Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester (2)

1. Renessansskunst , ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud .
„Rinascita“ - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste „ renaissance “
Ajastu üldiseloomustus
Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos.
Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale . Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega.
Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides:

• kaubandusele tuginev majanduslik tõus
  
• rikkuste kogunemine ja panganduse teke
  
• varakapitalistlike suhete kujunemine
  

Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist.
Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne.
Märksõnad:

• antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat.
  
• suurem ilmalikkus – Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu.
  
• individualism – tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele
  
• humanism – maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast.
  
• Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles . Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust.
  

NB! Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse reness-ga tärkasid juba keskajal (nt looduse teadlik uurimine , meelelist maailma jäljendav kunst ).
Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus (teoste signeerimine, kunstniku enda lisamine oma teostele). Kunstnik kui intellektuaal . Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt.
Reness. jagunes:

14 saj – eelrenessanss

15 saj vararenessanss

16.saj kõrgrenessanss

(16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi.
Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400 -1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto , Masaccio , Donatello ja Botticelli teoseid.
Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani .
Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates