Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on asja omaniku?
  • Mis on süüteod?
  • Millised on karistused?

Lõik failist

Õigusõpetus
Põhiseadus
Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid.
Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema . Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks.
Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr.
Valdkonnad:
  • Kriminaalasjad
  • Omandiküsimused
    Mõned tänapäeva õigussüsteemid.
  • Mandri-Euroopa ÕS
  • germaani ÕS – P-Euroopa, detailne ,
  • romaani ÕS – L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon .
  • Anglosaksi ÕS
  • Vandekohus
  • Põhiseadus puudub
  • Pretsedendikohus – suur mõju õigussüsteemile.
  • Islami ÕS
  • väga tihe seos koraaniga.
  • Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud.
  • Arhailised karisutsed
  • Islami õigus pole seotud territooriumiga
  • Islami õigus jagab kõik teod viide liiki:
  • keelatud
  • mitte soovitatavad
  • ükskõikseks jätvad
  • soovitatavad
  • Kohustuslikud.
  • Nõukogude ÕS.
  • ei tehtud vahet era ja avaliku õiguse vahel.
  • Kohtunikud määrati ametisse tähtajaliselt (5a)
  • Levinud oli telefoni õigus.
  • Riigivara riisumise eest karistati karmimalt kui eravara puhul.
    Õiguse allikad.
    • tavad
    • lepingud
    • kohtupretsedendid
    • õigusteadlaste arvamused
    • Õigust loovad aktid

    Õiguse jagunemine Eestis.
    Võlaõigus
    Perekonnaõigus
    Asjaõigus
    Tööõigus



    Eesti Põhiseadused
    Põhiseadus on iga riigi kõige tähtsam seadus. Seal on kirjas:
  • Valitsemiskultuuride moodustamine
  • olulised valimiste põhimõtted
  • inimeste põhiõigused ja kohustused (sõnavabadus, liikumisvabadus, õigus elule jne.)
    Eestis on olnud järgmised põhiseadused:
    • 1920 – vastu võttis Asutav Kogu
    • 1933 – rahvahääletus ( Vapsid )
    • 1937 – vastuvõtja oli Rahvuskogu (Presidendi Instutsioon)
    • 28. juuni 1992 – Rahvahääletus

    Põhiseaduse muutmine on raske! (2 korda on muudetud)
    Muutmiseks on järgmised võimalused:
  • Rahvahääletus
  • Riigikogu
  • kiireloomuline
  • kaks järjestikust riigikogu peavad asja hooldama (4/5 ja 3/5)
    Avaliku teabe seadus (2000.a.)
    Seaduse eesmärk on tagada üldsuse parem juurdepääs avalikule teabele ja kontrollida paremini avalike ülesannete täitmist. (Avalikud ülesanded on need asjad, mida tehakse maksumaksja raha eest.)
    Avaliku teabe valdajad on:
    • riigiasutused (Eesti Politsei, Päästeamet jne.)
    • omavalitsusasutused
    • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    • kõik need, kes seaduse või lepingu alusel täidavad avalike ülesandeid.

    Teabenõude esitamisviisid:
    • kiri
    • suuline (helistad ja küsid)
    • faks
    • e-post (e-mail)

    Teabenõue tuleb registreerida. Vastata tuleb 5 tööpäeva jooksul. (15 tööpäeva – kui küsimus on keeruline, siis pikendatakse). Kui kiri on valesse kohta saadetud, siis tuleb kiri edasi saata või vastata, kust küsida.
    Anonüümsele teabenõudele ei pea vastama. Üldjuhul tuleb vastata soovitud viisil.
    Teabe valdaja keeldub vastamast järgmistel juhtudel:
  • kehtib teabele juurdepääsu piirang.
  • teabevaldaja ei valda teavet.
  • teabenõudest pole võimalik aru saada, mida küsitakse.
  • teabenõudja sideandmed puuduvad.
  • kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks.
    Kulud katab üldjuhul teabevaldaja.
    Osa teabest kuulub avalikustamisele. (Riigi ja omavalitsuse majandusprognoosid, kuritegevuse statistika, põhimäärused, dokumentide vorming , ametijuhendid, info ametnike kohta, täitmata ametikohad, avalike ürituste kavand, palgamäärad, jõustunud
  • Vasakule Paremale
    Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #1 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #2 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #3 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #4 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #5 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #6 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #7 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #8 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #9 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #10 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #11 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #12 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #13 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #14 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #15 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #16 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #17 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #18 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #19 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #20 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #21 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #22 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #23 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #24 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #25 Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #26
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 204 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Nastjushcka Õppematerjali autor
    õigusõpetus

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    16
    docx

    Õigusõpetuse konspekt

    Sellega saadi hakkama Vanas Roomas 6. Saj peale kristust keiser Justinianuse poolt. Vanas Roomas eristati juba avalikku- ja eraõgust. Avalik õigus ­ reguleerib riigivõimu ja üksikisiku suhteid, nt kohtupidamine, karistused Eraõigus ­ reguleerib üksikisikute vahelisi suhteid, nt perekonnaõigus, äriõigus Rooma õigustes oli oluline koht 2 eri liiki probleemile ­ 1. Omandiküsimused, 2. Kriminaalasjad. Erinevates riikides kujunesid välja erinevad õigussüsteemid, kuid ajapikku nende arv vähenes. 2. Mõned tuntuimad õigussüsteemid a. Mandri-Euroopa õigussüsteem a.i. Germaani õigussüsteem ­ väga detailne, seadused mahukad. Kehtib ka Eestis, Põhja-Euroopas a.ii. Romaani õigussüsteem ­ Lõuna-Euroopas. Seal on palju koodekseid või seadustikke. Mõlema süsteemi puhul on kindlasti olemas põhiseadus. b

    Õigus alused
    thumbnail
    44
    doc

    õigusõpetuse kordamis küsimused

    Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e

    Õigusõpetus
    thumbnail
    32
    doc

    Konspekt

    Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla ­ peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja ­ füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite

    Õigusõpetus
    thumbnail
    27
    doc

    Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

    Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki

    Õigusõpetus
    thumbnail
    38
    docx

    Õigusõpetuse konspekt

    Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandj

    Õigusõpetus
    thumbnail
    22
    doc

    Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega

    Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2.Tööettevõtulepingu erisused. Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *

    Õigusõpetus
    thumbnail
    15
    doc

    Õigusõpetuse arvestus

    Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel

    Õigusõpetus
    thumbnail
    15
    pdf

    Õigusõpetuse arvestus

    Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel

    Asjaõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun