Ühiskonna eksami konspekt (3)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis on riigivõimu alus?
Kuidas saadakse võimule?
Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega?
Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi puhul?
Kuidas moodustatakse valitsus parlamentarismi puhul?
Kumb jääb peale parlament või valitsus?
Mille poolest erineb valijaskond Riigikogu valimistest ja KOV valimistest?

Lõik failist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

545 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

171 Õppematerjali autor

1) Nüüdisühiskond
Tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond (nende tunnused).
2) Tsivilisatsioonid
3) Demokraatia
Eeldused, tunnused, eelised, puudused, otsene ehk vahetu dem, esindus- ehk kaudne dem, osalusdemokraatia, elitaardemokraatia, demokraatia ja diktatuuri võrdlus.
4) Heoluühiskond
Ülesanded, tunnused, heaoluriigi põhimudelid ja nende eelised/puudused (sotsiaaldemokraatia, liberalism, konservatism), siirdeühiskond ja tema probleemid, millest alustada demokraatia ülesehitamist, kas Eesti on siirderiik.
5) Jätkusuutlikkus
Jätkusuutlik ehk hea valitsemine, mia see hõlmab.
6) Ühiskonna struktuur
Pluralistlik ühiskond, pluralismi põhilised poliitilised printsiibid, pluralismi vastandmõisted, pluralismi eelised/puudused, ühiskonna jaotus sektoriteks (avalik, era mittetulundussektor). Teooriad, mis käsitlevad riigi sekkumist majandusse. Miks on kodanikuühiskonda vaja?
7) Ühiskonna kihistus, sotsiaalne staatus ja roll.
Sotsiaalne mobiilsus (horisontaalne, vertikaalne), põlvkondade vaheline mobiilsus, sotsiaalne klass (eliit, mass, alamklass), omistatud staatus, omandatud staatus, rollikonflikt,
8) Võim ühiskonnas
Riik ja tema tunnused, võim, võimu ressursid, võimu teostamise vahendid. Riigivõimu tunnused, komponendid. Miks võimule kuuletutakse? Hierarhilise võimu alternatiivid.
9) Poliitilised ideoloogiad
Ideoloogia, poliitiline ideoloogia, parempoolsed, vasakpoolsed, tsentristid, mittepoliitiline ideoloogia. Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia ja nende tunnused.
10) Vabad valimised
Mis on valimised? Valimiste funktsioon, valimiste põhimõtted/tunnused (üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine, vabad). Riigi ülesanded valimiste ettevalmistamisel. Tegurid, mis avaldavad mõju hääletamisele. Majoritaarne, proportsionaalne, hübriidne valimissüsteem + nende tunnused, eelised/puudused, riikide näited. Mandaat, isikumandaat, ringkonnamandaat, üleriigiline kompensatsiooni mandaat, kvoot, valimiskünnis.
11) Valitsemine
Sisulised ja protseduurilised piirangud. Riigivõimu kolmikjaotus. Presidentaalne, parlamentaarne, poolpresidentaalne riigivõim (tunnused, näited, eelised/puudused). Presidentaalse ja parlmentaarse riigivõimu sarnasused. Ühekojaline ja kahekojaline parlament.
Eesti parlamendi formaalõiguslik ja poliitiline struktuur, riigikogu juhatus. Alalised ja ajutise komisjonid, koalitsioon, opositsioon, fraktsioon. Kuidas moodustatakse valitsus presidentalismi ja parlamentarismi puhul, parlament vs valitsus, minister, ministeerium, kantsler, riigikantselei. Mis määrab valitsuse eluea? Koalitsioonivalitsus, opositsioonivalitsus, enamusvalitsus. Eesti riigipea, nõuded presidendile, asendamine, kriminaalvastutus, ülesanded.
12) Avalik haldus ja bürokraatia
Bürokraatia positiivses/negatiivses tähenduses, bürokraatia funktsioonid, miks teostatakse ametnike üle järelevalvet, järelvalvejõud (sisekontroll, poliitiline kontroll, õiguslik kontroll).
13) Regionaalpoliitika, KOV
Tähtsaim ülesanne, KOV-i esinduskogu, KOV-i maksud, tulud, kulud, maakonnad.
14) Inimõigused
Inimõiguste eripära, valdkonnad, õiguste kaitse, järgitavad põhimõtted, mida kontrollitakse. Olukorrad, mil igaühe õigusi võib piirata. Põhitunnused, millele erakorraline olukord peab vastama.

nüüdisühiskond tööstusühiskond postindustriaalne ühiskond infoühiskond teadmusühiskond tsivilisatsioonid demokraatia demokraatia eeldused demokraatia tunnused demokraatia eelised demokraatia puudused otsene ehk vahetu demokraatia esindus- ehk kaudne demokraatia osalusdemokraatia elitaardemokraatia demokraatia ja diktatuuri võrdlus heoluühiskond heaoluühiskonna ülesanded heaoluühiskonna tunnused heaoluriigi põhimudelid ja nende eelised/puudused sotsiaaldemokraatia liberalism konservatism siirdeühiskond siirdeühiskonna probleemid jätkusuutlikkus jätkusuutlik ehk hea valitsemine ühiskonna struktuur pluralistlik ühiskond pluralismi põhilised poliitilised printsiibid pluralismi vastandmõisted pluralismi eelised/puudused ühiskonna jaotus sektoriteks avalik sektor erasektor mittetulundussektor kodanikuühiskond ühiskonna kihistus sotsiaalne staatus ja roll sotsiaalne mobiilsus horisontaalne mobiilsus vertikaalne mobiilsus põlvkondade vaheline mobiilsus sotsiaalne klass eliit mass alamklass omistatud staatus omandatud staatus rollikonflikt võim ühiskonnas riik riigi tunnused võim võimu ressursid võimu teostamise vahendid riigivõimu tunnused riigivõimu komponendid hierarhilise võimu alternatiivid poliitilised ideoloogiad ideoloogia poliitiline ideoloogia parempoolsed vasakpoolsed tsentristid mittepoliitiline ideoloogia konservatism liberalism sotsiaaldemokraatia vabad valimised valimiste funktsioon valimiste põhimõtted/tunnused üldised ühetaolised otsesed salajane hääletamine vabad riigi ülesanded valimiste ettevalmistamisel majoritaarne proportsionaalne hübriidne valimissüsteem eelised/puudused riikide näited mandaat isikumandaat ringkonnamandaat üleriigiline kompensatsiooni mandaat kvoot valimiskünnis valitsemine sisulised ja protseduurilised piirangud riigivõimu kolmikjaotus presidentaalne parlamentaarne poolpresidentaalne riigivõim presidentaalse ja parlmentaarse riigivõimu sarnasused ühekojaline ja kahekojaline parlament eesti parlamendi formaalõiguslik ja poliitiline struktuur riigikogu juhatus alalised ja ajutised komisjonid koalitsioon opositsioon fraktsioon parlament vs valitsus minister ministeerium kantsler riigikantselei valitsuse eluiga koalitsioonivalitsus opositsioonivalitsus enamusvalitsus eesti riigipea nõuded presidendile asendamine kriminaalvastutus ülesanded avalik haldus ja bürokraatia bürokraatia positiivses/negatiivses tähenduses bürokraatia funktsioonid miks teostatakse ametnike üle järelevalvet järelvalvejõud sisekontroll poliitiline kontroll õiguslik kontroll regionaalpoliitika kov kohalik omavalitsus tähtsaim ülesanne kov-i esinduskogu kov-i maksud tulud kulud maakonnad inimõigused inimõiguste eripära valdkonnad õiguste kaitse järgitavad põhimõtted olukorrad mil igaühe õigusi võib piirata

Sarnased õppematerjalid

doc

Ühindkonna eksami kordamine

Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant.

Ühiskond

doc

Ühiskonna kursus

korea) Demokraatia kõrgema võimukandja rahvas, inimestel on sõnavabadus jne. Toimib seadustest lähtuvalt, on õigusriik. Diktatuur diktatuur tugineb jõul, Autoritaarne riik - Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Totalitaarne riik isiku või institutsiooni hirmu valitsus(kõik on riigi kontrolli all). Ühiskonnastruktuur ehk ühiskonna ülesehitus · I ehk avalik sektor riigi ja omavalitsuse asutused · II ehk erasektor- eraettevõtted · III ehk mittetulundussektor- kodaniku organisatsioonid(teeme ära) · PLURALISM- mitmekesisus Kodaniku ehk tsiviilühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit · Inimesed on vabalt koonduda mitmesugustesse ühendustesse, mis tekkinud ühishuvide pinnal

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas

Ühiskonnaõpetus

docx

Avaliku võimu harud ja institutsioonid

Ametnikkond peab olema neutraalne, lojaalne, professionaalne, vastutustundlik ning seadma riigi ja avalikud huvid kõrgemale teistest huvidest. Vastutus- ametnikkond täidab talle pandud ootusi ja kohustusi, ning kasutab adekvaatselt oma õigusi. Vastutuse tagamiseks peab ametnikkond:  Andma aru oma tegevuse üle ja oma tulemuste kohta selle juhtidele, kodanikele ja poliitilistele institutsioonidele.  Kajastama ühiskonna ja selle rühmade vajadusi ning neile reageerima.Ametnikud peavad leidma sobivad viisid kodanike ootuste rahuldamiseks. Ametnikukarjäär e avalik teenistus: töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel.  Karjäärisüsteem: alustatakse bürokraatiahierarhiapüramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise.

Poliitika ja valitsemise alused

doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk re

Ühiskonnaõpetus

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetus

Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve konkurentsi

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused

● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega) ● erasektor(eesmärk teenida raha)(ettevõtted) ● kolmas sektor (pakub teistele täiendust) (SA, MTÜ) 3. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond ja infoühiskond? Mille alusel paigutatakse ühiskondi ühe või teise eelpoolloetletud kategooria alla? Millised on majanduselu kolm põhivaldkonda? agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor)

Inimene ja ühiskond

Rohkem sarnaseid