Õigusõpetus II kt konspekt (0)

Õigus - Õigusõpetus

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel?
Mis on valdus ja kuidas ta tekib?
Mis on omand ja kuidas ta tekib?
Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
Mis on reaalservituut?
Kuidas ta tekib ja lõpeb?
Mis on isiklik kasutusõigus?
Mis on reaalkoormatis?
Kuidas ta tekib ja lõpeb?
Mis on hoonestusõigus tema ulatus?
Kuidas ta tekib ja lõpeb?
Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse?
Mis on pant ja tema liigid?
Mis on registerpant?
Kuidas toimub transpordivahendite pantimine?
Mis on kommertspant?
Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb?
Mis on õiguste pantimine?
Mis on hüpoteek?
Kuidas ta tekib ja lõpeb?
Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine?
Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest?
Kes korraldab ja juhib tööprotsessi?
Kes määrab töö tegemise aja koha ja viisi?
Kellele kuuluvad töövahendid?
Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk?
Kes saab tulu või kasumi?
Mis eristab tööõiguslikku suhet teistest lepingulistest suhetest?
Mis on tööõiguse allikateks?
Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale?
Kes võib olla tööandja?
Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus?
Mida peab veel teadma katseajast?
Mis on tööleping?
Millist osa ta etendab töösuhtes?
Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
Mis on katseaeg ja kui pikk see on?
Mis on ettevõtte üleminek ja kas ta mõjutab töölepingu kehtivust?
Millised on töötaja ja töövõtja kohustused?
Mis on töölepingu lõppemise alused?
Mis on töölepingu ülesütlemine?
Mis on töölepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine?
Mis on ülesütlemise hüvitis?
Mis on tööaeg ja kuidas on reguleeritud selle ajaline kestus?
Mis on ületunnitöö ja millised on sellele kehtestatud piirangud?
Mis on puhkeaeg ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud?
Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
Mis on puhkus ja milline on põhipuhkuse kestus?
Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
Mis on puhkusetasu ja -hüvitis?
Mis tingimustel võib anda õppepuhkust ja kuidas seda tasustatakse?
Mis on töötasu ja millised on töötasu arvestamise liigid?
Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes?
Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töötajale ette töölepingu seadus?
Mis on töölähetus?
Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine?
Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
Mis on töötaja varaline vastutus?
Millised on kahju hüvitamise põhialused?
Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
Mis on katseaja eesmärk ja milline on selle kestus?
Millal võib töölepingut muuta tööandja ja töötaja algatusel?
Millised on töölepingu lõppemise alused?
Millistel juhtudel saab töötaja töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt?
Mis on individuaalne töövaidlus?
Kes lahendavad töövaidlusi?
Mis on ettevõtja ettevõte ja tegevusala?
Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada?
Kes on füüsilisest isikust ettevõtja?
Mis on ärinimi kuidas neid eristatakse ja kaitstakse?
Mis on prokuura?
Mis on äriregistri koosseis ja funktsioonid?
Kuidas toimub äriregistri kande tegemine?
Kuidas toimub täisühingu asutamine ja millised on osanikevahelised suhted täisühingus?
Mis on usaldusühing selle erisused?
Millised on osaühingu asutamisedokumendid ja asutamisprotseduur?
Millised on osanikevahelised suhted osaühingus ja kuidas toimub ühingu juhtimine?
Millised on osaühingu lõpetamise alused?
Missugused on aktsiaseltsi asutamisprotseduurid?
Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
Millised on AS ja aktsionäridevahelised suhted?
Missugune on AS struktuur ja juhtimine?
Millised on AS aruandluse ja kasumijaotuse põhimõtted?
Millised on aktsiakapitali suuruse muutmise põhimõtted?
Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud?
Mis on AS lõpetamise alused ja lõpetamise protseduurid?
Millised on äriühingute ühinemise jagunemise ja ümberkujundamise üldalused?
Milline on piiriülese ühinemise kord?
Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused ning kohustused?
Kes on kollektiivlepingu poolteks?
Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks?
Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine?
Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded?
Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks?
Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?
Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
Kes neid juhib mida nad arutavad?
Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised?
Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel?
Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel?
Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel?
Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel?
Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
Kes on isikud kes alluvad karistusseadusele?
Milline tegu või tegevus on süütegu?
Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
Kuidas anda hinnang teole mis võib olla süütegu?
Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud?
Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata?
Millised on süüteost osavõtu normid?
Kes on süüdimatu ja kes piiratud süüdivusega isik?
Mis on süütegu?
Mis on karistus?
Millised on karistuse eesmärgid?
Milliseid mõjutusvahendeid võib kohaldada süüdlasele peale karistuse?
Milline on karistamise võimalus?
Millal kohaldatakse liitkaristusi?
Mida tähendab süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile?
Milline on karistusest tingimisi vabastamise eesmärk?
Keda ja millistel tingimustel võidakse vabastada karistuse kandmisest?
Millised on eelnimetatud juhtudel katseaja piirmäärad?
Millal kuritegu ja väärtegu aeguvad?
Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel?
Mis on väärtegu?
Millised on karistused väärtegude eest?
Kes lahendavad väärteoasju?
Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg?
Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
Kuidas sõnastakse süütegu karistusseadustikus?
Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

122 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liinu Õppematerjali autor

Asjaõigus, tööõigus, kohtukorraldus

töötaja tööleping tööandja seadus omanik omand asjaõigus kohustus pant tingimus valdus kinnistusraamat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Õigusõpetus II KT

Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piirat

Õigusõpetus

180

pptx

Töölepingu seadus / tööõigus

TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem  Tõõigus- erinevad definitsioonid  Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö�

Tööõigus

docx

Tööõigus

Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping

Tööõigus

docx

Õigusõpetuse konspekt ja 2. kontrolltöö

Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla �

Õigusõpetus

doc

Tööõiguse eksamiteemad

Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seadus

Õigus

108

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).  Kaasaegsed s

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus

Tööõigus

Rohkem sarnaseid