Õlid ja määrded (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

33

doc

Õlid ja määrded

vedeliku (õli) molekulide vahel. See on ideaalolukord.  2. Osaline määrimine Ebatasasused puutuvad üksikutes kohtades kokku ­ kuivhõõrdumine põhjustab kulumist. Hüdrodünaamilist määrdekilet ei teki. Tekib näiteks mootori kolvi surnud seisust tagasi liikumisel aga ka väntvõlli laagrites. Õli lisandite abil saab kulumist vähendada. 3. Piirmäärimine Tekib siis kui vedelikuline hõõrdumine enam ei toimi ­ kiirused liiga väikesed või õli liiga paks. Kokkupuude paljudes kohtades. Tekib näiteks järsul koormuse suurendamisel aga ka hammasratasülekannetes. Metallide puhul kuivhõõrdetegur 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 e. hõõrdumine on kümneid kordi väiksem. Vedelikulise hõõrdumise teke sõltub: · detailide pinna siledusest, · kasutatavast õlist,  · detailide pöörlemiskiirusest , · koormusest, · temperatuurist jne. (vt

Auto õpetus

30

pptx

Diiselkütused ja määrdeõlid

meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada aastaringselt.    Määrdeõlide põhiomadused Määrdeõli kvaliteeti hinnatakse järgmiste peamiste näitajate järgi: 1. Viskoossused 2. Viskoossusindeks, VI 3. Viskoossuse sõltuvus rõhust ja kiirusest 4. Määrimisvõime 5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 9. Korrodeeruvad omadused 10. Pesemisvõime 11. Mehhaaniliste lisandite ja veesisaldus. Määrdeõlide koostis  Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, kuid nende molekulmass on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassist märksa suurem.  Õli põhikomponentideks on:  Mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid (40%...82 %);  Areenid ja nende isomeerid (15%...40 %);  Alkaanid (0,1%...6,5 %);

Keemia

6

odt

Mootoriõlid

Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon. SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks: 0W, 5W, 10W, 15W, 20W, 25W, 20, 30, 40, 50, 60 Ainult numbriga tähist. õlidel on määratud piirviskoossus +100 oC juures( vt. Tabel 1). Peale numbrit olev täht W näitab õli sobivust tööks külmades tingimustes. Nende puhul esitatakse veel lisaks pumbatavuse piirtemperatuur ja viskoossus madalatel temperatuuridel ( vt. Tabel 1). Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS). HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC. Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni.

Kategoriseerimata

88

pdf

Materjaliõpetus

20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,

Kategoriseerimata

88

pdf

Materjaliõpetus

20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,

Materjaliõpe

15

docx

Materjaliõpetus

........ 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 7 2.1 Määrdeained .................................................................................................. 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 8 2.3 Hüdroõlide füüsikalised suurused ............................................................... 10 3. Plastsed määrded ........................................................................................... 11 3.1 Plastsete määrete koostis ............................................................................. 11 3.2 Plastsete määrete kvaliteet ........................................................................... 11 3.3 Nõuded plastsetele määretele ...................................................................... 12 3.4 Määrete kvaliteedinäitajad ...................................

Auto õpetus

11

pdf

Töövedelikud

Mineraalõli tihedus on 0,86 sinna vaheseinad. Mineraalõli sisaldab ja 0,9 g/cm3 vahel. Tiheduse väärtust keemilisi lisandeid, mis vähendavad kasutatakse viskoossus-tihedus väärtuse vahu moodustumist. Töövedeliku (kinemaatiline viskoossus) teisendamisel vahutavus kasvab koos kasutusaja, viskoossuseks (dünaamiline viskoossus) saastumise ja kondensveega. Kui pump ja vastupidi. imeb endasse vahutavat õli, kahjustab Praktikas mõõdetakse tiheduse väärtust see hüdrosüsteemi ja viib pumba kiirele temperatuuril 15 °C. rivist väljaminekule. Halb õhuga segunemine ja kiire õhumullidest vabanemine Töövedelik peab õhku siduma endaga nii vähe kui võimalik ja vabanema õhumullidest võimalikult kiiresti. Keemilised lisandid parandavad töövedeliku neid omadusi. 33

Hüdraulika

19

odt

Nafta

Viskoossust määratakse vedelatel naftaproduktidel, nn njuutonilistele vedelikele, mille viskoossus ei sõltu libisemiskiirusest. Mittenjuutoniliste (setetega) vedelike puhul see nii ei ole. See fenomen põhjustab erineva läbimõõduga viskosimeetrite mõju määratud viskossuse tulemustele. Viskoosssuse väljendamine Viskoossuse suurust võib väljendada absoluutsena dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse ühikutes või suhtelistes ühikutes. Dünaamiline viskoossus on õli sisemine takistus voolamisele. Dünaamilise viskoossuse ühikuks SI süstemis on võetud sellise vedeliku viskoossus, mis osutab vastupanu 1 N kahe vastatstikuse nihkuvate kihtide pinnaga 1 m2, mis asuvad üksteisest 1 m kaugusel ja liiguvad kiirusega 1 m/s. Vastastikku liikuvate kihtide skeem on esitatud joonisel 1.2. a) S=1m2, h=1m b) F=1N, v=1 m/s Joonis 1.2. Vedeliku kihtide nihkumise skeem: a) paigalseisus; b) liikumise alguses.

Keemia

Kommentaarid (0)