Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria üldbioloogia - 37 õppematerjali

Bioloogia >> Üldbioloogia
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

elus organisimides on 70 ­ 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid ­ 97 ­ 98% · C/O/H/N/P/S ­ mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 ­ 2,5,...

Üldbioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldbioloogia konspekt

Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) ­ kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak ­ toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...

Üldbioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon ­ mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon ­ kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon ­ uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon ­ elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon ­ uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism ­ sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...

Üldbioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C ­ elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H ­ biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja...

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geneetika

Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on...

Üldbioloogia
126 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ontogenees ehk isendi areng

lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähts...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Paljunemine

Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungu...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioaktiivsed ühendid

Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2. Vitamiinid on antioksüdandid - muudavad kahjutuks vabu radikaale. a) vees vitamiin C b) ülis ja rasvas vitamiin E 3. Vitamiinid on olulised arenguprotsesside...

Üldbioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bioanorgaaniline keemia

tegureid. Organismides u 70- 90 keemilist elementi, millest sugugi mitte kõigil pole funktsiooni. Kindlate funktsioonidega: 1. makroelemendid : C, H, O, N, S, P 98-99% ( kõik on mittemetallid, kõik on väikese aatommassiga) C on elukeskne element, sest a) see võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemed, kaksiksidemed) b) sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c) C ühendid võivad moodustada erinevaid struktuure (lineaarne, hargnev, tsükliline struktuur) d) C aatomie üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus, mis omakorda põhjustab molekuli kuju muutusi e) C ühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. H ülesanded: a) osaleb vesiniksidemete tekkes: H ja O ning H ja N vahel b) stabiliseerivad biomolekulide kõrgemat järku struktuure c) vesiniku sisaldus ühendis määrab selle ühend...

Üldbioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Biokeemia Süsivesikud (sahhariidid)

Kõik ei vasta sellele üldvalemile, sisuliselt valem olemust ei avalda. Nende jaotus: 1. Monosahhariidid monoosid- tervikmolekulidena, mille koostises on 3-7 C aatomit a) 3C - trioosid on fotosünteesi esmaproduktid b) 5C - pentoosid - riboos, desoksüriboos, nokleiinhapetes c) 6C - heksoodid - glükoos, fruktoos, galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2- 10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside Disahhariidid a) sahharoos : fruktoos + glükoos b) laktoos : glükoos + galaktoos c) maltoos : glükoos + glükoos d) trehaloos : glükoos + glükoos, c-l ja d-l on erinev glükosiidsideme paigutus ja positsioon 3. Polüsahhariidid 104- 107 monoosijääki, seotud glükosiidsidemega a) ehitusüksuseks glükoos - tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen b) ehitusüksuseks fruktoos - inuliin...

Üldbioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lipiidid, vahad, peptiidid, aminohapped

Jaotus: 1. Lihtlipiidid: õlid, rasvad, vahad 2. Liitlipiidid: fosfolipiidid, gangliosiidid 3. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid, fütosteriidid Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused: 1. hüdrofoobsed 2. veest väiksem eritihedus 3. olekud kas a) vedelad- taimsed õlid; või b) tahked - loomsed rasvad 4. hüdrolüüsuvad - tekivad rasvhapped ja alkohol 5. võivad rääsuda ehk osaliselt laguneda, tekivad kahjulikud ühendid. Rääsumist soodustavad valgus, hapnik ja kõrge temperatuur Õlide, rasvade biofunktsioonid 1. Energetiline a) need on kõige energiarikkamad - 1g umbes 9 kcal b) inimese ööpäevasest energiatarvidusest peaksid katma 30-32% c) iga kehakaalu kilo kohta peaks saama 0,8-0,9g lipiide päevas d) energeetilist fünktsiooni täidab ka pruun rasvkude - t...

Üldbioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mitterakulised struktuurid

Jagunevad: 1. Normaalsed priionvalgud Teatud osa on alfaspiraalis a) kõikidel imetajatel ajus b) tegemist on ürgsete valkudega, mille koostis ja struktuur on liigiti väga sarnased c) Normaalsete priionvalkude funktsioon pole täpselt selge (pakutakse, et vastutavad ööpäevaste rütmide regulatsiooni eest) 2. Tõvestavad Sama osa on beetastruktuuris a) Haigusetekitaja koosneb ainult valgust, nukleiinhapet pole b) Haigus levib iduktsiooni teel - tõvestav valk kontakteerub tervega ja muudab ka selle tõvestavaks c) Tõvestavad valgud ensüümide toimel ei lagune, kuhujvad ajurakkudes ja tapavad neid d) Antikehi ei moodustu, kaitsesüsteemid ei rakendu, haigust on üliraske diagnoosida (valdavalt surmajärgselt alles) e)...

Üldbioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nukleotiidid

5C suhkrust ehk pentoosist 2. N-alusest 3. ühest või mitmest fosforhappe jäägist Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks 3. mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) 4. osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 5. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 6. disainitud ehitusega nukleotiidid on kasvajate vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) Nukleiinhapped On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukle...

Üldbioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Rakubioloogia

Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel ko...

Üldbioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgud ehk kõrgmolekulaarsed ühendid

Jaotused: 1. Lihtvalgud - ainult aminohapete jäägid 2. Liitvalgud - valguline ja mittevalguline osa a) nukleiinhape+ valk - nukleoproteiin, mida kohtab kromosoomis ja ribosoomis b) metall + valk - metallproteiin ehk hemoglobiin Olenevalt strukruurist: 1. Esmane - lineaarne, aminohappejääkide hulk ja järjestus, vahetult sünteesijärgselt on selline 2. Teisane - spiraalne, nimetus alfaspiraal; või siksakiline - beetastruktuur, neid molekule hoiavad koos vesiniksidemed. Sellise struktuuri osaga valke kohtab küüntes, juustes, ämblikuvõrgus, villas jne. Ei lahustu vees. 3. Kolmandane , esinevad kõik sidemed a) gloobul (pusa moodi) - vesilahustuv, antikeha, transportvalk, ensüüm b)fibrill (sinkavonka) - lihasvalgud vees ei lahustu Näited: a) vesini...

Üldbioloogia
84 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vesi biosüsteemides

hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) hüdrofoobsed ühendid ei lahustu, ei märgu 2. hüdrolüüs ­ tärklis+vesi+ amülaas (ensüüm) = glükoos 3. vesi on taimse fotosünteesi lähteaine, veest pärineb eralduv hapnik 4. vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Vere pH on vahemikus 7,3 ­ 7,4 Uriinil 5 ­ 8 Puhas vihmavesi 5,5 ­ 6,3 (happevihmadel alla 5) Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x) Raku tasand 1. Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 ­ 80%) 2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt...

Üldbioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Viirused

Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3. Puudub iseseisev ainevahetus 4. Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Ehitus ja elutegevus · Mustad pallid on ensüümid · Sees nukleiinhappe spiraal, kas DNA või RNA ·...

Üldbioloogia
104 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rakk, rakuehitus

Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Molekulaarne hierarhia rakus ja struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. C, H, N, O + P, S. Valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid. 2. Sidemed biomolekulides ­ kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid ­ nende iseloomustus, roll biomolekulides (NB! vesinikside!). Sidemed biomolekulides ­ kovalentse sideme parameetrid Kovalentne side teeb sobivaks "elumolekulid" H, O, C ja N, sest neid iseloomustab võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaari jagamise teel. C-C sidemel on 4 erinevat ehituse varianti biomolekulides ­ lineaarne alifaatne (ilus sirge ahelake), tsükliline (ahelast tekkinud on süsinikuring), hargnenud (ahela küljes palju harusid) ja planaarne (mingi pundar aatomeid ahela otsas) Põhimõtteliselt kõik rakus toimuvad reaktsioonid on kovalentsete sidemete katkemised...

Üldbioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
3
docx

VESI, vesilahused

VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED. 1. Vesi ­ omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. · Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C) · Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg) · Suur soojusmahtuvus (1kcal/kgdeg) · Kõrge pindpinevus · Kõrge dielektriline constant · Maksimaalne tihedus vedelas olekus · Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ­ ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiils...

Üldbioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Aminohapped

AMINOHAPPED. PEPTIIDID. 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminorühm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu b...

Üldbioloogia
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun