Siis oli päevakorral rahvusliku identiteedi kinnitamine
Suuruse ja sügavuse mõõdet toetab see, et Under toetub suurtele tekstidele. ,,Õnnevarjutuse" sisu ja ainese järgi saab väita, et põhiallikateks on Piibel, Baltisaksa legengid ja Eesti rahvaluule. Baltisaksa elementi on püütud üldistavalt tõlgendada Underi saksapärasus (saksa aines ja saksa kultuuritaustaga). Under hakkab kirjutama Eestist 30ndate aastate lõpus, muutub tähtsaks 40.-50. aastate jooksul. ,,Jõulutervitus" Marie Under 1941 kodumaa motiiv, lein, ootuspärane motiiv, rahvuslik kiht on otseselt tekstis olemas, otsene ajakajaline, esimene küüditamine ja sõda, pöördumine küüditatute poole. Kõige hilisemates tekstides jätkub ajakajaline ja rahvuslik motiiv, samuti lisandub eleegiline toon ja mälestuslikkus pooleldi unenäolised rännakud kodumaale. Underi kirjeldamisel on võimalik võtta fookusesse mistahes perioodi. Võiks tähelepanu pöörata, kuidas Underi lüürika on seotud ballaadilisusega
Peet Vallak "Elu nullpunkt" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" Peet Vallaku novelle lugedes liigub aeg linnutiivul. Tema kirjastiil on kergest hoomatav ja kaasaviiv. Kui esimesed novellid "Elu nullpunktis" on sünge varjundiga ning kujutavad pigem tegelaste õnnetut saatust, siis lõpupoole ja eriti Lambavaras Näpsi lorijuttudes saab lugeda lustlikemaid lugusid ning endiselt kirevate tegelaste kentsakaid ja muigama panevaid elu keerdkäike. "Epp Pillarpardi Punjapa potitehases" on samuti kirjutatud võrdlemisi humoorikas võtmes. Ühendavaks lüliks nii süngete ja kohati kõhedate lugude ning lõbusamate juttude vahel on aga Vallaku uskumatult kirevad ning erinevad karakterid
(J. K. Rowling; tüüpiline lastekirjandusele, ka eesti omale); esmase maailma fantaasia ehk „madal“ fantaasia (A. Pervik). 10. Eesti fantastika (kunstmuinasjutu) arengujooni ? 11. Lasteluule iseloomulikud tunnused paberil kõlakujundid, mõjuv kõlajõud, elurõõmus lõbus mängulisus, kujundlikkus, dünaamilisus, meeldejäävus, hea rütmitunne, täisriimid, sõnavara rikkus ja tabavus, kujundlik ütlemisviis (korjatud mitme luuletaja loomingu iseloomustuse pealt) 12. Lasteluule autoreid Hindrey, Bergann, Kamsen, Sööt paberil (20. saj luuletajad) Ernst Enno tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd Lastelehe esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno pani koos Nurmiku ja Oroga aluse ka lasteajakirjale Laste Rõõm ning oli pikemat aega selle toimetajaks. Enno luulet on nimetatud hämarasõnaliseks ja raskeks, aga ka pehmeks ja unistavaks.
Esilavastus ,,Estonias" Paul Pinna ja Theodor Altermanniga peaosades saabutas hiilgava menu. Seda lavastatakse aina uuesti ja uuesti. LOE KATKENDIT!!!!!! ,,Mäeküla piimamees" Romaan ,,Mäeküla piimamees" on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole, kuid sootuks uues, iroonilises võtmes. Alates 1921. aastast ravis Vilde oma halvenevat tervist välismaa kuurortides, kirjutas mõned meisterlikud novellid. Tartu ülikool nimetas ta audoktoriks. Vilde kogutud teosed ilmusid aastatel 1923- 1935 33 köites, sisaldades kokku 7500 lk. Viimaste köidete ilmumist Vilde ise enam ei näinud. Kirjanik suri 26. detsembril 1933 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Vilde teoseid on välja antud suuretiraazilistes kordustrükkides. Mitmed teosed on jõudnud kinolinale, paljud tõlgitud naaberrahvaste ja teistessegi Euroopa keeltesse. Kirjaniku viimases elukohas Tallinnas Kadriorus asub memoriaalmuuseum.
E eepika üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Eeposte tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Eeposed väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kunsteeposi. Rahvaeeposed põhinevad kangelaslugudel, mis laulik on üheks liitnud; kunsteepose on koostanud teadaolev autor rahvaeeposte eeskujul.
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali
Alverit ei saa naiselikkusega defineerida. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus polnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase “Kahekesi” ja Tammsaare “Pikad sammud” ning “Noored hinged”. Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus. Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku kujutuslaadi süvenedes tiheneb ka seiste ja vastavuste võrgustik.
tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti konflikt isaga ja konflikt naistega olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid. Kui esimestest osad ilmusid juba Kafka eluajal, siis kolm lõpe- tamata romaani «Ameerika», «Protsess» ja «Loss» on ilmunud postuumselt. Olulisemad eesti keeles avaldatud teosed: Franz Kafka «Ameerika. Protsess. Loss» (Tallinn: Eesti Raamat 1987). Franz Kafka «Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood» (Varrak 2002). Mõneti põhjendatud on pidada Kafkat just lühivormide meistriks, ning vastandada tema teravas, kujundlikus, kohati ka absurdses
Novellis ,,Silmus" I leiab mees tühjast stepist püünissilmuse ja poeb uudishimust sinna sisse. 1970.aastete alguses, koos üldise ajaloohuvi kasvuga, pöördus ka Valton mineviku poole. Endiselt huvitavad teda inimese olemisprobleemid. Ajalugu on kirjanikule vaid näitelava, kus saab kujutada üle aegade kestvaid seoseid: vaadata mineviku kaudu olevikku ja tulevikku. Seda Valtoni novellistika suundumust iseloomustab kogumik ,,Õukondlik mäng" (1972). Novell ,,Roosa kits", mille sisuks on kahe Saksa väikelinna vaen roosa kitse kuju pärast, sümboliseerib inimeste võimuiha ja rumalust. Ajaloolisest ruumist liigub Valton kujutuslikku aegruumi: unenägude ja müütide maailma. Kogus ,,Sõnumitooja"(1972) annab tooni fantastika. Kirjanik osutab inimese jätkuvale võõrandumisele ja heitlusele ümbritseva keskkonnaga: silmuses(vangis) olija hakkab tundma hirmu vabaduse ees (,,Silmus"III,1969).
(1927). Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud.
Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust - kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega -kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste
on midagi, mida pole uuritud. Maupassant oli eelkõige novellikirjanik. Alguses kirjutas varjunime all. Kirjutas nii armastusest, sõjast, talupoegadest, ühiskondlikest probleemidest, patriotismist. Patriootlikud on lihtsad, tavalised inimesed. Armastus on pigem füüsiliste vajaduste rahuldamine. Talupoegi kujutas ta kaheselt: samastas ka loomadega (rumalad, ise süüdi nagu Tsehhov), kuigi on patriootlikud ja lihtsad. · Romaan "Bel-Ami". · Novell "Rasvarull". · Novell "Kaks sõpra". Maupassant'i looming: täpne, lakooniline stiil, dramaatiline, pingestatud tegevus, puänteeritud lõpp, reljeefsed, teravalt väljajoonistatud karakterid, halastamatult objektiivne kujutluslaad, kirjanikule omane isepäine robustsus, millele on võõras igasugune valehäbi. Ta ei kasuta moraliseerivat jutustajahoiakut. Tema pessimism on inimelu analüüsimisel ääretu. 2) Analüüsi ja tutvusta E. A. Poe novelle
Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: 1. Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks. Läbivaks teemaks on õudus, kurbus ja kannatus. Surm on Poe jaoks päästja, kes vabastab vaimu kurnavast kehast. Sageli kasutas õudseid detaile, nagu elusalt matmine. Täiuslikuks peab ta naise surma kujutamist, mis on ka tema lugudes läbiv motiiv. Kuigi tema jaoks olid armastus ja ilus olulised, on need tema teostes alati seotud surmaga. (,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask") 1
Rohu esimene novellikogu ,,Igaveses labürindis" (1913). Tema varasemat loomingut on mõjustanud poola dekadentlik kirjanik S. Prazybyszewski ja vene sümbolist K. Balmont ning F. Sologub. ,,Igavese labürindi" eessõna ründab ülbelt kehtivaid ilu- ja moraalitõekspidamisi, jutlustades ohjeldamatut individualismi: kunstis ei maksvat ükski seadus ega moraal. Ka seda kogu novelle läbib teisi inimesi mitte arvetsava indiviidi ,,vabaduse" kultus. Novellide tegelasteks on vaimuaristrokraadid, kes peavad end ühiskonnast absoluutselt sõltumatuks ning ülistavad üksindust looduse keskel. Kunstiliselt on need elutud, hingetud ,,paberist inimesed", nagu märkis F. Tuglas. Kui ka järgmine novellikogu ,,Üksinduse meeleolud" (1914) ei paku midagi uut, siis ,,Siluetid ja dekoratsioonid" (1918) on teatav samm edasi autori arengus. Seegi raamat on täis salapärasust, sisaldades katkendlikke novelle, mille
Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina" Kolm lõiku Tolstoi kohta KOKKUVÕTE Dostojevski Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik 1
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaare talus. Tammsaare on pärit l�
Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia
aastal. Gustav Suits kirjutas Petersonist 1905 ja avaldas ,,Noor-Eesti" albumis seitse Petersoni luuletust. Loomingu põhiosa avaldati trükis 1922 Petersoni 100.sünniaastapäevaks ,,Laulud, päevaraamat, kirjad". Luulepärand ei ole suur-kokki 21 luuletust (10 oodi ja 5 pastoraali).Kirjutas oode ülistuslaule, mis käsitlevad ülevaid teemasid ning on heroilis-filosoofilised. ,,Inimene"-ülistab inimese vaimu (,,Aga sa, inimeste vaim, Jumala vaimukuju") ,,Laulja"-luule ja luuletaja motiiv. Kirjutab laulja=luuletaja suurest missioonist.(Valguse allikas=luuletaja laulu kaste=sõnad) ,,Kuu"-populaarseim. Loob eredate loodusnähtuste toel üleva pildi eesti keelest. Petersoni oodidele on iseloomulik: 1.ülev sõnastus 2.pikad laused 3.vabavärss 4.poeet on prohvet Pastoraal ehk karjaselaul-kirjutatud dialoogi vormis, sisaldavad Eestile omaseid motiive. Pastoraalides esineb algrütmi, korduse, parallelismi. ,,Ott ning Peedo"
Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga. 1920 1922 (29 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatasee. 1922 1924 reisib Euroopas.
Artiklid: G.Suits "Noorete püüd" programm H.Raudsepp "K.-E. Söödi luule" J.Aavik "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" Fr.Tuglas "Ed.Vilde ja E.Peterson" jt Illustratsioonid: Ants Laikmaa "Kreutzwaldi portree"; Kristjan Raud "Millal?" jt Sümbolism ja impressionism nooreestlaste loomingus Viljeldi II loominguperioodil. Sümbolism lähtub sellest, et maailm on tunnetamatu. Kujutatakse elu sümbolite abil. Iseloomulik on raskemeelsus ja tumedad toonid. Fr.Tuglase ja A.Tassa novellid ning E.Enno ja G.Suitsu luule Impressionismi märksõnadeks on mulje ja kogemus. Psühholoogiline kujutamislaad; hele, optimistlik, rõõmus. Fr.Tuglase novellid ja romaan "Felix Ormusson", V.Ridala luule, A.H.Tammsaare üliõpilasnovellid ja jutustus "Varjundid" TÄHTSUS · avas meie kultuurile uued perspektiivid · rikastas kirjanduslikke sidemeid · tõstis kirjanduslikku kultuuri · kunstielu organiseerimine
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa
Jutud: "Kullaketraja", "Tuhka-Triinu", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab
teha; valged on head inimesed ja saavad ülikoolidesse oma teadmiste pärast. Väga must-valge maailm. Ülestõusmise lõppfinaal ongi ikkagi selline, et Katjusa Maslova ei võta Nehljudovi ohvrit vastu, ehkki ta seda meest armastab, sellest esimesest kohtumisest saati ja nõustub abielluma ühe kaasvangiga. Tõeline vene hing. Tundub, et tal ei ole õigust Nehljudovi elu endale võtta. 2. G. de Maupassant'i novellide temaatika, ühe novelli lähivaatlus ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant
“Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses” Kuigi prantsuse luuletaja Francois Villon (u 1431 – u 1465) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud Dante, Boccacio ja Petrarca, oli tema looming renessansi ideest veel puutumata. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab luule ometi silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit:”Värsid” ehk “Väike testament” (1456) ja “Suur testament” (1461). Keskaegse kirjanduse jaoks ei olnud isikuväärtust ega idividuaalsust. Villoni kirjanduses see isiklikkus aga sünnib. Tema roll oma teostes mitte lihtsalt vaataja, vaid tegutseja, tema meenutab tihti iseenda oma teostes. Nimelt „Suures testamendis“ ballaadis, mis oli pöördunud tema sõprade poole, Villon räägib iseendast, oma individuaalsest elusaatusest, aga selle teose kaudu me saame näha tüüpilise inimese eluteed, kes on pärit ühisko
Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
