Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED (4)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õiguse alused

4 HEA

Esitatud küsimused

Millele on suunatud õigussuhe?

Lõik failist

ÕIGUSE ALUSED
Kordamisküsimused

Riigi ja õiguse tekkimine.

Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine ) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi tekkimist iseloomustab: 1.Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel.

Avalik võim- Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuste ( armee ,politsei luure ja vastuluure, vanglad –mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev kohtuvõim

Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas – elab riigi territooriumil, seega on riigivõimu tegevuse objektiks . Teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodanikud- kellel on riigi kodakondsus .Kodakondsuseta isikud- isikud kes mingil põhjusel asuvad riigi territooriumil ,kuid kellel ei ole riigi ja isiku vahel püsivat poliitilist seost. Kodakondsus :Omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.Eestis omandatakse sünniga – kellel sündimise ajal vähemalt üks vanematest on EESTI kodanik. Kodakondsuse saamise tingimused (naturalisatsioooni korras):1.paiksustsentsus- elanud riigis kindlaksmääratud aja;2. vabatahtlikkus - antakse isiku soovil;3.ustavusvanne riigile.4.keeletundmine;5.põhiseaduse tundmine ;6.võime ennast ja perekonda ülal pidada;7.võlgnevuse puudumine kodakondsuse riigis. Territoorium – ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu:1.riigipiiriga piiratud maismaa osa2.territoriaal- ja siseveed3.õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4.atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7.sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas.

Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri -tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas.

Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse .1.Sisefunktsioonid – riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid – riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik

Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll; ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahenditeläbivaatamine apellatsiooni korras).c)Oma funkts teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega võin seaduse alusel antud madalama õigusaktiga.d)Riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. e)Liigendub struktuuriüksusteks ( osakond , talitus, büroo).f) Riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad

Riigivalitsemise vormid.- Riigivalitsemise vorm – riigivõimu seesmine organisatsioon , st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiip ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. 1. Monarhiad – iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. (piiratud ja piiramatu monarhia , seisuslik monarhia (eur 13- 17 saj lisaks monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval)2.Vabariik – riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president
Poliitiline režiim – poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.1.Demokraatlik – riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas.2.Autoritaarne – rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte.3.Totalitaarne – antidemokraatliku poliitise režiimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile , selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fašism itallias, natsid saksas , kommarid NSVL

Monarhia ja vabariik, nende erisused .- Monarhiad – iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. (piiratud ja piiramatu monarhia, seisuslik monarhia (eur 13- 17 saj lisaks monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval) Vabariik – riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president. Presidentaalne v – president on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõneljuhul (USA) ka valitsuse juht, kellel on ühtlasi parlamendi kõrval ka seadusandlik pädevus. Parlamentaarne v – võim parlanendi käeas, presidendil esindusfunkts. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus.

Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.- Riiklik korraldus – riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtted. Territoriaal-poliitiline struktuur näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.Unitaarriik – lihtriik ehk riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ( oblast , kubermang, provints ) ja jaguneb veel väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon ). Föderatsioon e liitrik – koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid ).Lepinguline föderatsioon – tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits , ÜAE). Konstitutsiooniline föderatsioon – luuakse riigivõimu aktide alusel „ülaltpoolt“ (Brasiilia, India, Pakistan). Selle föd subjektil pole ka vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, nende piire võib mõnikord muuta liitriigi keskorganite aktidega. Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määraqtakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega.

Autonoomia . – riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes.

Õiguse mõiste ja tähtsus.- 1) Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum.2) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.3) Õiguses väljendub riigi tahe, mille kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud. 4) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga- riik kehtestab õigusnormid, et neid täidetaks. 5) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.

Õiguse mõiste.

Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist.- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Tavareeglid kujunesid välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja reliseeris need, siis õigusnormide tekkimine ja nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga

Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga.- Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigusriik-võimulahusus, riigi allutatus PS, õiguste tagamine jne. Poliitika on kollektiivne tegevus, mida reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis. Majanduse korraldamisel ei saa läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. Põhilise majanduselu moodustavad suhted, kõik tootmise, vahetuse , tarbimise jt protsessid on reguleeritud õigusega

Õigusriigi kontseptsioon .- Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Idee selles, et kui ühele inimesele anda võim teise üle, kipub ta seda pahatihti kuritarvitama, seadus aga oleks erapooletu ja ei teeks kellelegi liiga. Ideaalneõigusriik oleks seega selline riik, kus seaduste roll ning võim on maksimaalne ja üksikisikute oma minimaalne.

Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused.- a)Võimude lahusus – seadandlikku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus b)Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena c)Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele d)Põhiseaduses väljakuultatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ja rahvusvahelise õiguse austamine e)Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele f)Seaduse ülemlikkuse täideviimine g)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt

Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus.- Juriidiline- õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik , mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogiline - on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalne suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õigust ei tule otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast.

Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest

Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend .antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust)

Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.

Õigusnormi loogiline struktuur.- 1)Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2) Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise 3) Sanktsioon - näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rak.dispos.nõuete eiramise eest hüpo.tingim.olem.o

Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee-rimisobjekti, Ajalise kehtivuse, Territoriaalse kehtivuse, Ettekirjutuse iseloomu ning Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks.

Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused , käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2. Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised.

Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes.

Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad perkonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Nendesse perkondadesse kuuluvad õigussüsteemid avaldavad oma geogr läheduse ja tiheda suhtlemise tõttu eesti õigusele suurimat mõju.

Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste.- On õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.

Õiguse väljendusvormid.- Õiguslik tava, õigusteadus( juristide arvamus), kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana . – Eesti põhiseaduse paragrahv 3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa Tähtsaimaks rahvusvahelise õiguse dokumendiks on 1945.a asutatud ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon.

Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana – avaldas märgatavat mõju juba enne Eesti liitumist. Täies ulatuses eesti õiguse allikas liitumisel.EL liikmete põhiline õiguslik regu-latsioon peab olema harmoniseeritud. Eesti õigus viidi vastavusse EL õiguslike põhimõte-te ja normidega. EL eristatakse 1. Esmast õigust( liikmetele siduv ja kohustav – vastuolul siseriikliku ja EL õiguse vahel on määrav EL õigus) – moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need ühenduse õiguslikuks aluseks 2. Teisane – koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. (määrused ( kohustavad ), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused)

Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem.
Ajaline kehtivus- piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega.
Jõustumine on erinev ja sõltub õigusakti liigist jne(üldiselt 10. Päeval peale Riigi Teatajas ilmumist). Ruumiline- määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega.

Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. – Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Kolm vormi: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine.

Õigussuhte subjektid - Võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodus. Õigussubjektsuse – see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja.

Õigussubjektsus – on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada – tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest).

Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. - õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada – tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest).

Õigussuhte objektid - Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt . Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad.

Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena .
Juriidiline fakt – sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõpetamise.
Töölepingu sõlmimine on õigust loov fakt, lepingu muutmine on õigust muutev fakt, kuna ta muudab seniseid õigusi ja kohustusi.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

254 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pekirull123 Õppematerjali autor

Kordamisküsimused 99 tk. Õiguse alused.

õiguse alused kordamisküsimused avalik võim territoorium riik

Sarnased õppematerjalid

docx

ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused.

Õigus alused

docx

Õiguse alused KT 2

lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi. 61.Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimisele, muutumisele või lõpetamisele. Ühepoolne

Õigus alused

doc

Tsiviilõigus KT2

tunnustades tsiviilõigussuhetes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. 51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud). Tsiviilõigussuhe on isikute vaheline, kus isikuteks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud ning nende suhete sisuks võivad olla nii õigused kui kohustused. Tsiviilõigussuhe on tekkinud objektiivse õiguse alusel ning suhte sisuks on subjektiivsete õiguste ja nendele korrespondeeruvate kohustuste seos. Õigussuhte tekkimise alused on konkreetsed asjaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidiliste faktide tõttu õigusnormis sisalduv üldine käitumisreegel annab aluse õigussuhte õigustele ja kohustustele. Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse õiguse ja subjektiivsete õiguste vahel.

Õigus alused

odt

Õiguse alused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond

Õigus alused

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamine

tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhetes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine objekt või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esineb kas või üks ülaltoodud element, kuulub selline sündmus (suhe) reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega. Iga riik kohaldab üldjuhul oma seadusi, kuid teatud juhtudel tuleb rakendada ka välismaa seadust. Eestis on välisriigi õiguse kohaldamise alused reguleeritud rahvusvahelise eraõiguse seadusega, mille kohaselt kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Sellisel juhul kehtib ärisuhete reguleerimisel rida nõudeid, mis on REÕS-ga sätestatud. 54. Füüsilise isiku õigussubjektsus Füüsilist isikut iseloomustab tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi

Õigus alused

docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon

Õiguse alused

doc

Nimetu

Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke- kui ka täitmise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonna liikmete endi poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga 4 Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nad teenivad rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Muutused majanduses kutsuvad esile ka muutused õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.

Kategoriseerimata

docx

Õiguse alused mõisted

Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt". Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühtse eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia on riigi territooriumi mingile osale antud sisemine omavalitsus, mis annab õiguse langetada iseseisvaid otsuseid kohaliku elu küsimustes. Poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanike kultuuri, traditsioonide ja olme erisusi (Ahvenamaa Soomes). Autonoomne moodustis luuakse seadusega, selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Personaalne autonoomia- Kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri ja olmeküsimustega tegelevad

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid