õppimine (0)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

ÕPPIMINE JA MÄLU

Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015  Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning

Suhtlemispsühholoogia

6

docx

Õppimine ja mälu

enne toidunõu etteandmist. Piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toiduga. Avastatud seaduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingituseks. Seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja (nt kellahelin) toimima refleksi vallandava signaalina. Klassikalise tingituse kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamisvõtte kasutamine e. õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid võivad segi minna. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnistata. Kui mingit stiimulikorrata ilma selle kinnituseta, hakkab stiimuli tähendus kaduma, kuni see mingi aja möödudes ei too enam esile tingitud refleksi. Käitumise modifitseerimine ehk muutmine

Arengupsühholoogia

7

doc

Õppimine ja mälu

Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete

Psühholoogia

22

doc

ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute õpetamist, juba tsehhi pedagoog ja humanist Jan Ámos Komensk (17. saj). Tema teaduslik pärand lubab lugeda teda andragoogika rajajaks, kuigi terminn tuli hiljem. Ta väitis, et kogu inimrass on arenguvõimeline ja võib omandada kultuuri ja hariduse sõltumata oma vanusest, klassist, soost ja rahvusest. Inimese eluiga= inimese õppimine. Tegi kõik selleks, et arendataks välja täiskasvanute õpetamise süsteem. Mõiste andragoogika võttis Saksamaal kasutusele (19.saj I pool) gümnaasiumiõpetaja Alexander Kapp, kes kasutas seda Platoni haridusteooria kirjeldamisel (Platon ise seda terminit muidugi ei kasutanud). Filosoof ja Kapi kaasaegne J.F.Herbart väitis täpselt vastupidist (õppida saab vaid nooruses ja õpetaja käe all) ja termin unustati peaaegu sajandiks. Idee hakkas arenema ja Saksa teadlane A.W

Sotsioloogia

102

docx

Pedagoogiline psühholoogia

muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.  Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on:  Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida

Psühholoogia

10

doc

Õppimine - Referaat

Õppimine 1  Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2  Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused

Psühholoogia

4

doc

Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted

- Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe ­ . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud näidavad, et mitmekeelsus on hea meie aju tervise ja arengu jaoks (nii lastele, kui ka täiskasvanutele). Need inimesed, kes oskavad rohkem, kui üht keelt, on parem "multitasking"-is. Teise keele õppimine teeb meid parem oma keeles ning see võib teha meid empaatiliseks. Me saame aru kui raske on teises keeles rääkimine ja seepärast oleme kannatlikud nendega, kes ei ole sorav meie keeles. Keel on ka tähtis kultuurili aspekt. Ta näitab inimeste väärtused. Inimene peab keskenduma õpitavas keeles näiteks järgmistele küsimustele: "Tere, Kuidas läheb?" ,,Kus asub bensiinijaam?" või ,,Kus asub kauplus?". umbkeelne õpe ­ . Piiritletud.

Keeleteadus

9

doc

Õppimine ja mälu

seostuvad füüsilise kasvu või küpsemisega. Näiteks on vanemad lapsed võimelised hüppama kõrgemale kui nooremad. Õppimine on üks niisuguseid mõisteid, mida psühholoogid nimetavad ka järelduslikuks konstruktsiooniks. See tähendabki seda, et mõtestatakse oma tegevus ja selle tagajärg ning tehakse kogemusest omad järeldused, mille kaudu muudetakse edaspidist tegutsemist. Niisiis on muutused organismi tegevuse soorituses signaaliks, et õppimine on tõepoolest toimunud. Õppimisvõime avab meile juurdepääsu oma kaasaja teadmisvaramule, aga ka inimsoo varasemaile kogemustele. Mis tahes sotsiaalse rolli, kutse või ameti õppija ammutab oma teadmised tegelikult inimsoo paljude põlvkondade vältel kogutud tarkustevarust. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurde õpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem

Psühholoogia

Kommentaarid (0)