Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õppimine - Referaat (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on õppimine?
  • Mis on õppimine?
Vasakule Paremale
Õppimine - Referaat #1 Õppimine - Referaat #2 Õppimine - Referaat #3 Õppimine - Referaat #4 Õppimine - Referaat #5 Õppimine - Referaat #6 Õppimine - Referaat #7 Õppimine - Referaat #8 Õppimine - Referaat #9 Õppimine - Referaat #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor baahhh Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Õppimine ja mälu, referaat

Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad

Psühholoogia
thumbnail
19
doc

Õppimine

Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine........................................................................................................

Psühholoogia
thumbnail
38
doc

Õppimine ja areng

Ei pruugi areneda kõikidel lastel ühtemoodi. L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus ­ kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine ­ oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne ­ 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps

Areng ja õppimine
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Aferentne on see kui protsess tuleb Eferentne on see kui protsess saadetakse kuhugi Püramiidjad rakud teadvuse funktsiooni juures olulised Neuromediaatorid Atsetüülkoliin+ aktivatsioon,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks,agressiivsus Dopamiin ­ liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin ­ tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus, depressiivsus,suitsiid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetoteid Positronide emissiooni tomograagia(PET) Magnetresonants-kuvamine(MRI) Sensoorsed tunnetusprotsessid Aisting: Keskkonna üksikomaduste kui stiimulite,ärritajate vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess

Psühholoogia
thumbnail
9
doc

Õppimine ja mälu

Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad

Psühholoogia
thumbnail
24
doc

Konspekt

Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab

Psühholoogia
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

enamiku poolt aktsepteeritud üldine teoreetiline suundumus. Eksperiment on viis, mille abil kontrollitakse mingi seletuse või oletuse (hüpoteesi) õigsust. 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA Kognitiivne psühholoogia e tunnetuspsühholoogia rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust hingeelus ja käitumises. Kognitiivne psühh uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivsed protsessid: tähelepanu, taju, õppimine, mälu, keel, probleemilahendus, arusaamine, mõtlemine. Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia - tervete inimeste eksperimentaalne uurimine laboratoorsetes tingimustes. ökoloogiline valiidsus: *representatiivsus? *üldistatavus? Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e. moodulite uurimine. Sõltumatute moodulite eristamine. Dissotsatsioonid: *topeltdissotsatsioonid, *moodulis A ja B

Psühholoogia alused
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri:

Psühholoogia



Lisainfo

Referaat õppimise teemal.
Mis on õppimine?
Õppimise mehhanismid.
Mälu osa õppimisel.
Mälu liigid ja protsessid.


Kommentaarid (1)

Anx1989 profiilipilt
Anni Pea: oli suureks abiks
22:39 09-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun