Ühiskondade tüübid ja nüüdisühiskond (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Postmodernism

deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria ­ nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale. POSTMODERNISM Modernism:

Ajalugu

12

docx

Kultuuri uurides kokkuvõte Gert Jan Hofstede Paul B. Pedersen Geert Hofstede

Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need suhtlemise konteksti. Ge

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

18

docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

1. Kodaniku õiguste ja vabaduse kaitse 2. Põhiseadusele tuginemine 3. Võimudelahusus 4. Redulaarsed vabad valimised  1920 peale II Ms’i esimene demokraatia laine  1950 demokraatia teine laine  1990 kolmas demokraatia laine seoses sotsialismi leeri ja nsvl lagunemisega. Siirdeühiskond – üleminekuühiskond, kus asendatakse demokraatiaga vanad valitsemisvormid igas valdkonnas. Tööösse: Mis ühiskonnas elame, seleta mis on nüüdisühiskond  Infoühiskond seoses infotehnoloogia ja majandusarenguga. Nimetatakse ka postindustriaalseks ühiskonnaks  Enamus töökohti teenindavas sektoris  Vabameelsus ja sallivus, tolerantsus inimsuhetes  Heaoluühiskond Iseloomusta ühiskonna arengut kahesaja aasta jooksul – Tabel (rmt lk5) Mis on viinud selleni, et inimjõudu enam tööstustes ei vajata – kõrgtehnoloogia areng. Inimesed on hõivatud peamiselt teenindus-sfääris

Ühiskond

15

doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tun

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Ühiskonna majandamine

Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ­ ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum ­ teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes rahuldada inimeste

Ühiskonnaõpetus

3

docx

Analüüs taani riigi kultuurist, lähtudes hofstedest

Ka Taani kuulub väikese ebakindluse vältimise tarbega kultuuri hulka, kus inimestel on vähem stressi, nende ego on väiksem ja nad aktsepteerivad teisitimõtlemist ning julgevad enam riskida kui suure ebakindluse vältimise tarbega kultuuride liikmed. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/altrov/altrov1.html Kõrge ebakindluse vältimise indeksiga maades avaldub ebakindlus rohkem emotsioonides ja agressiivsuses, mis tähendab nende ühiskondade suuremat plahvatusohtlikkust. Seetõttu ihalevad inimesed seal enam konsensust ja korda ning on ebatolerantsemad kõrvalekallete suhtes, püüdes reeglite, seaduste ja ohutusmeetmetega ühelt poolt ja absoluutse religioosse tõe otsingutega teiselt poolt viia miinimumini võimaluse, et tekivad segased ja ebatavalised olukorrad (Hofstede 1984, 1999). Maskuliinsus ­ feminiinsus Kolmas kultuuridimensioon on konstrueeritud maskuliinsuse ­ feminiinsuse skaala alusel.

Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile

20

docx

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

Kirjandus: Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 1 ja 3 4. Loeng – Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus • Põhimõisted: globaliseerumine (sh sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas) – maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastatikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. Majanduses – transnatsionaalsed korporatsioonid, teadmiste majandus, informatsiooniajastu. Poliitikas – NL stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine, rahvusvaheliste ja regionaalsed valitsemisviisid (ÜRO ja EL), rahvusvaheliste valitsuste väline koostöö (greenpeace, red cross) Riskid – ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel. Eelindustriaalses (traditsioonilises) ühiskonnas – looduslikud ohud;

Majandussotsioloogia

16

doc

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused

tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele interaktsioonile teatud MÄNGUREEGLID 8. SOTSIAALNE SÕLTUVUS - kui üks interaktsiooni osapool saab kehtestada teisega endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta valdab teist osapoolt oluliselt huvitavaid hüvesid 4. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi, sotsiaalse vahetuse teooria ja printsiibid 1) EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ; 2) VÄÄRTUSRATSIONAALNE toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 3) AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest; 4) TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest.

Sotsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)