1920. aastate alguses märgati biheivioristliku õppimiskäsitluse piiranguid ning tunnetati, et õppimine ei toimu ainult stiimuli - reaktsiooni põhimõttel. Vastukaaluna kujunes sellele välja kognitivismi koolkond. Algselt nende õppekäsitlused ei leidnud suuremat vastukaja, kuid alates 1960. aastatest hakkasid need järjest rohkem õppemaastikul domineerima. Kognitivismi keskseks uurimisobjektiks on ajutegevuse protsessid õppimise käigus (tajumine, mälu, mõtlemine). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid Kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine.
kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. 2. Kuidas iseloomustate 200. Saj psühholoogia arengut. Hästi arenenud, mitmetahuline ja haruline. Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad. Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: 1. Biheiviorism 2. Gestaltpsühholoogia 3. Psühhoanalüüs(sh freudism) 4. Humanistlik psühholoogia 5. Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, gestaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. Biheiviorism (ing k behaviour -käitumine) on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises
maailma vastu. 4) Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine aitab inimesel paremini kohaneda elukeskkonnaga. Darwni teooria seletus: intellekt ja sh ka õppimisvõime kujunesid evolutsiooni käigus välja selleks, et inimene saaks paremini kohaneda elukeskkonnaga. Dewey arendas neid seisukohti edasi ja tõi esile, et õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega
Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel
Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 4. Sotsiaalkogntiivse õppimise olemus ja faasid 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel. Koos käitumisviiside meeldejätmisega õpivad inimesed ära tundma ka situatsioone, kus neid kasutada. Sarnasused-erinevused kui operantse tingituse kohaselt kujuneb uus käitumisviis
õpilasesse. Seepärast on oluline teste kasutava õpetaja intelligentsusarusaamde tõstmine. Ped uurimustes on uuenduste katsetamisel on sageli vaja arvestada lapse vaimsete võimete mõjuga katsetulemustele jm, kus on vaja aidata erandlikke õpilasi. Parim on õpetajatele õpetada piiblipõhimõtteid, mis ütleb, et inimene saab alati alata valge lehena algusest. 4. Õpilaste individuaalne eripära: kognitiivne stiil ja loovus Kognitiivse stiili mõiste, selle sarnasus ja erinevus intelligentsusest. Kognitiivne stiil iseloomustab inimeste erinevusi informatsiooni tajumisel ja organiseerimisel. Mõned reageerivad kiiresti, teised on järelemõtlikumad, isegi kui on võrdsel määral ettevalmistatud ülesannete lahendamiseks. Erinevused kognitiivses stiilis (endas?) avalduvad pigem ülesannetele lähenemise viisis kui nende lahendamise tõhususes. Sarnasused intelligentsusega
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON............................................................................
(Sir F. Galton, 1822-1911) 20.sajand psühholoogias Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus 3 4 Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks"
See, mida eri uuringutes on püütud ja püütakse kindlaks teha, on teatavad pärilikud eelsoodumused ehk osa indiviidide suurem tõenäosus pärilike faktorite mõjul kujuneda kurjategijaks kui teisel. Kas sellised eeludsed tegelikkus realieeruvad, sõltub omakorda keskkonnamõjutustest, mis ühel juhul niisuguseid eelsoodumusi võimendavad ja teisel juhul edukalt neutraliseerivad. Näiteks väikelaste uuringutega on näidatud, et omandamisest keskkonna mõjul, iseloomustab agressiivsus lapsi juba varases eas. Kõige kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse aktiivsuse näitajad. (Tremblay, 2000, lk 19-24) Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt
kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale. Psühhoanalüüsi vaatevinklist peegeldub fantaasias paljugi unustatut või teadvusest tõrjutut. Fantaasia toel ületab indiviid heidutava lõhe ideaali ja reaalsuse vahel. 5. Laste fantaasia. Lapseeas on looval kujutlusvõimel eriline osa isiksuse arengus. Lapse fantaasia omandab uusi vorme seoses kõne arenguga. Lapseeas on fantaasia seotud tavaliselt mänguga. Mängu käigus omandab laps aga olulisi teadmisi, õpib ja katsetab (rollimängus) erinevaid sotsiaalseid rolle. ÕPPIMINE 1. Õpikäitumise põhisisu ja funktsioonid. Kõigile on omane üks ühendav tunnus, indiviidi kohanemis võime suurendamise funktsioon. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine
4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale. Psühhoanalüüsi vaatevinklist peegeldub fantaasias paljugi unustatut või teadvusest tõrjutut. Fantaasia toel ületab indiviid heidutava lõhe ideaali ja reaalsuse vahel. 5. Laste fantaasia. Lapseeas on looval kujutlusvõimel eriline osa isiksuse arengus. Lapse fantaasia omandab uusi vorme seoses kõne arenguga. Lapseeas on fantaasia seotud tavaliselt mänguga. Mängu käigus omandab laps aga olulisi teadmisi, õpib ja katsetab (rollimängus) erinevaid sotsiaalseid rolle. ÕPPIMINE 1. Õpikäitumise põhisisu ja funktsioonid. Kõigile on omane üks ühendav tunnus, indiviidi kohanemis võime suurendamise funktsioon. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Kogemuse mõiste haarab
struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse loomingulise mõtlemise ja sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine. Maailma kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C
· Täheldatav enne 7. eluaastat · Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus kohanemis ja unehäired kohmakus õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsiooni-taluvus jne. · Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), L>M · Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid · Tekkepõhjused: geneetilised, kk, orgaanilised Käitumishäired Normist hälbiv käitumine · Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised · Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) · P>T, linn>maa, koolilastest 4-11% · Algus enne 10 eluaastat · Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus ja ärevushäired, isiksusehäired Varastamine · KH üks osa? · levinud erinevates vanustes: 1.väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: kõik kuulub neile samastumissoov
vormivad lapsi vähemalt kuni kümnenda eluaastani. Sel ajal pannakse alus täiskasvanuea võimetele. Nende arenguks, vajab laps oma fantaasiarikkuse väljaelamiseks vaba ja spontaanset mängu. Kuid teleri ette tardunud laps ei saa maailmast reaalseid teadmisi, mistõttu areneb tal väiksem lugemisvõime, piiratum võime eristada tegelikkust fantaasiast, kesisem kujutlusvõime, pelglik maailmanägemus ning suurem rahutus ja agressiivsus. Praksisele tuginedes toob Teeäär välja, et võrreldes 20 aasta taguse ajaga on tänastel lastel oluliselt nõrgenenud suutlikkus jälgida kõnet ja etteloetavat teksti. Kraav nendib ekspertintervjuus, et väga palju räägitakse tänapäeva lapse keskendumisvõime vähenemisest ja enamasti peetakse selle põhjuseks kasvatusvigu. (Oja, 2011, 14.) Tema arvates ,,üks viga on täiesti kindlasti see, et last õpetatakse väiksest peale
Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine, keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste, hindamise ja otsuste vastuvõtmine) - Arengupsüh. – uurib, kuidas inimesed kasvavad, arenevad ja muutuvad oma elu jooksul. - Isiksusepsüh. – inimkäitumise ja psüühika püsivus, muutlikkus ajas ning individuaalsed omadused, mis eristavad inimesi. - Tervisepsüh
Viimased ei allu loodusteaduslikule seletusele ja põhjuslikkusele, vaid jumalikule juhtimisele. Selline keha ja hinge eristamine andis teadusliku aluse dualismile. See on arusaam, mille kohaselt kehalised ja vaimsed protsessid moodustavad kaks põhimõtteliselt erinevat, isegi vastandlikku nähtuste kogumit, milliseid ei saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju
Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots
Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine
Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka
- antropoloogia: kultuuri omadused ja erinevused oleviku ja mineviku vahel - sotsioloogia: sotsiaalsed struktuurid ühiskonnas ja gruppide tavad ning käitumine Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - sotsiaalpsühholoogia: indiviidi emotsioonid, tunded, käitumine mida mõjutavad teised inimesed, grupid - isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused - arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused - kognitiivne psühholoogia: individuaalsed vaimsed struktuurid, kognitiivsed protsessid - neuroteadused: individuaalsed elektrokeemilised protsessid Indiviidi poole Kõik, mis on sotsiaalpsühholoogiast allapoole, on indiviidikeskne, ülespoole on ühiskonna ja gruppide teema. Seosed on nii üles kui allapoole. Seos isiksusepsühholoogiaga Kõige suuremad seosed selle teadusharuga. - Isiksuse uurijad on huvitatud privaatsetest psüühilistest funktsioonidest
· Tegevuseks vajalik energia & tegevuse suund pärinevad mujalt. Frankeni (2002) arvates on motivatsiooni määravateks muudeks asjaoludeks 1)bioloogilised tegurid, 2)õpitud tegurid ning 3) tunnetuslikud tegurid Motivatsiooni bioloogiline komponent · Darwini ideede alusel välja kujunenud evolutsiooniline psühholoogia seletab meie aju ehituse päritolu 3 oletuse kaudu: Inimaju on 4- 5 miljoni aastase evolutsiooni produkt & praeguse inimliigi kujul kuni 250 000 aastat vana Koos füüsilise kohanemisega on kulgenud ka psüühiline kohanemine, psüühika ja keha aitab ellu jääda & paljuneda Meie keha & psüühika on kohanenud eluks küttide & korilaste maailmas, muutunud oludes saab aju & psüühika kohastumuslikke muutusi kasutada muudel otstarvetel kui neil, milleks nad kunagi tekkisid. See lubab kohaneda praegu.
AAIDD süsteem Olulised on kolm aspekti inimene ise ja tema võimed (IQ ja toimetulekuoskused); keskkonna nõuded (kodu, kool/töö, ühiskond); funktsioneerimine (toetused). Kuidas inimene hakkama saab selles keskkonnas (keskkond) ja millist abi ta vajab (funktsioneerimine). Emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid Laste vahel on selles osas erinevusi rohkem kui sarnasusi (Lovaas, 1998). ei ole ühetaolisi käitumismustreid, mis on omased kõikidele lastele. o Agressiivsus ja tujukus, jonnihood, siin kajastub lapse oskamatus teisel viisil toime tulla o Emotsioonide mõistmine pole alati adekvaatne, nt rakse mõista miks teine kurb või vihastab o Suhete loomise ja hoidmise raskused, eeldavad intellektuaalseid omadusi o Stereotüüpne käitumine, ühe lapse kontekstis, laps ei omanda palju erinevaid käitumisviise Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 16
toetatavat ... Kasvatusprotsessi eesmärgistamie kulgeb üldiselt abstraktselt konkreetsemale. Põhikooli näide samamoodi. Abstrakne eesmärk määrab tegevusvaldkonna, mille raame õpilase arengut planeeritakse. Konkreetne eesmärk rida konkreetseid eesmärke,... Kasvatuse eesmärkide abstraktsuse-konkreetsuse hierarhia: 1.tasand ideaal igakülgselt arendatud isiksusest 2. tasand põhiliselt inimtegevuse liigid, ümberkujundav tegevus, psühhomotoorne tunnetustegevus, kognitiivne ja väärtusorientatsiooniline ehk afektiivne tegevus(tunnetega, hinnagud jms). 3. üldiseld tegevusoperatsioonid: omandamise tasemed, milleks on kasvatustöö üldeesmärgid. Kasvatuse eesmärkide liigitus: 1.kognitiivsed 2. psühhomotoorsed 3. afektiivsed Internaliseerimine isemiselt omaksvõtmine on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise vms omaks võtmine inimese poolt. Sotsialiseerimine samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms
aastal teooria inimese seksuaalse arengu kohta. Ta arvas, et igasugune emotsionaalne rahuldus on seksuaalne ja inimese seksuaalsus algab sünnihetkest. Freudi teooria alusel võib eritada järgmisi seksuaalse arengu faase: 1. Oraalne faas- sünnist kuni 12. elukuuni, peamiseks naudingualuseks on suu. 2. Anaalne faas- 1. kuni 3. eluaastani, iseloomulik on lapse huvi roomamise vastu. 3. Falliline faas- 3. kuni 5. eluaastani, elavneb huvi suguelundite vastu. 4. Latentne faas- kestab murdeea alguseni. Seksuaalreaktsioonide ja- huvid alanevad ajutiselt. Suguküpsusega algab genitaalne arengufaas, mil rahuldust otsitakse seksuaalsest lähedusest. Freud esitas ka idee, et seksuaalsuse väljakujunemist mõjutavad varased lapsepõlveelamused, eriti suhted vanematega. Homoseksuaalsus Isik on homoseksuaalne, kui teda tõmbavad seksuaalselt peamiselt oma soo esindajad. Täielikult
autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 – 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e
autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e
Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees
1994. aastal avaldasid R. Herrnstein ja C. Murray suurt vastukaja tekitanud raamatu intelligentsuse teemal.Teoses analüüsiti intelligentsuse ebaühtlast jaotumist inimpopulatsioonis ning sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagajärgi Ameerika näitel. Empiirilistele andmetele tuginedes näidati inimeste kõrgema intelligentsuse koefitsiendi tugev positiivne seos edukusega eri elusfäärides. Autorid väitsid muu hulgas, et IQ on kuritegevuse põhiline determinant ning et kognitiivne puudulikkus on rohkem esindatud korduvaid ja raskeid kuritegusid toimepanevate indiviidide hulgas. Arvestamaks sellist seaduspärasust, tegid nad ettepaneku seaduste lihtsustamiseks, et need oleksid vaimselt vähevõimekatele inimestele lihtsamini arusaadavad. Lisaks kriminaalkoodeksi lihtsustamisele soovitasid nad kasutusele võtta konkreetsed ja ühetähenduslikud karistusmeetodid, kuna keerulised karistustingimused kahandavad kriminaalseaduste preventiivset mõju kurjategijate käitumisele.
- Globaalne ja lokaalne eristamine ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess - Objekt on tajus fundamentaalne komponent, organiseerimise vähem (elame selleks et objekte ära tunda) - Seega on tajus mõõtmine ja järeldamine Äratundmisel: - Luuakse reetina sisendile toetudes objekti seisemine representatsioon - See säilitatakse edasise tarbeks - Käesolevat sisendit võrreldakse mällusalvestatuga - See võrdlus on reeglina vaatepunktist sõltumatu
Ehk jõuab PE-sse ja isis motoorsesse prk.nda. Üks PF?? sisend tulebki PE-st. PF sarnaselt PE-le on suht somatosensroone ja keha liigutuste jhutimisele/orienteeurmisele Kõik tegevused on FS-ga ja tegusõnad ka FS-ga. Ka lastel tulevad tegusõnad hiljem. ruumis keskendub. Amügdala lisab agressiivsus. Dorsola... ka .....Pseudopsühhopaatiline isiksus - ... PG (ehk sinised joonekesed) – on visuaalne prk –sisendi saab (on polümodaalne muidu) eri Kui on FS on kahjusttaud, siis ei saa mõistatustest aru.Kelle on FS kahjtsus –
,,jah" ,,ei" Stiimulalternatiivid Signaal on Hit (tabamus)(parim) Miss (mittemärkamine) Signaali ei ole False Alarm Correct rejection (valehäire) (õige eitus) Tabamuste suhe valehäiretesse Aistingu ajaline viivis: latentne periood = 100-200 millisekundit Reaktsiooniaja katsed: · Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25 sek) · Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5 sek) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev") /tajuteema/ Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pärast eelnenud reageeringut. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas (adaptsiivsus): · Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus
Me pidime õppima teaduse süstemaatikat tõsiselt võtma enne, kui hakkasime maailma vaatama läbi teaduse prisma, nagu me teeme praegu. Samamoodi pea- me suhtuma abstraktsete probleemide lahendamisse tõsiselt enne, kui hakkaksime neid lahendama näiteks ka vabal ajal; • teadmised ja informatsioon – mida rohkem meil neid on, seda roh- kem probleeme me suudame lahendada; • informatsiooni töötlemise kiirus – määrab, kuidas keegi omandab uusi andmeid – mida kiiremini, seda parem, kui ülesanne tuleb lahen- dada piiratud aja jooksul; • mälu – pääs teadmiste ja informatsiooni juurde. Flynn möönab, et muidugi on ka teisi asju, mis võivad mõjutada vaimsete ülesannete lahendamise võimet, kuid ta peab oma ülaltoodud intelligent- suskäsitust mõistlikus tasakaalus olevaks, sest nagunii ei suuda me hõlmata kõike. Ka on see käsitus küllalt avar, et sobida eri kultuuride erinevatest
maailma). Kuivõrd pakutud kaup toetab minu soovitud "mina" saavutamist? Enamus reklaamist apelleerib positiivsele minapildile. kuid välistatud ei ole ka vastupidine: I Maailmasõja aegne edukas kampaania: isa istub tugitoolis, tütreke süles ja poeg mängib põrandal sõduritega. Lause küsib: "Daddy, what did YOU do in the Great War?" Ehk 20. sajandi 1. pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi : 1. kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. afektiivne (emotsioone esilekutsuv) 3. konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) Tasapisi aga süveneb arusaam ka alternatiivsest lähenemisest... · 1980 Zajonc - "Feelings are precognitive!" · 1994, 2000 Damasio limbilises ajus leiavad aset imetajate instinktiivseid, ellujäämisega seotud protsessid (sestap ka prekognitiivsed!), emotsioonidega seotud protsessid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
