Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust - Naritsa konspekt (8)

Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust
Õiguskultuurid
Mandri-Euroopalik
Common Law
Islami õigus
Aafrika konstitutsioon
Üks osa kultuurist on kindlasti õigus.
Common Law:

• Üldine õigus e. Pretsedendiõigus
  
• 11.saj – 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu.
  
• Wilhelm Vallutaja
  
• Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt.
  
• Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud.
  
• Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast:
  
• ratio decidendi – kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi
  
• obitur dictum – kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse
  

• Iga kohtuotsusega sünnib õigus.
  
• Common Law’s on seadused sekundaarsed.
  
• Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval.
  

Islami Õigus:

• Ilmalik õigus ja jumalik õigus( koraan ).
  
• Islam religioonina on noorem kui kristlus .
  
• Islami teb tugevaks selle lihtsus.
  
• Islamile on omane see, et seda on keelatud tõlgendada.
  

Aafrika konstitutsioon:

• „mustal mandril ” ja Aafrikas.
  
• See on segu kõigist kolmest õiguskultuurist, mis on läbi kolonisatsiooni kokku saanud.
  
• Samuti ka rahva enda tavad.
  

Mandri-Euroopalik õiguskultuur:

• Põhineb normiloomingul.
  
• Tähtis osa riigil – õiguse sünd on seotud riigi tulekuga
  
• Õiguse tekkimine:
  
• vanade tavad kirjapanek
  
• uus õigus
  

• 12 – 13 saj. Mandri-euroopas.
  
• Ühiskond oli kujundatud ühe religiooni poolt.
  
• Õigussubjektiks nimetati inimest, kes kuulus religiooni juurde.
  
• Kõige võimsamaks institutsiooniks oli KIRIK , kes lubas enda kõrvale ilmalike normide teket.
  
• Kirik ei näinud riigis kui institutsioonis ja tema poolt loodud normides mitte võistlejat, vaid toetajat.
  
• Antiikajast pärineb Rooma Õigus, mille alusel loodi õigusnormide kogum Corpus Iuris Civilis – süstemaatiline kogu, mis korraldas kõiki ühiskonna eluvaldkondi.
  

ÕIGUS
ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS
TSIVIILÕIGUS KAUBANDUSÕIGUS RAHVUSVAHELINE
JA MAJANDUSÕIGUS ÕIGUS
RIIGIÕIGUS
VÕLAÕIGUS KONSTITUTSIOONI -
ASJAÕIGUS ÕIGUS
TÖÖÕIGUS KIRIKUÕIGUS
PEREKONNAÕIGUS HALDUSÕIGUS
KRIMINAALÕIGUS
PROTSESSIÕIGUS:
Tsiviilprotsessiõigus
Kriminaalprotsessiõigus
Finantsõigus

• Saksa keiser Barbarossa(punahabe) tegi esimese katse Rooma õigust üle võtta.
  
• See ebaõnnestus, kuna aeg oli edasi läinud ja mehhaaniline ülevõtmine ei sobinud tolleaegse keskkonnaga.
  
• Õigus on üks osa tegelikkusest, seega pole võimalik, et antiikaegne tegelikkus on sama, mis nt. tänapäeval.
  
• Teine katse õnnestus, sest seda kunagi kehtivat õigust püüti tundma õppida ja siis üle võtta.
  
• ERAÕIGUS – isiklik huvi ja kasu.
  
• AVALIK ÕIGUS – avalik, üldine riigi huvi.
  

• Kultuurid, kust me õigust leiame on kõik erinevad.
  
• Õigusnormide korrastamise põhiline võte on KODIFITSEERIMINE . (Mandri-Euroopalikus õiguskultuuris seadused.)
  
• 19.sajandil rahvuslike õiguskordade sünd Euroopas.
  
• 20.sajandi keskpaik ja lõpp Eestis õiguskorra teke.
  
• Generaalne kodifikatsiooni idee
  
• Liigne kiirustamine võib viia situatsiooni, kus need seadused, mis sünnivad, ei pruugi peegeldada selle rahva vaimu, kelle elu nad on loodud korrastama.
  

KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS
Põhiseadus
Esmane Konstitutsioonilised seadused
Rahvusvaheline tavaõigus
Seadlus
Teisene Seadus
Määrus
Kohalik omavalitsus

• Õigusnormi koht on õiguseallikas.
  
• Õiguseallikatest leiame õigusest.
  

PÕHISEADUS – kõige kõrgemal kohal õigusallikate hierarhias.

• Kõik normid peavad olema kantud ülipositiivsest ehk loomuõigusest.
  
• On midagi loomulikku, mis meile kuulub, mida ei saa seadusega võtta.
  
• Riigikohus on ka konstitutsioonikohus.
  
• Eesti õiguskord kasutab õiguse allika tähenduses õigustloovat akti – paragrahv 139 sätestab selle.
  
• Seadus sisaldab alati õigusnormi.
  
• Kõik teised ei pruugi õigusnormi sisaldada .
  

KONSTITUTSIOONILISED SEADUSED – vastuvõetavad riigikoguliikmete häälteenamusega.

• Presidendi valimine
  
• Valitsuse seadus
  
• Kodakondsusseadus
  
• Eesti Panda seadus jne.
  

RAHVUSVAHELINE TAVAÕIGUS – on PS tulenevalt meie korra lahutamatu osa.

SEADLUS – vabariigi president annab seadlusi e. teatud tingimustel võib ta täita seadusandja rolli.

• Juhul kui riigikogu ei saa kokku tulla.
  
• Edasilükkamatud riiklikud asjad.
  
• Dekreediandlus pole parlamentaarsele vabariigile iseloomulik.
  

SEADUS – neid võtab vastu riigikogu

• Seadusi iseloomustab:
  
• materiaalsed – seadus, mis sisaldab õigusnormi
  
• formaalses mõttes – seadusega on tegu, kui on läbitud formaalne tee, kuid üldkohustuslikke norme ei leia.
  
• Vahel langevad kokku, vahel mitte; nt riigieelarveseadus
  

MÄÄRUS – vabariigi valitsuse pädevus.

• Seaduse alusel ja täitmiseks annab valitsus.
  
• Minister annab samuti määrusi.
  
• Määrus on materiaalselt mõistetavana õigusakt, formaalselt pole ta läbinud seda teed,mis seadus; seega on ta halduse üldakt(täitevõimu õigust loov akt).
  
• Ilma valitsuseta ei saa määrust anda, sest siis muidu on ta õigustühine.
  
• Määrusandluse mahu all võib eristada kolme liiki:
  
• iutra legen – administratsioon konkatiseerib
  
• praetur legen – loovad uut õigust
  
• contra legen – võib muuta juba varasemates seadustes sisalduvaid regulatsioone. Tänapäeval on haruldased ja neil peab olema PS tulenev volitus .
  

• Esimese kaks on ka Eestis.
  
• Delegatsioon ei saa olla generaaldelegatsioon; peab olema alati spetsiaaldelegatsioon – et, mis valdkonnas ja kui laias ulatuses.