„Anna Karenina“ Aleksei Karenin on riigiametnik, kuid vähese isikupäraga. Ta loeb palju raamatuid ja kaasaegset luulet ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Karenin säilitab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena ja näitab ka viisakust kõigi suhtes, kes temaga kõnelevad. Algul paistab Karenin tagasihoidliku tegelasena ning pigem andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Talle ei meeldi seltskonnas esil olla vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini tundub proffessionaalne inimene enda kohustustega, kuid külma võitu. Ta on rikas, ta on hinnatud, tal on naine, keda kõik armastavad, tal on poeg, kuid kõik need ei kõiguta paista kõigutama teda, sest ta elab enda kindla plaani järgi.
Anna Karenina Talvi Kaja 1. L. Tolstoi romaan ,,Anna Karenina" räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja. Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma
Mariliis Tisler 11.B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" · Tegevus toimub Venemaal 19.sajandil · Anna Karenina Teose peategelane, kellel oli Vronskiga afäär. Ta oli kirglik, ilus nii seest kui väljast ja haritud. Tema jaoks on armastus kõige tähtsam ning tuleb tegutseda selle järgi. Aleksei Karenin Külm ning tundetu riigitegelane, kes oli üsna ükskõikne ka pereelus. Seepärast ilmselt Anna ka teda enam ei armastanud. Vronski nägus, rikas ning võluv ohvitser. Tema lõigi Alekseilt Anna üle. Anna armastas teda, kuid siis, kui Anna oli lahti öelnud oma eelmisest armastusest, sõpradest, eelnevast elust, vajas Anna palju suuremat armastust, kui Vronski pakkus. Seepärast läksid nende suhted lörri. · Sündmustiku algul jääb Stepan, kes on Anna vend, oma naisele petmisega vahele. Seepeale nõuab Dolly, tema naine lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe Dollyga
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3
Kui Kitty ja Levin peaksid uuesti n-ö taasavastama üksteist, muudaksid nad üksteist õnnelikuks. Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga. Minu arvates poleks Kitty pidanud Levini abieluettepanekut tagasi lükkama, mulle tundus juba alguses, et nad sobivad hästi kokku ja olin natukene pettunud, kui ta siiski ettepanekut vastu ei võtnud. Vronski ei tundunud, et ta teeks Kittyle ettepaneku, vaid lihtsalt nautis ta seltskonda. Anna Karenina on Vronskile öelnud, et ta on rase ja ta tahab, et Anna oma mehe jätaks. Ta tahaks Annaga põgeneda ja elada koos, kus neist ei räägitaks, kus neid ei tunta. Kui Vronski sai teada, et Anna on rase siis ta mõistis, et enam pole võimalik varjata seda, mis neil Annaga on. Vronskit ei huvita nii väga see, mis teised arvavad temast ja Annast, sest ta
Realistid püüdsid kujutada oma kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid ta pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Realismi põhizanr on eepika suurvorm- romaan. Realism jaguneb kriitiliseks ja psühholoogiliseks. 3. Realism Vene kirjanduses- teemad, esindajad, olemus Ivan Gontsarov, Ivan Turgenev, Nikolai Gogol, Fjodor Dostojevski, Lev Tolstoi, Anton Tsehhov(novellist ja näitekirjanik) 4. Lev Tolstoi eluoluline ülevaade 1828-1910 Sündis kõrgaadlike perekonda, ta kasvas ilma vanemateta, ema suri kui Lev oli 2 ja isa kui Lev oli 9. teda kasvatasid sugulastest hooldajad. Lapsena oli ta jonnakas, isepäine ja julge kuid samal ajal õigusepüüdlik ja aus, elas Jasnaja Poljana mõisas Tuula lähistel. Ta sai koduõppe, selle kaudu kõrge haridustase. Tal oli huvi Idamaade kultuuri ja keelte vastu.
Pealkiri tuleb ka sellest, et Lerantov käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust teoses. Tsensuur keelas teose ära ja seda ei avaldanudki tema eluajal. Aastatel 1837-1841 saavutas Lermontov luule küpsuse, aga seevastu kirjutas vähem. 1838 kirjutas Lermontov teose ,,Meie aja kangelane", kus ta püüab olla maksimaalselt objektiivne ega panna sisse positiivseid või negatiivseid kangelasi. 5. Tolstoi (1828-1910) Tolstoi isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema, siis, kui Lev oli 2-aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane ja jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844 läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust
meeletu soov end üles anda. Masendus süveneb veel rohkem pingeolukorras. Ta naaseb kuriteopaika, kaitub võltsilt ja kahtlaselt ning uurija mõistab teo tagamaid. Lõpuks ta pihib Sonjale, prostituudile. Mees saadetakse Siberisse sunnitööle ning Sonja järgneb talle. Romaani tegevus Peterburis ja näitab linna põhjakihtide elu. Kirjaniku enda sõnade järgi pole linn mitte tegevuspaik, vaid kaasosaline. Romaanis kajastuvad tolle aja ühiskonnale iseloomulikud probleemid: · Prostitutsioon · Vaesus · Liigkasuvõtmine · Alkoholism · Kuritööd · Haigused · Usu ja haigusega seotud probleemid · Raske lapsepõlv Igal tegelasel on oma lugu, tal on mingi probleem. Raskolnikov on vaene. Perekond Marmeladov on samuti vaene. Peretütre Sonja ema on haige ja Sonja loobub oma aust, et minna tänavale tööle ja teenida raha
Edasi liikumine tulevikku ei hävita minevikku. Et võita, tuleb loobuda! Nad elasid mälestustes, hoidsid kramplikult kinni, ei läinud eluga edasi. ,,Enne kirsiaia müümist olime kõik närvilised ja murelikud, pärast, aga kui asi oli lõplikult, tagasipöördumatult lahenenud, muutusid kõik rahulikumaks, isegi rõõmsamaks..." PILET 3 Lev Tolstoi elu ja looming 1828-1910 Elu: Vanaisa kuulus Vm kõrgaadli hulka. Jasnaja Poljana (selge põld) mõisa. Tolstoi ise oli peres 4. poeg, oli vaevalt 2-aastane kui ema sureb. Laste eest hoolitseb isa kasuõde (vanavanemate juures orvuna kasv tädi), pr. guvernant. Vastandus talupoegade lastele, kellega Tolstoi levis. Parema hariduse andmiseks lastele kolib pere Moskvasse. Samal aastal isa sureb.
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse prügimäele ja tema seatinast süda tahetakse üles sulatada, aga see ei sula, sest see on nii palju inimeste kannatusi näinud.) Autori vaatepunkt ilmneb erinevate seisukohtade kokkupõrkes. See puudutab ja Wild'I estetismi peaküsimust: milline on kunsti ja tegelikkuse vahekord? Otseselt püstitas ta selle küsimuse romaanis ,,Dorian Gray portree,,(1891) Dorian Gray teoses on Wilde loonud omamoodi mõistujutu kunsti tegelikkuse vahekorrast: kas kunst üksnes peegeldab elu või peitub selles ka sügavam elutõde? Tegelikkuse peegeldamine on kõigest ajutine, kunsti jaoks mitte peamine ülesanne. Peamine on kinnitada, et ilu valitseb kõige üle. Kiusatust seda võimu kasutada sai tunda ka romaani autor, kes mõisteti amoraalse käitumise eest kaheks aastaks vangi. Uued kogemused kajastuvad ,,Reading vangla
maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub
Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina" Kolm lõiku Tolstoi kohta KOKKUVÕTE Dostojevski Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik 1. Ladina keele tundides karistas isa oma poegi vähemagi eksimuse eest Kommentaar: Selline rangus mõjus kindlasti hästi Dostojevski ja ta vendade teadmistepagasile, kuid siiski arvan ma, et väikseid lapsi ei tohiks eriti karmilt karistada, sest see paneb neid kahtlema nende vanemate armastuses nende vastu 2
Muudkui hädaldasid ainult. Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult ning tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata. Armastus Hannese lapsepõlve armastuseks oli Suuremäe Niida. Neile sai saatuslikuks perede jõukuses esinevad erinevused. Seepärast keelaski Niida isa Hannesel oma tütrega kohtamise. Niida oli küll nõrem isiksus kui Hannes, kuid seda kas neil ka midagi ilusat oleks kahekesi välja kujunenud ei tea, sest armastusele ei antud siis võimalust. Teiseks Hannese armastuseks oli Saadu Taali, kellega Hannes ka lapse sai. Hannes ise sai sellest aga alles teose lõpupoole aru. Isiksused olid neil üsna sarnased. Nii nagu Hannes ei kartnud ka Taali tööd. Lisaks sellele oli Taali pere ka vaesemate killast nagu Hannese omagi. Kolmandaks armastuseks sai Hannesele Tondioja Liida. Kuigi siin ei saa rääkida niivõrd armastusest kui rahast.
arengut ja samastas selle maailmavaimu maailma hingega die Weltseele (naissoost). Maailma vaim/ hing peegeldub oma erinevate tahkudega looduses, ajaloos ja ka inimeses endas. Maailmas ei ole midagi sellist olemas, mis ei oleks juba olemas hinges. Schelling samastas objekti ja subjekti. Schelling väärtustas naiselikkuse alget. Iginaiselikkus inimene võib ennast parandada siis, kui ta armub. Kui ta armub, siis lähendab inimene ennast maailmavaimule. See teema jätkub ka T esimeses romaanis. Näidakse lugejale, et ka aadliku tegevuses puudub see lõpetatud, tasakaalustatus. Mingeid tulemusi ei ole. 8. september 2009 Selles kogus üritab Turgenev kujutada ka segaseisuslasi. T tunneb segaseisuslaste vastu vähem huvi, kuna ta ise on aadlik. ,,Surm" siin on ühe segaseisuslase kuju. Avenir peategelane. Siin üritab T kujutada paralleelselt mitme seisuse esindajaid. Ta kujutab seda, kuidas käituvad vene inimesed enne surma
B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu." Kuid tegelikult tuleb viia võidule elu, mitte konutada kuskil karbis. Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada. Lev Tolstoi elu ja looming 1828-1910 Elu: Tolstoi oli pärit venemaa kõrgaadli perekonnast. Ta sündis Jasnaja poljana mõisas. Mõlemad vanemad surid kui Lev oli noor (ema, kui ta oli 2a ja isa, kui Lev oli 9a) Tema ja tema vendade ja õe eest hoolitseb tädi ning nad saavad väga mitmekülgse hariduse. Juba lapsest peale oli Tolstoi väga õiguspüüdlik ja aus. Rajas oma kodumõisasse kooli ning taotleb pärisorjuse kaotamist
kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson
1899. suve lõpul on Wilde Pariisis, kus ta elas ühes hotellis, mille peremees tasus tema söögi ja joogi ning majapidamise. Suurema summa saades jõlgub ta natuke ka suurlinnas kuid raha lõppeb kiiresti. Sõber Douglas käis pärast isa surma tehda vahel edvistades kostitamas. Wilde suri 30. Novembril 1900 ajuvähki ning tema matused on lühikesed ja kurvad. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 3: 1) L. Tolstoi elu ja looming Lev Tolstoi (1828-1910) isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema suri, kui Lev oli 2- aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei
..................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Lev Nikolajevits Tolstoi Referaat Koostaja: Elle Kukk Klass: 11. b õhtune Juhendaja: Merike Olo Kuressaare 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 4 ELULUGU...............................
tohiks küll rääkida see ei aitaks paranemisele mitte kaasa. 16-ndal märtsil 1828 Räägi rõika peeglivabrikust, mida Katariina vabrikuks kutsutakse. Laupäeval, 14-ndal aprillil 1828 Jama... mingi vabriku jutt. Neljapäeval, 19- ndal aprillil Anna jäi talle esimest korda silma mullu jõulude ajal Kolga- Jaani kirikus. Järgmisel korral nägi ta teda Rõika vabriku raamatupidaja majas. See oli Schwalbe maja tal olid punased vuntsid. Igatahes algul ei pidanud Jakob Annat kütkestavaks aga hiljem küll. Ta oli väga lopsakas , kuid iseloomu poolest väga lahke ning nii nad kokku saidgi. Pühapäeval, 6- ndal mail 1828 Ta läheb Pärnu kapten Snyderi jutule. Esmaspäeval, 14-ndal mail 1828 Kapten aga andis teada, et see aasta Läänemerre ei tulegi ning need kes teda tahavad saavad sügisel. Reedel, 8-ndal juunil 1828 Jakob käis vanematel külas Paluka saunas Kolga-Jaani kiriku juures. Taata oli juba 14- ndl
laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta ammendamatu fantaasia võimaldas luua kunstiliselt vormilt ja sisult vägagi omapärase teose. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. Neid sündmusi on kujutatud romaanis isoleeritult ja mitteolenevatena neist otsustavatest jõududest, mis määrasid maa poliitilise arengu, absoluutse monarhia väljakujunemise ja kindlustumise. See selgub, kui vaadelda lähemalt fakte XVII sajandi Prantsusmaa ajaloost. XVII sajandi Prantsusmaal tõstavad rahvamassid ägedat protesti raske poliitilise ja majandusliku ikke vastu, mis kujunes seoses absoluutse monarhia tugevnemisega, mille huve väga innukalt kaitses Louis XIII minister, kõikvõimas kardinal Richelieu
Õpetajaametit oli Juulius selleks ajaks pidanud juba kuusteist aastat, kuigi mitte alati kõrgemas koolis. Õpetajatöö oli saanud talle armsaks ja tähtsaks. Juulis Kilimitil oli alati igale noorele midagi kasulikku öelda, ja seetõttu hinnati teda ka kõrgelt. Mida vanemaks Juulius sai, seda enam hakkas ta mõtlema elu väärtuste üle. ,,Kui inimene on noor, näeb ta igal pool palju rohkem ilusat. Ja siis peaks ta seda ka püüdma rohkem enesesse vastu võtta, et seda ka vanade päevade jaoks koguda, kui ta silmad tuhmiks ja hing nüriks on läinud. Kui ka kõik polnud läinud nii, nagu nad olid lootnud, nad olid teinud parima. (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 145 ). Teiste õpetajatega suhted koolis polnud just kõige paremad, ta ei hinnanud neid väga kõrgelt. Erakoolis kus Juulius õpetas oli õpetajate koosseis väga kirev. Osa õpetajatest olid
" "Härra," vastas Tiina, "sest ei ole midagi, lubage mul muidu niisama teie juurde jääda." Ning uje, kuid oma tahtmises vankumatu Tiina murrab Indreku tõrksuse. Vargamäelt lahkuvad nad koos, Indreku käsi Tiina piha ümber. Surm lahenduseks Indreku ja Tiina lugu on Tammsaarel ka ainus, kus mehe-naise suhted õnneliku lõpu saavad. Muidu on ikka surm: Juudit tapab Olovernese, Villu tapab end Kõrboja Anna tõttu, Karin jookseb Indreku järgi trammi alla, sureb Ramilda, sureb Erika romaanis "Ma armastasin sakslast", merre hüppab Kristi "Tõe ja õiguse" III osas, Irmasse armunud poisi kuul tapab Rudolf Ikka "Elus ja armastuses". Armastus ja surm käivad Tammsaare teostes käsikäes. Ta enda elus nagu midagi sellist poleks olnud (tõsi, noorena suri küll "Varjundite" naispeategelase prototüübiks olnud neiu, kellesse kirjanik oma Kaukaasia perioodil armunud oli). Ja on veel üks kahtlus. Tammsaare elu hea tundja Elem
Nikita(valvur) peksab nüüd Raginit. ,,Daam koerakesega" Tegelased Anna Sergejevna ja Dmitri Gurov. On Jaltas ja kohtuvad puhkusel olles. Dmitri on naistemees, iga kord uus naine, kellega lõbutseda. Anna käib promenaadil oma koerakesega. Mees läheb Anna juurde, hakkavad juttu vestma. Anna on abielunaine, õnnetu, väga võimukas abikaasa. Hakkavad käima, Anna saab kirja mehelt ja kutsub teda koju. Tuleb kurb lahkuminek IGAVESEKS. Dmitri Moskvasse ja Anna Peterburgi. Dmitri pidas Annat üht naistest, kuid vaimustus ei lähe üle, ei suuda unustada, tahab temaga kohtuda. Anna mõtleb Dmitrist, kes otsustab ta Peterburgist üles otsida. Dmitri ostab teatrisse pileti, saavad kokku-mõlemad igatsevad üksteist. Anna ja Dmitri otsustavad hakata salaja käima. Armastus, mõistavad, et elavad valesti. Tsehhov kirjeldab Dmitrit vanema mehega, lõpuks tõeline armastus. Hakkavad koos elama. Peaks elama päris tunnete järgi, mitte ühiskonna ettekirjutuse järgi. ,,Inimene vutlaris"
pigem töörügaja kui talent. Ent isegi talendist ei saa midagi, kui ta tööd ei tee. Esimeste aastate jooksul, mil Leonardo Verrocchio töökojas oli, sai poisist mees, kes oskas teha kõike. Botticelliga ei saanud Leonardo hästi läbi erinevate arusaamade tõttu. Vanem kunstnik arvas, et loodust ei ole vaja uurida detailselt ennem selle maalimist, vaid piisab ka lihtsast plärtsust lapiga. Nooruk Vincist polnud sellega nõus. Perugino oli aga mees, kes alustas kerjusena ja lõpetas rikka mehena ning seda tänu tööle. Aastatel 1467 ja 1468 oli sõda, kuid see ei andnud mingeid tulemusi. Firenze embleem on tagajalgadele tõusnud lõvi, Milano embleem on aga madu. Milanost tuli 1471. aastal külla hertsog ja selle puhuks korraldati vägev maskeraad. Surev Piero Podagra pidas kõne, kus ta ütles:"Arvan, et kogu Itaalias ei ole nii palju näiteid vägivallatsemisest ja ahnitsemisest kui siin, selles linnas." Nõnda ütles ta ametnike kohta.
ema ja abielunaise kõrvale tasapisi tekkima õnnetu, tüdinud naine. Naine, kes mehest ja kodust küllastununa tahaks midagi uut, midagi muud, midagi teistsugust. Sageli jääb mulje, et probleemi lahendus võib olla uus ja parem mees, aga aeg-ajalt aimub ka igat sus väljuda Kinder- Kirche-Küche piirist ja teostada ennast isiksusena hoopis väljaspool kodu. Meenutage kirjandusest kas või selliseid tegelaskujusid nagu Madam Bovary, Nora ja Anna Karenina. Eestis kaotati XIX sajandil alles pärisja teoorjus, tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu pere konna käekäik seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasa vara, mis ta kaasa saab tuua. Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpe tusi põllumajanduse,
palju sõpru ja tuttavaid. On palju kirjutatud sellest, kui raske oli lastel kohaneda nõukogude elus kehtinud kahe tõega. Jaanile polnud see eriline probleem. Tõed, milles tema kasvas olid nii erinevad ja vastandlikud, et nad ei saanud omavahel segi minna. Nende kodus oodati ameeriklasi ja peeti 6 vene valitsust kõlbmatuks, koolis ja ajalehtedes esinesid ameeriklased kuratliku jõuna ja Nõukogudemaa kehastas kõike positiivset, head ja ilusat. Nii oli muidugi ka kirjanduses, mida tookord avaldati. Kaplinski lugemisvaragi koosnes kahest poolest. Kui ema veel töötas kirjandusmuuseumis, kust ta mõne aasta pärast halva ankeedi pärast lahkuma sunniti, tõi ta sealsest raamatukogust lugeda ühe ""Looduse" Kuldraamatu" teise järel. Jaan mäletab tänini midagi niisugustest raamatutest nagu Karin Michaelise Bibi-lood, Karl May Winnetou-sari, Väike lord Fauntleroy, Roosa saar, Doktor Dolittle ja mitmed teised. Ka muud eestiaegset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
