Võnnu Keskkool Russell Leon Adamson Referaat Koostaja: Gerta Aruste, 10.klass Juhendaja: Riina Võikar Võnnu, 2010 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · Russell Leon Adamsoni elulugu lk 3 · Russell Leon Adamsoni tantsud lk 4 · Russel Leon Adamsoni õppetöö lk 5 · Russell Leon Adamsoni koreograafia lk 7 · Russell Leon Adamson Eestis lk 9 · Kokkuvõte lk 10 · Lisa 1 Pilt lk 11 Sissejuhatus Koreograafia on kunst teha tantse. Koreograafia eesmärgiks on koguda ja korraldad liikumise korda ja mustrit
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati
Õppetöö korralduse ja Õppekeskkonna küsimustik Lugupeetud Rakvere Ametikooli õpilane! Minu nimi on Maret Tolbuzova. Olen Rakvere Ametikooli Maaturismi teeninduse I kursuse õpilane. Pöördun Teie poole palvega osaleda küsitluses, et saada Teilt tagasisidet õppetöö korralduse ja õpikeskkonna kohta. Küsitlus on anonüümne. Sissejuhatus küsitlusse: Palun tõmmake sobivale vastusevariandile joon alla või kirjutage vastus. Kursus: - esimene - teine - kolmas - neljas Eriala: Õpite: -Põhihariduse nõudega baasil -Keskhariduse nõudega baasil -Põhihariduseta nõudega baasil I osa: Õppetöö korraldus ja õpikeskkond Hindamisel märkige number 5 palli skaalal 5 - väga rahul ....... 1 - üldse ei ole rahul. Lisaks
Sai tuntuks ,,tuumafüüsika isana". Charles Chaplin Inglise lavastaja, stenarist, näitleja, produtsent. Osales mitmetes filmides. Salvador Dali Hispaania maalikunstnik. Üks tähtsamaid sürrealiste 20.sajandil. Ernest Hemingway Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke 20-l sajandil. J.Duncan - Erich Maria Remarque Saksa kirjanik. Põhiliselt saanud kuulsaks romaanikirjanikuna. 4)Tartu Ülikoolis on õppetöö toimunud neljas keeles. Nimeta need. Mis aastast läks kools eesti keelseks? Tartu Ülikoolis on õppetöö toimunud rootsi, ladina, vene ja eesti keeles. Kool läks eesti keelseks 1919. aastal. 5)Kuidas muutus Eesti Vabariigi ajal hariduselu? Venekeelne õppetöö asendati eesti keelsega. Loodi ühtluskool. Kehtestati 6-klassiline koolikohustus, koolivõrku laiendati, uued koolimajad. Trükiti uusi õpikuid, mis olid eesti keelsed. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele.
Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1
ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9
Avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilaste motiveeritust, häid baasteadmisi ja õpioskusi. Avastuslikul teel õppematerjali omandamine võtab alati rohkem aega kui õpetaja esituse või raamatust loetu põhjal meeldejätmine. Positiivne see, et äratab tõelist huvi ja pühendumis õpitavatele probleemidele ja suureneb probleemide sügavuti käsitlemine. VI Põhilised õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Metoodiline võte on ühe või teise õppemeetodi raames kasutatav terviklik üksiktoiming. Õppetöö organisatsiooni vorm on õppetöö korraldamise viis kas koolitunni, kõrgkooliloengu, iseseisva tööna või mõnel teisel viisil. Metoodiline süsteem on erinevaid õppemeetodeid ja metoodilisi võtteid
üleviimisel ning klassist väljaarvamisel lähtutakse kuni 2010/2011. õppeaasta viimase õppeveerandi lõpuni enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud sanatoorsesse kooli ja erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) õpilaste vastuvõtmise ning väljaarvamise alustest ja korrast. Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord (1) Koduõppena käsitletakse käesoleva määruse tähenduses õppetöö korraldamist väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist (edaspidi koduõpe tervislikel põhjustel) või vanema taotlusel õppetöö korraldamist vanema poolt (edaspidi koduõpe vanema taotlusel). (2) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus
Töölepingu nr ......... juurde AMETIJUHEND Ametikoht Õpetaja Nimi Vahetu juht Õppealajuhataja/direktor Keda asendab Teist õpetajat Kes asendab Teine õpetaja Töö eesmärk Toetab õppija isiksuse arengut, tagab õppetöö toimimise ja õpilaste võimetekohase arengu. Tööülesanded Tegevused Tulemused 1. Õppe- ja · Kavandab õppe- ja kasvatustegevust · Õpetaja töö on kasvatus- lähtuvalt kooli õppekava ning kooskõlas kooli tegevuse arengukava eesmärkidest. arengukava ja planeerimine · Koostab aine- või tegevuskava ja õppekava
järjestikust nädalat. Seega vaheaja lisandumine vähendaks koolistressi nii õpilastes kui ka õpetajates ning õpitulemused paraneksid, seda väidab ka MTÜ Lastekaitse Liit. Suureneb perega koos veedetud aeg, kuna osadel lapsevanematel pole võimalik puhkust võtta suvekuudel, et perega väike reis teha või lihtsalt mõnusalt aega veeta, pakub vaheaja lisamine peredele just selle võimaluse. Ka õpetajate koormus terve aasta vältel on tasakaalukas, sest õppetöö on ühtlasemalt jagatud, kaob ära kiirustamine hinnete välja panekul või mure, et enne vaheaega ei jõuta hindeid välja panna. Järgmisena räägin, kuidas on juba lisavaheaja läbiviinud koolides õpilaste arvamus. Igasugusetes portaalides, kus on võimalik oma arvamust avaldada, leidub paar teemaarendust, mis räägib 5 vaheajaga koolisüsteemist. Kaasa räägivad ka lapsevanemad, kes näevad, et nende lapsed on õnnelikumad ning õppetöö sujub paremini. Muidugi on kahetisi
permikomide arv0nende ajaloolistel asualadel 1989 suurenenud. 95,400 147,30 0 Keel ja selle kasutus Permikomi keel kuulub soome-ugri keelte hulka ning on väga lähedane sürjakomi keelele. Keel on ühiskondlikust kasutusfäärist välja tõrjutud. Tänapäeval on permikomi rahvuskool praktiliselt lakanud olemast. 1989. aastal oli ringkonnas alles 23 rahvuskeskkooli ja 23 kaheksaklassilist rahvuskooli, kuid õppetöö käis vene koolide õppeplaanide järgi ja permikomi keelt neis ei õpetatud. 1989. aastal õppis emakeelt vaid 22% permikomi lastest. Permikomi ringkonna lipp ja vapp Ohuilmingud Venestumine Komi- Alates 1958. a. Permi ringkonnas ringkonnaleht on kulgeb kiires venekeelne, milles tempos. vaid haruharva Enamikus käib ilmub mõni õppetöö vene permikomikeelne koolide kirjutis.
c. Vanemteaduri d. Ülikooli rektori Õige vastus: a. 2. Millist eriala saab Eesti Maaülikoolis õppida ainult täiskoormusel? a. Loodusturism b. Loomaarstiõpe c. Sillainsener d. Metsakorraldus Õige vastus: b. 3. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja ... a. Üldaineteks b. Eeldusaineteks c. Vabaaineteks d. Süvaaineteks Õige vastus: c. 4. Kuidas kutsutakse õppevormi, kus õppetöö toimub peamiselt tööpäeviti. a. Õhtuõpe b. Statsionaarne õpe c. Pelaarõpe d. Kontaktõpe Õige vastus: b. 5. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja... 6. a. E-õppe b. Iseseisva tööna c. Eksternina Õige vastus: b. 7. Mitme nädala jooksul saab vahetada õppekava või õppevormi alates semestri algusest. a. Kahe b. Kolme c. Nelja d. Viie
Retsensioon Retsensioon Silja Eek uurimistööle "Eestlaste teadlikkus Aafrika haridussüsteemist". Uurimistöö on kirjutatud hariduse valdkonnas. Töö eesmärgiks on saada teada, kui palju teavad eestlased Aafrika haridussüsteemist ja sealsetest õppetöö tingimustest. 1. Uurimistöö osad ja lisad Uurimistöö koosneb: tiitellehest, sisukorrast, resümeest, sissejuhatusest, kahest peatükist, viiest alapeatükist, kokkuvõttest kasutatud kirjanduse loetelust Tööl on viis lisa: internetiküsitluse küsimused, internetiküsitluse faktiküsimuste vastused, illustreeriv pilt. Töö maht lisadeta on 19 lehekülge. 2. Ülevaade tehtud tööst
KAKSKEELSE JA ORAALÕPPE MEETODITE VÕRDLEMINE KUULMISLANGUSEGA LASTE ÕPETAMISEL MIS ON MINU TÖÖ EESMÄRGIKS ? TEKITADA UUDISHIMU OMANDADA TEADMISI OTSIDA HUVITAVAID FAKTE VÕRRELDA ORAALSE JA KAKSKEELSE ÕPETUSEGA ORAALNE ÕPE KUULMISLANGUSEGA LASTEÕPETAMISEL MIS ON ORAALNE ÕPETUS ? 1750ndatel kujunes välja oraalne meetod Saksamaal Loojaks oli Samuel Heinicke Oraalse õpetuse peamine eesmärk . . . SAMUEL HEINCKE (1727 1790) Ta oli üks tähtsaimaid õpetajaid Saksamaal Heincke alustas õpetamist kurttumma poisiga Avas esimese kooli kurtidele sakslastele Seejärel levis üle Euroopa oraalne meetod ORAALNE ÕPETUS EESTIS Pastor Ernst Sokolovski avas esimese kurttummade kooli Vändras Oraalne õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt ORAALNE ÕPETUS TARTU HIIE KOOLIS 1941.aastal loodi Tartu Kurttammade kool ...
3. Vastuvõttev kõrgkool 4. Välismaal õppimise ajavahemik (kuu/aasta): alates: kuni: 5. Eriala 6. Emaili aadress* * Olen nõus, et minu emaili aadressi kasutatakse minuga Erasmuse küsimustes ühenduse võtmiseks: Jah Ei MOTIVATSIOON JA ETTEVALMISTUS 7. Kui oluliselt mõjutasid alltoodud asjaolud Sinu otsust minna välismaale õppima? (Hinda viiepallisüsteemis, 1 ei mõjutanud üldse, 5 mõjutas väga) a) õppetöö tase b) õppeained, mida oma kõrgkoolis ei õpetata c) lootus paremale karjäärile d) varasem keeleoskus e) keeloskuse parandamine f) kultuur g) sõbrad/elukaaslane välismaal h) kogemus teistsuguses keskkonnas
Õppetöö kvaliteet TTÜs: probleemid ja võimalikud lahendused. Nii nagu paljude asjadega viimasel ajal meie ühiskonnas, sõltub kvaliteet suures osas ennekõike tarbijast endast. Sul võivad olla etteantud maailmatasemele tingimused, kuid nende realiseerimine jääb ikkagi pelgalt sinu enda teha. Kvaliteetne õppetöö kui tervik, koosneb väga palju erinevatest pisidetailidest. Hakates analüüsima meie kõrgkooli hetke olukorda pean tõdema, et sellise suuruse ja mahu juures on juba nii hästi igapäevaselt funktsioneeriv asutus kvaliteedi märgiks. Eranditult kõik on võimelised seal õppides ja iseseisvalt tööd tehes saama tasemega kõrghariduse osaliseks. Kuid nagu elus ikka on kõigil ja kõigel veel ruumi paremaks püüelda.
Kreeka keele professor (poeesia) - R.Brockmann (eestikeelsed juhuluuletused), keeleteadlane - H.Stahl , matemaatik, arhitekt - G. Himselius (Tallinna linnaarst, juhtis raeapteeki, koostas kalendreid), haridusseminari rajaja - B.G. Forselius. 9. Miks oleks kool äärepealt lõpetanud tegevuse peale põhjasõda? Hoones asus vene sõjavägi, taheti avada vene aadlipoiste koolina. 10. Põhjasõda katkestas koolis õppetöö, uuesti alustati õppetööd 1710. a. Mitme õpilasega alustati? - 3 õpilasega 11. 1725.a tuli õppekavasse uus õppeaine. Mis õppeaine? - vene keel 12. Millist nime kannab 1734.a pühitsetud vana kloostrikiriku asemele ehitatud uus? - Õigeusu Issanda muutmise peakirik 13. 1805.a muudeti tollane meie kool nimega Tallinna keiserlik gümnaasium Tallinna Kubermangugümnaasimiks. Millised erilised õigused lisandusid seoses uue nime ja staatusega
Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi. 1980. aastatel õpetati vene keelt juba lasteaedades ja koolides esimeses klassis. Ka vastuvõtt ülikoolidesse, kus õppetöö toimus vene keeles, võeti meelsasti. Kui rääkida põhjalikumalt koolidest tol ajal, siis võiks öelda, et koolielu on veidi teistsuguseks muutunud.. Tol ajal käidi koolis ka laupäeviti, kuid koolikorraldus oli üsnagi sarnane meie omaga. Üks erinevus on see, et põhikool kestit kaheksa aastat üheksa aasta asemel ning gümnaasiumi viimane klass oli üheteistkümnes. Üks õppeaasta lisandus umbes 80. aastate keskel. Koolis käidi koolivormiga, tavalisi riideid ei tohtinud koolis kanda
Eesti on pikka aega peetud kultuuri Euroopas ja see on siiani säilinud. See kõik on tingitud sellest, et meie riigis palju muusikat ja filmi ülikoole ja koole.Väga hea näide sellisest koolid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja eestifilmi firma Tallinnfilm. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on õppe-, kultuuri- ja teadusasutus. EMTA-s on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus muusika- ja teatrierialadel. Aastast 1992 tugineb õppetöö ainesüsteemile, aastast 2011 on 3-aastane bakalaureuse- ja 2-aastane magistriõpe, 1996 on muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe; aastast 2000 on doktoriõpe võimalik kahes, loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus harus (muusikateadus, muusikapedagoogika). 1997 avas EMTA filiaali Tartus, augustis 1999 algas õppetöö EMTA uues hoones (Rävala pst 16). 1925–2010 on välja antud 4717 diplomit või lõputunnistust. Ajalugu 1919–23 kandis nime Tallinna
raamatukogu ja kliinik Tartu areng Tartust sai Venemaa ja Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Tegutsesid astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer 1828-1839 töötas Professorite Instituut (lõpetas 20 teadlast) 19. sajandil sai Tartu ülikoolis üle 430 eestlase kõrghariduse 19. sajandi teise poole venestamisreformideni püsis autonoomia 1892. aastal muudeti õppetöö venekeelseks Ülikooli sai ametliku nimetusega Jurjevi Ülikooliks Tartu ülikooli peahoone (1890) Haridusolud Sätestati neljaastmeline ühtluskool: ülikool, gümnaasium kubermangulinnades ning kihelkonnakool ja kreisikool maakondades Kreisikoolides anti teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist
3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutiandmine kirikule Kirikumaks valla kogukonnale Teede korrastamine, magasiaida ja kooli abistamine jms tööd vallas 4. Millised olid valla ülesanded? 1) Korra hoidmine ( politseilised funktsioonid) 2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga? Laialdase autonoomia Kuidas mõjutas sajandi lõpul alanud venestamispoliitika Tartu Ülikooli? Õppetöö muudeti vene keelseks, ülikooli ametlikuks nimekas sai Jurjevi Ülikool. 6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud?
aastal asutatud Uppsala ülikool Rootsis. Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest: grammatika ehk kirjutamine, retoorika ehk kõnekust ja dialektika ehk arutluskunst moodustasid alamastme. Neli järgmist: aritmeetika ehk arvutamisõpetus, geomeetria ehk ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia ehk täheteadus ja muusika,mis hõlmas ka kirjandust moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamarutes kirjapandut, vahel lihtsalt luges raamatut ette. Oma kõrge hinna ja käsitsi kirjutatud koopiate vähesuse tõttu ei tarvitsetud raamatuid olla üliõpilastele kättesaadavad. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks
Jaapanist sunnitakse inimesi ähvarduste saatel lahkuma Heidy Meriste Ekspress.ee 04. APRILL 2011 Jaapanis olevaid vahetusõpilasi kutsutakse tagasi oma kodukoolidesse, sest arvatakse, et maavärin võib neile viga teha isegi, kui nad õpivad ohutus kauguses. Kardetakse, et koole võidakse vanemate poolt kohtu kaevata, kui nende lastega midagi juhtub. Õpilased sunnitakse tagasi minema oma koolidesse, sest kardetakse nende turvalisuse üle. Mitmetel on õppetöö tuulde lennanud, sest poolikult läbitud semestri eest ainepunkte ei anta. Perekonnad on oma laste pärast nii mures, et isegi, kui koolid ei sunni neid lahkuma, vanemad ikka sunnivad ja kui see ei tööta, siis lubatakse lõpetada õpingute finantseerimised. Autor pakub välja, et need, kes tegelikult ise kohal on otsustaksid, kas nad soovivad jääda või mitte, sest inimesed, kes sündmuskohal ise ei viibi ei tohiks olla võimelised seda otsust teiste eest tegema.
1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks eelnevatele muudatustele algas õppeaasta sügisel ja jagunes kaheks poolaastaks.
VAIMUELU TARTU ÜLIKOOL 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel
Samas paljud antiigi aegsed teadmised keelustati (Maa kerakujulisus, heliotsentriline maailmakäsitlus jne.). · Keskaegne kooliharidus: - Keskaegne kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all: koolid asusid peamiselt kloostrite ja kirikute juures, õpetajateks / õppejõududeks olid peamiselt vaimulikku seisusesse kuuluvad mehed ning õpetus tugines Piiblile. - Kogu keskaegne õppetöö toimus ladina keeles. - Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika (kirjutamine) retoorika (kõnkunst) dialektika (vaidluskunst) geomeetria aritmeetika astronoomia muusika - Haridust anti esialgu ainult kloostrikoolides, mis valmistasid ette tulevasi vaimulikke. Koos linnade taastekkega hakati looma ka
Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Kõik õpilased alustasid õpinguid filosoofia teaduskonnas, ning juhtiv teaduskond oli usk. 1665. - 1990. oli ülikooli töö Vene-Rootsi sõja tõttu häiritud. Ülikool viidi näljahäda tõttu üle Pärnusse, seal sai ta tööd jätkata 1710. aastani kui linn alistus Põhjasõjas Vene vägedele. 1. Rootsi aeg Tartu ülikoolis Ülikooli õppetöö kujunes ja arenes ühes Euroopa kultuuriga tänu siia eri paigust kutsutud proffessoritele. Esimese ülikoolina peeti siin loenguid Newtoni õpetustest(1639. aastast) Valmistuti ülikooli trükikoja avamiseks. Henrik Boismanni disputatsiooni peetakse esimeseks Eestis trükitud raamatuks. Viimane trükis Ülikooli trükikojast ilmus 1710. aastal. 1.1 Maarahva keel Tartu ülikoolis Kuigi ülikooli asutamisel lubati, et seal õpetatakse ka läti
tervikust ehk maailmast, milles me elame. Montessori õppekava jaguneb kolmeks: igapäevaeluks ettevalmistavad harjutused, aistingute arendamine ja kultuurikeskkonda tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres. Territoorium on piisavalt suur. Õuealal kasvatavad lapsed lilli ja köögivilju ning koduloomi. Maja sisekujunduses on kasutatud looduslike materjale ja värvid on pastelsed. Mänguasjad ja õppevahendid on samuti
olnud nii heal tasemel nagu tänapäeval. Nõukogude aegsed erikoolid keskendusid peamiselt nägemispuuetega ning kuulmispuuetega isikutele, erandina Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, mis algselt asutati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 2. juuli 1960. aasta määrusega nr. 290. Selle põhjuseks oli 1950-date aastate teisel poolel Eestit tabanud poliomüeliidi ehk lastehalvatuse epideemia. Koolis toimus laste poliomüeliidijärgne ravi ja õppetöö. Sarnanedes tänapäeva HEV õppekorraldusele, õppisid ka ENSV HEV õpilased peamiselt põhikooli riikliku õppekava järgi. Võrreldes tänapäeva erikoolidega, on ENSV perioodi suur erinevus selles, et erikoole ei nimetatud erikoolideks. Tol ajal kandsid erikoolid nimetusi stiilis 14. keskkool jne. Seega võib öelda, et ENSV perioodil püüti siiski erivajadustega inimesi laiema publiku eest rohkem "varjata", kui seda tehakse tänapäeval.
vastuvõtjatena. Õppetöö korraldamisel pööratakse palju tähelepanu õppe-eesmärkidele, õpetatava sisule ja selle edastamise meetoditele, kuid tihtipeale kipuvad ära ununema õpilased. Eeldatakse, et õige õpetamise tulemusena konstrueerivad kõik õpilased samalaadsed teadmisstruktuurid. Õpetamise meetoditena domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt. Kui õppetöö korraldatakse informatsiooni vastuvõtmisena, siis tulemuseks on valdavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata küsimustele või kasutada teadmisi situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali omandati. Nii õppides kujunevad õpilasel süstemaatilised teadmised õppeainest. 2. Orienteerumisrefleks Orienteermusmisrefleks on täidesaatva kontrolli poolt koordineeritud reageering. Mõned
1918. 31. Mai otsusega likvideeriti endine naise aj mehe võrdõigusetus hariduse alal. Kehtestati ühiskooli nii nais kui mees õpilastele. (Eestisse jõudis see küll hiljem) Kogu reform mis kehtestati oli läbi imbunud V.I.Lenini ideoloogiast. Leenini eesmärk oli tõestada, et kodakondlik kool on läbi imbunud klassitsismist ja õpetab kapitalistidele teenistusvalmis sulaseid ja taibukaid töölisi ning et uus Nõukogude kool seda ei ole. Tegelikult aga ühendati just siis õppetöö tootva tööga. Kuigi õppetöö oli; üldkätte saadav ja maksuvaba, üldise ja sundusliku algharidusega, ilmaliku õpetusega (usuõpetuse keeld), õpilasorganisatsioonidega, uute näitlike õppemeetoditega. Leidus ka mõningaid tugevaid kõrvale kaldeid normaalsest kooli hariduse omandamisest, nagu tootva töö ülehindamine, koduste tööde keeld jne. 1920 a. Anti välja esimene õppeplaan. 1929 aastaks kujunes N-Liidus välja järgmine kooli süsteem: a) I. Astme kool (4.a) b) 7-a
ning järgnevad peatükid puudutavad vastavaid teemasid, mis vajavad täpsemat kirjeldust nagu kandideerimine, õppimisprotsess ja lõpetamine. Kõik alljärgnevad peatükid algavad BPMN mudeliga ning neile järgneb põhjalikum kirjeldus koos kommentaaridega. Töö koostamiseks on autor kasutanud peamiselt läbi magistriõpingute saadud teadmisi ja tekkinud arusaamasid, mida toetab alljärgnevatelt linkidelt saadud informatsiooniga õppekava, sisseastumistingimuste ja õppetöö toimimise koht: 1. Ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine, õppekava, https://www.ut.ee/et/ut- oppekavad/ettevotlus-tehnoloogia-juhtimine 2. ETJ, vastuvõtutingimused, https://www.ut.ee/et/sisseastumine/av/mag/oppekavad/ettevotlus-ning-tehnoloogia- juhtimine 3. SAIS, http://sais.ee/ 4. Õppeinfosüsteem, ois.ut.ee 1. Magistriõpingud Magistriõpingute protsess algab kandideerija soovist ennast edasi arendada ning sellele
kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venestamine. 1906 Eesti k. oli vabatahlik õppeaine 1905 1905nda aasta revolutsioon 1918 realistid osalesid riigi loomisel 1917-20 iseseisvumine, Vabadussõda 1919 õppetöö muutus eesti keelseks 1921 reaalkooli tekkel
SISSEJUHATUS Esimesed ülikoolid on loodud Aasia riikides (Hiinas, Koreas, Indias) meie ajaarvamise esimestel sajanditel (Wikipedia 1), kuid selles referaadis käsitletakse ülikoolide tekkimist ning arengut vaid Euroopas. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimene pakub lühiülevaate esimestest Euroopa ülikoolidest: Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolist. Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostrikoolides soovis
Õppejõudude valitud juhti nimetati dekaaniks. Valdav enamik vanemaid ülikoole sai oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Esimene, mille asutas riigivalitseja, oli Napoli ülikool, mis on asutatud aastal 1224. Ilmalikud võimud alustasid ülikoolide rajamist alles 16. sajandil, esimese sammu tegi 1506. aastal Frankfurdi ülikooli asutamisega Brandenburgi markkrahv. Ülikooli võis astuda poiss alates 14. eluaastast, ei võinud olla abielus. Eelduseks ladina keele oskus, kuna kogu õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles. Loengutest osavõtmine oli kohustuslik. Õppetöö toimus loengute või dispuutide vormis(arutelu; seminar). Üliõpilased olid erinevad, rikkus ei olnud oluline. Osad elatusid kerjamisest, osad said stipendiumi, osad töötasid. Üliõpilased võeti vasta aastaringselt. Ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks löömine. Coimbra Grupp on Euroopa vanimate ülikoolide ühendus, mis asutati 1985. aastal. Ühendus
sajandil. Põhja-Euroopas veel kauem, esimene ülikool oli Uppsala ülikool Rootsis. Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vabakunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1)grammatika kirjutamine 2)retoorika- kõnekunst 3)dialektika- arutluskunst. Nelijärgmist ülemastme ehk quadriviumi : 1)aritmeetika arvutamisõpetus 2)geomeetria- ruumili kujundeid käsitlev matemaatika haru 3)Astronoomia- tähetadus 4)muusika hõlmas ka kirjandus. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirjapandut, vahel ka luges lihtsalt raamatut ette. Raamatud ei olnud kättesaadavad, sest neid kirjutati käsitsi ümber, seega oli vähe koopiaid ja olid kallid. Dispuutidel õpiti loengutes omandatud loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas
Keskaegne linn ja elu Grete Küppar 10.B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Clic...
öelda, et kooli kontekstis on müra raske tööruumist väljapoole. Summutage trummid ja defineerida, sest see heli, mis võib ühele muud muusikatundides kasutatavaid õpilasele tunduda mürana, on teisele vajalik. instrumendid. Käsitööklassis kasutatavaid Häirivaks võib saada nii õppetööga kaasnev kui tööriistu tuleb korralikult hooldada ja võimaluse ka väljast sisse kostev müra, eriti kui õppetöö korral tuleb nende tehtav müra summutada. nõuab rahu ja keskendumist. Üldiselt on häiriv Ventilatsioonisüsteeme välja ehitades tuleb müra tervisele ohtlik ning võib põhjustada pöörata tähelepanu sellele, et need võivad töötajatele mitmesuguseid vaevusi, näiteks tekitada müra. peavalu, keskendumisvõime vähenemist, 5. Kui müratase on liiga kõrge ja seda pole unehäireid, kõrget vererõhku, väsimust ja stressi
se osad, Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted ja nende näitvahendid tegevus edastamiseks kasutatavad meetodid, mängulised võtted - liigid I Kutsun lapsed hommikuringiks vaibale ringi istuma. Arutleme lastega teemal Luuletus SISSE- "Talv ja lumi". Küsin lastelt, et mida saab talvel nii õues kui toas teha ning "Mõtteid JUHA- mis neil veel talvega seotstub. Edasise õppetöö jaoks haaran laste tähelepanu talvest" TUS luuletusega "Mõtteid talvest". Seejärel palun lastel jutustada, millest äsja Reinhold kuuldud luuletus rääkis. Kamsen Hommikuringi lõpetuseks seletan lastele, mida päeva jooksul tegema hakkame. II Palun lastel endeid kolmeks lugeda. Seejärel number ühed ühte rühma, Valmis
Iga nupp esindab mingit menüüvalikut ja nuppudena on tööriistaribale välja toodud just sagedamini vajaminevad valikud. Kerimisriba- ehk kerijad (scroll bar). Kerijad koosnevad kahest sammnupust ja nende vahel asuvast kerimisnupust ehk liugurist (slider). Liugur näitab milline osa dokumendist nähtav. Kerimisnupu suurus sõltub aknas paikneva info kogumahust, st mida rohkem on aknas infot, seda väiksem on liugur. Arvutiklassi sisekorraeeskirjad: Arvutiklass on ette nähtud õppetöö (arvutiõpetuse tunnid, ainetunnid, arvutikursused, ringitunnid jms) läbiviimiseks. Kasutajateks võivad olla kõik selle kooli õpilased, töötajad, vilistlased. Erandjuhtudel teised isikud (kooskõlastatud kooli direktoriga). Arvutiklassis viibimine on lubatud ainult arvutiõpetaja, ainetundi läbi viiva õpetaja, ringi juhendaja või kooli juhtkonna poolt volitatud isikute juuresolekul. Arvutiklassi kasutaja on kohustatud:
positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed.(Klefbeck ,Ogden 2001).Hüperaktiivsete joontega lapsele on vajalik juhtnööride andmine ja tegevuse lahtiseletamine selgesõnaliselt,rahulikult ja täpsete,lühikeste instruktsioonidena.See on unikaalne protsess ,et leida õige tee lapseni.Tähtis on ,et lapse ja lasteaiakasvataja vahel tekiks see side ja arusaam ning kasvataja õpiks seda last tundma. Gagne mudel pooldab seda ,et õppetöö organiserimine ja teema õpetamine oleks ühikuna,mitte tunnina paika pandud.Eriti vajalik on see hüperaktiivsele lapsele.Kui sellise häirega laps käib tavalasteaias,siis kasvataja peab arvestama õppetöö planeerimisel selle ajaga,milleks tal kulub hüpeaktiivse lapse korrale kutsumisega,samal peab ta hoidma tavalapsed tegevuses.Minu arust oleks see äärmiselt huvitav ja kindlasti raske samal ajal tegeleda tava-kui ka hüperaktiivse lapsega.See nõuab väljaõppet ja kogemusi
Kultuur 19. Sajandi 1. poolel. 1802 ülikool taasavati keisri korraldusel. Parrot sai väga hästi läbi Aleksander 1. Ülikool sai laialdase autonoomia (rektori suhete tõttu). Ülikool allus otse haridusministeeriumile Peterburis. Tänu heale läbisaamisele saad suuri summasid ehitustegevuseks. Nende eest rajati ülikooli peahoone (tänini kasutusel), tähetorn, anatoomikum, ülikooli kliinikud ja ülikooli raamatukogu (kasutati ära toomemäel olevaid toomkiriku varemeid). Ülikooli õppetöö ja teadustöö pool oli ka hea 1828-38 tegutses professorite instituut. See oli mõeldud selleks, et valmistada ette teistele Vene ülikoolide õppejõude. Kihelkonna ja vallakoolid tegutsesid maal, linnas oli samal tasandil elementaar kool. Valla- ja kihelkonnakoolis anti eesti keeles haridust, elementaarkoolides saksa (mõningal puhul vene) keeles. Peale seda astet tuli kreiskool (alates sellest astmes saksa keeles õppetöö) (maakonna keskustest), edasi oli gümnaasium, siis oli ülikool
EAP, teise õa lõpuks vähemalt 90 EAP, kolmanda õa lõpuks 135 EAP-d.Osakoormusega õppes peab statsionaarne üliõpilane iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt oma õppekava ainetest 1522 EAP iga õppetööst osa võetud semestri kohta (esimese õa lõpuks vähemalt 30 EAP-d jne). 6.Iga õppeaasta lõpul arvutatakse üliõpilase õppekoormus järgmiseks õppeaastaks eelneva õpiaja tulemuste alusel. Õppekoormuse muutumisel viiakse üliõpilane õppetöö korraldusega üle täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse või vastupidi. 7.Kui õpilane pole täitnud täiskoormusega õppimise nõuet, viiakse üliõpilane õppetöö korraldusega üle täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse. Kui üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse, kaotab ta RE õppekoha. Ta võib taotleda uuesti RE õppekohta. Taotluse mitteesitamisel või selle mitterahuldamisel võib ta sõlmida hiljemalt järgmise
12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning suutmatuse ühiste huvide nimel koostööd teha. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel, sakslastest ametnikud asendati venelastega. 1889 - kehtestati siin vene kohtusüsteem. 1891 - 1893 toimus valdade reorganiseerimine. Hariduse ümberkorraldamine 1887. a vene keel alates kolmandast klassist ainus lubatud õppekeel 1888. a avati Aleksandrikool vene õppekeelega. 1893. a Tartu ( Jurjevi) ülikoolis õppetöö vene keeles. Langes eestlaste huvi hariduse vastu, kirjaoskus.
Samuti õõnestasid nad kiriku autoriteeti ning püüdsid hingi katoliku kiriku ja saatana eest päästa. Milliseid karistusi määras inkvisitsiooni kohus? Trahviti, pandi paastuma, piinamine, kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus jne. 12. Koolid keskajal. Õppeained. Kuna haritlaskond koosnes keskajal peamiselt vaimulikest, oli kogu selle aegne kultuur ja haridus vaimulik. Kloostrite juures tegutsesid esialgu üksikud koolid, kus õppetöö toimus ladina keeles ja õpetati 7 vabakunsti. 6 sajandil jagati need ained kaheks astmeks. KVATRIIVIUM TRIIVIUM · grammatika * geomeetria · retoorika * aritmeetika · dialektika * muusika koos kirjandusega * astronoomia Aja pikku hakati koole rajama ka kirikute kõrvale
Erakoolid - Erakoolide asutamise eeltingimuseks on õpetajate, õppekava ning õppetööks sobiva sisustusega nõuetekohaste ruumide olemasolu. Kõrgkoolide ja ülikoolide koolituslubade andmiseks akrediteeritakse õppekavad. Erakooli (sh lasteasutused, algkoolid, põhikoolid jt) avamiseks on vajalik haridusministeeriumi koolitusluba. Erakooli õppekava kehtestab kooli omanik, kel on õigus kehtestada oma äranägemise järgi ka õppemaks. Erakoolides võib õppetöö toimuda ükskõik mis keeles ja kooli pidaja võib õppetöö seostada mõne teise rahvuskultuuri süvaõppega. Kõrg ja ülikoolide puhul kaetakse kulud riigieelarvest riildiku koolitustellimuse ulatuses. Kui eraomanduses olevate lasteaedade, algkoolide, põhikoolide, gümnaasiumite ja kutsekoolide õppekavad vastavad riiklikele õppekavadele, saavad nad riigieelarvest raha õpetajate palkadeks ja õppevahendite ostmiseks
seda ka vanemates klassides. Õppekavas on maalimine, joonistamine, plastika, näitekunst, muusika, arhitektuur, käsitöö, häälekujundus ja liikumiskunstid. Ka teoreetilisi aineid läbib kunstiline element. Kogu õppetegevus waldorf-meetodiga on kunstipärane ja loov. Eesmärgiks ei peeta võimalikult suure hulga teadmiste omandamist, vaid vaba ja loovat protsessi. Loovas kunstipärases tegevuses leiab peale intellekti rakendust ka tahe ja tundeelu - seega inimene tervikuna. Niisugune õppetöö mõjub tänapäeva ühiskonnas närvilisusest ja pingetest kahjustatud lastele tasakaalustavalt. 1.-8. Klassis õpetab kõiki põhiaineid klassiõpetaja. Ühte ainet (emakeel, matemaatika, ajalugu, loodusteaduses jne.) õpetab ta kahe kuni viie nädala pikkuste tsüklitena. See võimaldab põhjalikku ja järjekindlat süvenemist käsitletavasse teemasse. Tsükli lõppedes algab järgmise aine tsükkel jne., kuni jõutakse esimese aine juurde tagasi. Pärast sama
maalimine, joonistamine, voolimine, käsitöö, tööõpetus, põllumajandusprojektid, aiandus. Võõrkeelte õpetamine toimub alates esimesest klassist. Õpilaste õppetegevuse tulemuslikkus esitatakse iseloomustustena. Numbriliselt üldjuhul ei hinnata. 5 3 Mis on waldorfpedagoogika? Waldorfpedagoogika on ühine õppetöö poistele ja tüdrukutele, kaks võõrkeelt alates esimesest klassist, tsükliõpe, 12 klassi hõlmav ühiskool, istumajätmisest loobumine, õppetöö kunstiline kujundamine, põhjalikud hinneteta tekstitunnistused, üld- ja kutsehariduse ühendamine, kooli autonoomia - see kõik on olnud enesestmõistetav alates esimese waldorfkooli loomisest 1919. aastal. Alles tunduvalt hiljem võeti nendest üht-teist üle ka tavakooli praktikasse.
mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal. Õppida tuleb kõige (elulisemaid) olulisemaid teemasid, ilma milleta ei saa järgmises klassis hakkama. (Nt Harilike murdudega arvutamisoskuse treenimise mõttekus?) Klassis teksti asendamine samas teemas lihtsamaga Raamatu lugemisel asenda lihtsama, lühemaga või vähem lehekülgi Lugemik asendada lihtsama lugemismaterjaliga Kohandused õppe protsessis: õppetöö diferentseerimine (tasemerühm klassis): klassis samaaegselt erinevate õppemeetodite kasutamine õppetöö individualiseerimine (indiv erisused): täiendav tööjuhendite selgitamine enne tööd ning töö käigus, materjali esitamine raskusastme kaupa, õppeülesannete täitmine väikeste etappide (operatsioonide kaupa), õpiku harjutuste/ ülesannete ettevalmistamine, täiendavate treeningülesannete andmine, enesekontrolli suunamine,
korraldamine klassis ning distsipliiniga ei tegelda spetsiaalselt. Empiirilised uurimused kinnitavad, et õpetajad, kes käsitlevad klassis töö korraldamist õppimiseks soodsa keskkonna loomise ja alalhoidmisena, osutuvad üldjuhul edukamaks kui autoriteeti- või distsiplineerimisoskust rõhutavad kolleegid. Normaalse distsipliini all mõistetakse soodsat, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadvat õpikeskkonda. Vastavalt sellisele definitsioonile peaks õppetöö klassis olema korraldatud nii, et õpilaste iseseisvus järk-järgult suureneks ja vajadus välise kontrolli järele samal ajal väheneks. (Nt. Klassis, kus lapsed istuvad hiirvaikselt, õpivad nad vähem, kui klassis, kus õpetaja lubab omavahelist töist vestlust) / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
