Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnageograafia põhimõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ühiskonnageograafia põhimõisted #1 Ühiskonnageograafia põhimõisted #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mailman Õppematerjali autor
Tegemist siis mõistetega, geograafia alaste mõistetega. Kokku on mõisteid 32 ja need on teemal ühiskonnageograafia.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
pdf

Geograafia mõisted 10kl

inimarengu indeks - riikide arengutaset võrdlev millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st kahju. 126 ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise klaster e. kobar - vt. ettevõtlusklaster. eluea indeksist. 32 know -how - oskusteave: oskused ja teadmised, inim geograafia - vt. ühiskonnageograafia. vilumus, mis omandatakse toodet või tehnoloo­ innovatsioon - kasulik uuendus, mis mõjutab giat kasutades. Näiteks ei ole jalgrattasõitu või tootmist ja elukvaliteeti. 19 autojuhtimist võimalik selgeks saada õpikust, institutsioon - kitsamas tähenduses ühiskondliku vaid selleks tuleb harjutada. 115 korralduse üksus. 9,144 koloonia - riik või territoorium, mis poliitiliselt

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
3
odt

Geograafia kirjalik arvestus

Geograafia kirjalik arvestus 1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja ­protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis

Rahvastik ja majandus
thumbnail
16
doc

I Muutused ühiskonnas

Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö

Globaliseeruv maailm
thumbnail
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Läänemeri, Pärsi

Geograafia
thumbnail
12
doc

Geograafia eksam

Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv. Iseloomusta muutusi majandussektorite

Geograafia
thumbnail
32
docx

INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad

INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid c) Tavalised arengumaad d

Inimgeograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused.

Geograafia
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused.

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun